Kaliningrad, uus tõotatud maa
Saksa ajakirjanikud, kes vanast armust käivad kunagist Ida-Preisimaad, nüüdset Kaliningradi oblastit väisamas, teatavad huvitavast suundumusest: rahakad Moskva tegelinskid ostavad seal maid kokku. Pensionäridelt, kes on kolhooside lagunemise järel aiamaad saanud ning ilmutavad valmidust need mitte kuidagi saabuva pensionipäeva ootuses sularaha eest võõrastele loovutada.
Ostetud maadel mingit majandustegevust ei arendata. See on investeering tulevikku. Millisesse tulevikku? Kaliningradi oblastist on kogu nõukogudejärgse aja kestel räägitud kui mingist kohe-kohe puhkeva majandusime maast. Mida kõike pole ennustatud: Venemaa Bangkok, Venemaa meretagune territoorium, neljas Balti vabariik, Euroopa Liiduga assotsieerunud erimajandustsoon… Maade kokkuostjad loodavad, et hoomatavas tulevikus saavad nad nimetada end Euroopa Liidus asuva hacienda omanikeks. Sest Kaliningradi praegune jaburavõitu asend ja staatus ei saa ju lõputult kesta.
Moskva linnapea Juri Lužkovi abikaasa on näiteks Oserskis ehk Angerappis omandanud kunagise kuulsa von Zitzewitzi perekonna hobusekasvanduse. Kuna Lužkov on tuntud ratsaspordi edendajana, siis võib tema tegevust Preisi aadlike hobukasvanduste taastajana vaadata kui õilsat harrastust või isegi heategevust. Ent erakätesse on läinud ka kõik Kaliningradi rannad. Erinevalt kodanikust aadlimeheks muutumisest on see ilmselgelt äriline projekt. Teatud kihi silmis on Kaliningradil lootusrikas tulevik.
Veel üks Umsiedlung?
Novembri alguses üllatas Kaliningradi uus kuberner Georgi Boos oma üleaedseid julge tulevikunägemusega – aastaks 2010 tahab ta oma valduste elanikkonda migratsiooni abil kahekordistada, kusjuures Boos näeks uustulnukate hulgas meelsasti mitte ainult sise-Venemaalt pärit inimesi, vaid ka rahvuskaaslasi Baltimaadest.
Kaliningradis elab veidi alla miljoni inimese. Niipea, kui seal Moskva tahtel ja Boosi käsul majandusimeks läheb, vajatakse lisatööjõudu. Tegelikult vajatakse juba praegu. Nagu Eestiski, leiab ka Kaliningradis tööd iga inimene, kes pole just alkohoolik või narkomaan. Laevaehituses on kvalifitseeritud tööjõust puudus neilgi. Isegi vähekvalifitseeritud sadamatöölisi tuuakse bussidega kusagilt pärapõrgust linna tööle.
Kaliningradi kuberneri ideed tööjõu ärameelitamisest selgitas hiljuti Lätis käinud Modest Kolerov, kõrge Moskva ametnik, kes juhib tänavu kevadel loodud erilist “lähivälismaaga” suhtlemise ametkonda. Kolerovi tööpiirkond on N Liidu lagunemisel tekkinud riigid – sõltumata sellest, kas need on SRÜs või Euroopa Liidus – ja tööülesanne saada hakkama nende asjadega, mida Vene välisministeerium pole suutnud menetleda. Üks selliseid valdkondi on töö nn kaasmaalastega ehk siis vene keelt kõnelevate inimestega. Kolerovi ametkond töötleb oma vastutusala vahenditega, mida võiks ameeriklaste eeskujul nimetada soft power – see on siis kõikvõimalikud kultuurilised ja humanitaarsed hoovad, mille ärakasutamine käib suurriikliku staatuse juurde.
Riias ümarlaual esinenud Kolerov teatas hiljuti, et Läti venekeelsetest õpilastest soovivat 85 protsenti pärast kooli lõpetamist Lätist lahkuda. Tugev majandusmees – kuberner Boos, tähendab – tahaks mõistagi potentsiaalseid lahkujaid endale saada. Kolerov ennustas, et lähitulevikus saab Baltimaades (vene keeles Pribaltika, kuhu ilmselt on nüüd siis arvatud ka Kaliningrad) näha ägedat konkurentsi tööjõu pärast. “Meie võidame,” teatas Kolerov, “meil on rohkem võimalusi, suurem tegevusväli, meil on tööjõud vähem koormatud sotsiaalsete kohustustega.” Ja siis muidugi see, et vene inimene on Kaliningradi, põlisele Vene alale herzlich willkommen – ei pea ta seal end mingi põlisrahvusega sobitama, ei pea ta seal muretsema, mis keeles tema lapsi sunnitakse koolis õppima. Kaliningradis venelane olla on uhke ja hea. Soft power.
Hallivatimehe kodumaa
Kuuldavasti on Moskval veel sel kevadel kavas alustada suurt reklaamikampaaniat eesti- ja lätivenelaste meelitamiseks Kaliningradi. On väidetud, et selleks kampaaniaks eraldatakse kuus miljardit dollarit. Telekanal on olemas – Pervõi Baltiiski Kanal ehk Kremli kontrolli all olev ORT, mida kohalikud venelased vaatavad kõige rohkem.
Paneb kukalt kratsima. Üleskutse tundub absurdne, sest Kaliningradi elatustase on allpool Eesti, Läti ja Leedu oma. Ja seda asjaolu on eestikeelses meedias teatud võidurõõmuga ka rõhutatud. Aga kui kuberner Boos peaks saavutama Kaliningradi majanduse kiire tõusu? Mis siis, kui tema sihtrühm oleks nn hallivatimehed ehk siis kodakondsuseta inimesed, kes praegu on tegevad Eesti majanduses põhiliselt vist tõesti sellepärast, et nende passi värv ei luba minna tööle Skandinaaviasse. Kas tuleviku tööjõuturul võiks olla selline jaotus, et sinise passiga venelane töötab Soomes ja halli passiga venelane Kaliningradis?
Boos nagu Boss
See kõik jääb õige teoreetiliseks. Parem küsigem, kes on Kaliningradi oblasti uus juht. On ta võimekas ja teotahteline inimene? On tal Kremli toetus?
Georgi Boos on 42 aastat vana. Suurde poliitikasse tuli 35aastaselt, kui ta määrati Jevgeni Primakovi valitsuses maksuameti juhiks. Boosi püsimine tipptegija staatuses näitab, et mees ujub Vene poliitika sogastes voogudes päris hästi.
Ta on muidugi Kremli parteina tuntud erakonna Ühtne Venemaa liige, lausa selle presiidiumi liige. Samas peetakse teda Moskva linnapea Lužkovi meheks ja see pole Kremli silmis tingimata plusspunkt. Ühe versiooni järgi edutati Riigiduuma saadik Boos Kaliningradi kuberneriks just sellepärast, et ta Moskvast kaugemale saata. Enne Kremli parteid oli Boos erakonnas nimega “Meie kodu on Venemaa”. See tähendab seda, et Boosil olid ja ilmselt on praegugi sidemed Gazpromiga. Gazprom on kõva sõna. Väga kõva.
Oli see nüüd pagendamine Moskvast või mitte, aga kinnitatakse, et Boos nõustus enda “väljasaatmisega” õige innukalt. Boos ütleb, et ainus koht väljaspool Moskvat, kus ta on nõus töötama, ongi just nimelt Kaliningrad.
Ta on noor auahne mees. Eestis ja Lätis on selliseid peaministri ametis nähtud küll ja küll. Boos on teatanud, et tema unistus on muuta tootemärk “Made in Kaliningrad, Russia” selleks imerelvaks, millega lüüakse Lääne turul läbi.
Boosi töötempost: ta esitas oma ametisoleku kolmandal päeval haldusreformi kava ja samal päeval oblasti duumas see ka kinnitati. Uus kuberner on andnud teada, et tähtsamad asjad otsustab tema üksi. Isevalitsejalikult.
Kuberneri mainekujundusest: Boos teatab oma nime selgituseks, et see on Hollandi päritolu ja võiks olla tõlgitud vene keelde kui groznõi. Vene ajaloos on olnud üks sellise hüüdnimega tsaar.
Kaliningradi kuberneri kantseleis on tehtud vene keele õigekirja eirav uuendus – sealt alla saadetud paberites on sõna “kuberner” kirjutatud suure tähega. Boos teatab alamatele, et ta on Boss. Saab näha, kuidas seda sõnumit Eesti, Läti ja Leedu venelasteni viiakse.
