Keelemees, kes nägi ette Pearl Harborit

Kaheksakümmend aastat tagasi mõtles tallinlane Edgar de Wahl välja uue rahvusvahelise keele.

Aastal 1922 ilmus Tallinnas kaheksaleheküljeline raamat maailmale senitundmatus keeles. Pealkirja “Radicarium directiv del Lingue International (Occidental)” kandev üllitis oli vast valminud tehiskeele oktsidentaali grammatika. Uue keele looja oli kohalik baltisakslasest kooliõpetaja Edgar de Wahl.

Keel haritlastele
Wahl sündis 1867. aastal Ukrainas raudteeinseneri perekonnas. Ta lõpetas Peterburis gümnaasiumi ning 1891 ülikooli füüsika- matemaatikateaduskonna. Mõne aasta pärast Wahl abiellus ja kolis elama Tallinna. Temast sai Reaalkooli õpetaja, kes aga tundis elavat huvi tehiskeelte vastu. Juba oma õpingute ajal tegeles ta volapüki ja esperantoga, koostades 1889 esperanto-hispaania sõnastiku.
1920. aastatel läks Wahl pensionile ning pühendas end täielikult keeleteadusele. Wahl pidas Rootsis, Taanis, Šveitsis ja Saksamaal ettekandeid tehiskeelte kohta, avaldas kirjutisi, suhtles elavalt maailma lingvistidega.
Idee luua esperantost lihtsam ja seega veelgi rahvusvahelisem keel tekkis Wahlil juba sajandi algul. 1909 valmis tal oktsidentaali eelkäija auli. 1922 hakkas Tallinnas ilmuma ajakiri Kosmoglott, millest sai peamine oktsidentaali propageerija.
Oktsidentaali lähtekeeleks on hispaania keel, mida Wahl valdas. Ära on kasutatud ka teisi romaani ning germaani keeli, seega on oktsidentaal kergesti omandatav nende keelte oskajale.
Akadeemik Paul Ariste hinnangul on Wahli keele grammatika küll kerge, kuid tuletusõpetus liialt keeruline. Seetõttu ei suutnud oktsidentaal esperantoga võistelda, kuigi Wahl just seda soovis.
Tallinlase loodud keelt kasutasid peamiselt Lääne-Euroopa haritlased, enne Teist maailmasõda ilmus oktsidentaali õpikuid ning ka tõlkekirjandust. Pärast sõda hakkas läänele viitav keelenimetus pidurdama oktsidentaali levikut idabloki riikides, mistõttu 1949. aastal võeti oktsidentaali asemel kasutusele interlingue.
Kuigi kasutajate arv pole suur, elab Wahli keel edasi. Šveitsis tegutseb siiamaani Interlingue-Union, mis ilmutab ajakirja Cosmoglotta. Internetis on hulk Wahli ja tema keelt tutvustavaid kodulehekülgi (nt www.interlingue.org).

Saa tuslikud ettekuulutused
Kuigi Wahl oli baltisakslane, ei asunud ta 1939. aastal Hitleri kutsel Saksamaale. Ta jäi Eesti Vabariigi kodanikuks. “Esiteks mind ei ähvardanud mingi oht ja teiseks ei saanud ma oma arhiivi Saksamaale kaasa võtta,” põhjendas ta oma otsust hiljem Saksa julgeolekupolitseis. Wahl lisas, et ta ei tahtnud Saksamaal kuhugi vanadekodusse sattuda, nagu juhtus mõne tema tuttavaga.
Nõukogude okupatsioon 1940-1941 lõppes Wahlile traagiliselt, tema abikaasa Agnes arreteeriti ja kadus jäljetult. Wahli arvates lasid bolševikud ta maha. Ometi julges Wahl Saksa okupatsiooni ajal julgeolekupolitseis väita, et siis oli siiski rohkem süüa kui praegu.
Juuli lõpul 1943 pidas Königsbergis asuv postitsensuur kinni kaks Wahli kirja, mis sisaldasid poliitilisi ettekuulutusi. Kirjad edastati Saksa julgeolekupolitseile SDle Tallinnasse ning 12. augustil 1943 Wahl vahistati. Veel samal päeval viidi Wahl Tallinna Töö- ja Kasvatuslaagrisse kui poliitiliselt kahtlane isik.
Koonduslaagris hoiti keelemeest kõigest nädal aega, juba 19. augustil paigutati ta vaimse seisundi kontrollimiseks Tallinna psühhiaatriahaiglasse. Üleviimise põhjus tuleb välja Wahli ülekuulamise protokollist SDs.
“Ma olen veendunud, et 1944. aasta jooksul bolševism likvideeritakse. Enne kui see toimub, tõuseb muhamedi maailm üles ja pöördub Euroopa vastu. Ma arvan, et ülestõus levib üle Maroko ja Gibraltari Hispaaniasse ning sealt üle Riviera ja Balkani Väike-Aasiasse,” selgitas Wahl teda ülekuulavale SDlasele tõemeeli.
Samal ajal alustavad poolakad okupantide (sakslaste!) vastu ülestõusu ja kõik sissetungijad notitakse maha. Sellesama ülestõusu eest hoiatas Wahl kirjas oma ümberasujast tuttavat Poolas ning soovitas tal koos oma lähedastega enne mässu algust Saksamaale või Baltikumi üle kolida. Ungarisse kolida Wahl ei soovitanud, sest see maa pööratakse muhamediusku.
“Pealeselle tahan ma märkida, et olen varemgi niisuguste ettekuulutustega tegelenud. Juba 1938. aastal olid tuntud minu ütlused, et ühel päeval puhkeb sõda Ameerika ja Jaapani vahel ja selle käigus hävitatakse Ameerika sõjalaevastik.” Wahl ei eksinud, 1941 toimuski jaapanlaste rünnak Pearl Harborile.
“Tahan öelda veel seda, et usun kaljukindlalt oma ettekuulutustesse ja ei lase end sellest kõrvale juhtida,” raius Wahl ülekuulamisel. Küll aga eitas Wahl ettekuulutuste seost poliitikaga. Wahl kinnitas, et poliitikas pole ta kunagi tegev olnud, sest tema huvid olid suunatud muudele aladele.

Elulõpp hullumajas
Niisuguste avalduste pärast oleks tavaliselt oodanud surmanuhtlus. Wahl aga võttis Julgeolekupolitseis kirjad ilma mingi keerutamiseta omaks, justkui oleks tegu süütute armastuskirjadega. Seetõttu sakslased ei pidanud teda enam päris normaalseks ning Edgar Wahl pääses eluga. Ka kostsid keelemehe sõbrad Wahli eest, viidates tema vastutusvõimetusele.
“Wahli näol on tegemist 76aastase endise matemaatikaõpetajaga, kes kogu oma pensionipõlve ajal ja juba varemgi on tegelenud astroloogia ja sarnaste asjadega. Wahl on tema omaste sõnul täiesti ohutu inimene, kes kannatab kõrge vanuse ja arteroskleroosi all. Ta on oma abikaasa arreteerimise tulemusel bolševike poolt nii kehaliselt kui ka hingeliselt tugevasti vapustatud,” on kirjas SD ettekandes 21. augustist 1943.
Wahli diagnoosiks pandi vanadusnõtrus ning ta jäi Seevaldi elanikuks kuni Saksa okupatsiooni lõpuni. Oktsidentaali looja ei pääsenud vabadusse ka Nõukogude okupatsiooni ajal. Wahl suri vaimuhaiglas 9. märtsil 1948. “Nostre venerate Maestro ha morite in Tallinn, in le etate de 81 annos, in le sanatorio Seewald…”
Edgar Wahli käekäik sõja ajal jäi avalikkusele saladuseks. Tema nekroloogis aastast 1948 seisab kirjas, et Wahl põgenes Seevaldi juba sõja algul pärast seda, kui tema kodu hävis. Ettekuulutustest ja SDst pole seal sõnagi. Mis ehk ongi parem.

SIDEBAR

Li Turre de Pabel.

1. Sur li terra esset solmen un lingue e un maniere de parlada.
2. Quande illi migrat ex li oriente, illi venit in un valley in li land Senaar, e illi logiat in it.
3. E li un dit a su proximo: Veni, lass nos far briques e cocinar les per foy! E illi havet briques in vice de lapides e bitumine in vice de calce.
4. E illi dit: Veni, lass nos far un cité e un turre, li culmine de quel attin'e li ciel, e celebrar nor nómine, antequam noi va divider nos in li tot munde.
   

Paabeli torn

1. Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad.
2. Ja sündis, kui nad hommiku poolt teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama.
3. Nad ütlesid üksteisele: "Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi." Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli saviks.
4. Ja nad ütlesid: "Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!"

Por scrir un bon lettre de amore, tu deve comensar sin saver quo tu vole dir, e finir sin saver quo tu ha dit. Rousseau

Et kirjutada head armastuskirja, pead sa alustama, teadmata mida sa öelda tahad, ja lõpetama, teadmata mida sa öelnud oled. Rousseau