Kirjas oli öeldud, et abi on vaja tema tütrele, sest kliinikumil napib haruldase veregrupi verd. Kliinikumiga võttis ühendust hulk inimesi, mõned tulid ka kohale ja oli isegi Tallinnast helistajaid, kes abi pakkusid ja olid valmis Tartusse sõitma.

Tartu Ülikooli Kliinikumi avalike suhete juht Ene Selart ütleb, et ajakirjaniku tütrele oli tõepoolest haruldase veregrupi verd vaja, kuid mitte nii suurtes kogustes, et kettkirjaga inimesi kohale kutsuda.

Doonoriverest on pidev puudus ja annetused ei läinud raisku. "Õnneks paljud helistasid ja neile öeldi, et verd andma pole vaja tulla," rääkis Selart.

Põhja-Eesti verekeskus ja ka kliinikum tahavad toonitada, et inimesed reageeriksid ainult verekeskuse üleskutsetele. Kuna pärast vere annetamist ei tohi doonor kolme kuu jooksul verd anda, võib selline massüleskutse pikaks ajaks välja lülitada hulga vajalikke vereandjaid.

"See on sama kui kliinikum teataks, et Eesti Ekspressi maja põleb, minge ämbritega vett viima. Olukord väljuks kontrolli alt. Kriisi peab igaüks ikka ise juhtima," ütleb Selart.