Aasta pärast esmakordset kohtumist hiljem oli nende suhe jahtunud. Küll aga tegi Bernier üle-eelmisel kevadel Coillardi korterisse visiidi, mida ta mõned kuud hiljem pidi kõvasti kahetsema.
Aprillis 2008 lahkus Bernier kiirustades Couillardi korterist ning unustas sinna maha konfidentsiaalsed, NATO tippkohtumist Rumeenias puudutavad paberid. Viimaste hulgas oli ka Eesti välisministri Urmas Paetiga kohtumise plaan.

Kui Bernier oma äparduse avastas, helistas ta Couillardile ja palus tal paberid hävitada. Couillard aga „unustas" omakorda seda teha kuni 25. maini. Siis viis ta paberid tagasi välisministeeriumisse ja kandis ette, et välisminister Bernier oli delikaatsed dokumendid tema koju unustanud, teatades sellest ühtlasi ka meediale. 26. mail - vaid mõni tund enne Couillardi eksklusiivintervjuud Quebeci telekanalile TVA - astus Bernier valitsusjuhi Steven Harperi survel ametist tagasi. Economist nimetas Couillardi selle peale tabavalt „Femme fatale`iks"

Eestit Kanada valitsus dokumendi-prohmakast ei informeerinud.

Need paberid õnnestus ajalehel Le Devouir välja nõuda käesoleva aasta septembris. Suur osa tekstist on siiski kinni kaetud kui salajane materjal, kuid välisminister Paet kommenteeris Ekspressile pressitalituse vahendusel, et salajaseks klassifitseerivaid teemasid antud kohtumisel kõne all ei olnud.

„Kohtumisel räägiti kahepoolsetest suhetest, sh noortevahetuse lepingu võimalikust sõlmimisest, Afganistaniga seonduvast ning Eestisse loodavast NATO küberkaitsekeskusest. Tegemist oli tavapärase välisministrite töökohtumisega."

Mõningaid humoorikaid ja huvitavaid detaile võib dokumendist siiski välja tuua.

Urmas Paeti perekonnanimi kirjutatakse dokumendis läbivalt „Paët", mingil arusaamatul põhjusel on Kanada ametnikud otsustanud kinni katta ka osa ministri eluloost.

Kinni on kaetud pea kõik, mis puudutab ÜRO julgeolekukomiteed.

Ühe vajaliku arutuluspunktina on dokumendis välja toodud Euroopa Liidu vastuseis hülgeküttimisele, mida Kanadas harrastatakse: „Oleme pettunud, et Euroopa Liit lähtub hülgeküttimise problemaatikale pigem emotsionaalselt pinnaselt kui faktidelt." Kanada seisukoht on, et seda tehakse neil humaansel ja säästlikul viisil.

Arutluspunktina on välja toodu Eesti plaan soetada AECL tuumareaktoreid. Ka sellest on pool teksti kinni kaetud.

Välisministrile on meelde tuletatud, et „see on esimene kord, mil oma Eesti kolleegiga kohtud. Välisminister Paet räägib inglise keelt."