Kelle jaoks olla terve?

Selles TerviseEkspressis püstitab küsimuse „Kelle jaoks?” uneuurija ning unehäirete ravija Mae Pindmaa. Tema töökogemus näitab, et eestlane hakkab oma tervise pärast muretsema alles siis, kui häired juba töötegemist segama hakkavad. Et terve võiks olla enda rõõmuks või hoolitseda oma hea vormi eest perekonna meeleheaks, tundub juba veidike kaugema teemana.

Mae Pindmaa tunneb puudust sellest, et haigekassa ei tunnusta unehäireid õige terviseprobleemina. Eestlaste surmapõhjustest on südame-veresoonkonna haigused esikohal, need aga on tihti põhjustatud uneapnoest, mille tõttu organism öösiti piisavalt hapnikku ei saa.

Liiklusõnnetustest räägitakse iga päev, kuid sellest, et neist umbes kolmandiku taga võivad olla uneprobleemid, juttu ei tehta. Samas aga oleks uneuuringute tegemine ning unehäirete ravimine kordades odavam kui eelnimetet probleemide likvideerimine.

Kuu algul peetud astmakonverentsil selgus, et astma ja teiste allergiliste haiguste osakaal Eestis üha tõuseb. Veel pole meil astmaatikuid ja allergikuid nii palju nagu Skandinaavia heaoluriikides, kuid Ida-Euroopaga võrreldes on elu mõõdetavalt allergilisemaks läinud. Rohkem autosid, rohkem (olme)keemiat, rohkem uusi ehitus- ja viimistlusmaterjale … Samas aga pole allergoloogia sotsiaalministeeriumi poolt tunnustatud eriala, nentis konverentsil doktor Kaja Julge. Võrdlus teiste EL riikidega näitab, et peale Eesti on vaid üks riik, kus allergoloogidesse samamoodi suhtutakse – Sloveenia.

Et aga mitte riigi üle arutamisse liigselt kinni jääda, võiks õppida ise enda psüühikat korrastama, nagu seda tänases lehes õpetab psühhiaater Jüri O. M. Ennet, nautida loodust ja loodushääli ning tegeleda mõne armsaks saanud spordialaga.

Riik, see võime küll olla meie ise, aga vahel on enda eest märksa kergem hoolitseda kui riigi eest. Tulemuslikum ka.