Kodu vana mõisaaida pööningul

Ait sai ridakoduks veidi aega tagasi. Käisime katusealuses külas, et uurida, kuidas seal ka on. Milliseid materjale on kasutatud, milliseid küsimusi püstitatud ja milliseid seisukohti võetud. Kas uus kodu seab elanikele uusi piire?

Ait on selles mõttes veider koht elamiseks, et alumisel korrusel elatakse nagu kivimajas, ülemisel aga justkui puumajas. Väikesest tuulekojast sisenedes ja mööda kaarduvat puutreppi üles tõustes jõuame ukseni, mille tagant kutsub perenaine meid edasi katuse alla – suurde ruumi, mis saab päevavalgust kahelt poolt.

Valgus, kallis aare

Juba õues püüdsid pilku päikese poole pööratud katusesilmad. Tore kaarjas aknaava annab toale väga avara olemise ja tädab selle päikesekullaga. Tore, et selle aknaesise avarust pole millegagi tahetud häirida, et akna all pääseks vabalt jalutama ja välja vaatama – kõik eluks vajalik on mahtunud mujale.

Teisegi katusepoolde on aknad sisse lõigatud, mis magamistubadesse valgust toovad, kuid need on tänapäevased ja jäävad katusetasapinda.

Katusesarikaid pole tubades eksponeeritud, sest need tuli renoveerimisel asendada uutega, laes on paistma jäetud vaid mõned paksud vanast puidust talad. Valged seinapinnad on soojustatud roomattidega ja kaetud pehmelt lainetava lubikrohviga.

Juba ukselt hakkavad silma värvist puhastatud vanad tahveluksed. Kuna aida puit­osad olid peaaegu täiesti hävinud, ning aidas selliseid uksi niikuinii poleks olla saanud, on põhjust uurida nende päritolu. Selgub, et need hangiti kohtadest, kus need on remondi käigus üle jäänud.

Kuna seinad ja ukseaugud olid selleks ajaks juba aida katuse all olemas, seisis ehitajatel ees keerukas ettevõtmine: kõverate vanast puidust uksepiitade vahele sättida sama kõverad ja propelleris vanad tahveluksed, igaühel oma iseloom, saatus ja vigurid. Tulemus on põnev, veidi salapärase ajalooga, sobides sellesse miljöösse nagu valatult. Asja ilmestavad tublisti vitraažid, mis uste kohal valgusega mängivad.

Terves majas on gaasiküttel baseeruv keskküte, akende all on näha radiaatorid. Seetõttu, erinevalt alumisest korrusest, pole ülakorrusel kütet paigaldatud põrandasse, mis on laotud rustikaalsest tammelauast, vannitoa põnevast roostekirjust loomuliku murdepinnaga kivist kattega põrandasse on aga paigaldatud paindlikuma olemisega elektriküte.

Köök põimib vana ja uut

Edasi libiseb pilk kööginurka, peatudes kesk ruumi kettidega lakke riputatud pliidikubul. See köögikomplekt on parajaks timmitud kesktee vana ja uue vahel. Kappidel on romantiliste käepidemetega valged uksed, esipinda süvistatud ovaal, tööpind on aga mustast kivist. Segisti on leitud ülevoolavalt ajalooline, selle antiikpronksikarva looked ja paisutused tasakaalustavad poleeritud kivist tööpinna karmust. Tööpinnatagune seinaosa on jäetud valgeks nagu ülejäänud seinadki ning seda ilmestavad valgel taustal paljastuvad konstruktsiooni osad – vana puit.

Pliit, mis iseenesest mõista asub laes rippuva kubu all, moodustab üheskoos sahtliploki ja suure ovaalse söögilauaga saare. Laua lahendus on väga hästi läbi mõeldud, selle äärde saab paigutada üllatavalt ­palju inimesi – tal on peale sahtliploki veel ainult üks jalg. Kiviplaat pliidi ümber jätkab laua poolt alustatud ovaali vormi, kahe peale moodustavad nad kahetasapinnalise terviku. Ülal rippuv kubu on ääristatud profiilliistuga, mis jagab sama maailmavaadet kapirea kohal oleva karniisiga.

Suure katuse all tekib selle ruumideks jagamisega probleem, sest valgust pääseb sisse vaid nappidest avaustest. Sestap võeti appi klaas – raamidega klaas kui aken elutoapoolses vaheseinas ning raamideta klaas kui vannitoa ja magamis toa vaheline mattklaasist uks. Tänu nendele lahendustele on vannitoas parajalt sume loomulik valgustus, mida täiendavad romantilised valgustid seinal.

Sajanditagune romantika

Vannitoas on mitu erilist lahendust, mida tasub tähele panna. Nagu juba mainisin, on kogu korteri seinad krohvitud. Kuid mitte kõikjal ühtmoodi – elutoas on valge lubikrohv, magamistubades punakas savikrohv ning vannitoas on krohvipinda lausa mitut sorti. Suurem osa on lubikrohv, kuid valamu ja vanni vahetus ümbruses on see veekindlaks muudetud. Kahel materjalil on väike toonivahe ning nende liitumispiiri tähistab vabakäeline looklev joon.

Samamoodi vabakäeliselt paljastub valamu kohal krohvi sees peegel. See jätab mulje, nagu poleks peeglipind piiratud ja kui avaust krohvi sees suuremaks pühkida, paljastub kõikjalt peegel…

Nagu oleks tegemist kerge lumekihiga merejääl või liiva alla mattunud luugiga. Romantilise sisseseadega vannituba teeb oma töö, fantaasia hakkab tööle.

Omaette teema on vann ise, mille loomus lisab muljele uue nüansi. Oma kesta suurte “neetidega” toob see sisse tehnika arengu algaegade teema, olles nagu tehtud mõnest Saksamaa vanast raudteesillast või Eiffeli tornist üle jäänud detailidest.

Ja krohvist veel – vannitoa lagi esindab veel üht krohvipinna liiki. Siin on roomati pind krohvikihi seest paistma jäetud. Perenaine oli ehitajaid krohvimistöö aegu pidurdanud, leides, et pole mingit mõtet nii kaunist roogudest pinda krohvi sisse lihtsalt ära peita. Tulemuseks on (vist) uus sõna säästliku ehituse leksikonis.

Selles interjööris leidub mitmeid detaile, mida on olnud teiste omasuguste seast raske leida või välja valida. Õnneks pakuvad stiilimuutusega kohanenud tootjadki renoveerijale hädavajalikku: näiteks siiagi kodusse Silmanilt hangitud romantiliste portselanist Fontini-elektritarvikute jaoks on loodud spetsiaalsed puidust kraed, et neid saaks paigaldada ka eelnevalt süvistatud pesa peale.

Kõik selleks, et kliendid saaksid teha oma kodudes mõtteliselt enam kui saja aasta pikkusi ajahüppeid tagasi. Seda võimalust oleme otsima hakanud, et mitte kaduda tänapäeva kõledasse steriilsusesse, vaid tunnetada enese ümber ajaloo tuge.  MK

7 olulist

1. Enamik puitu tuli aida ümberehituse käigus asendada kasutatud materjaliga teistest vanadest majadest, nagu ka tahveluksed.
2. Laest on siiski paistma jäetud talade servad, samuti on selgelt loetav vaheseinte konstruktsioon.
3. Katusealune on soojustatud roomattidega ja krohvitud – lapse magamistoas soe punakas savi­krohv, mujal valge lubikrohv.
4. Vannitoa laes jäeti roomatt koguni krohvikihist välja paistma.
5. Põrandaliistuks on veetud takune köis.
6. Elutoa peategelane on söögilaud, mis on ristatud pliidi ja kubuga.
7. Romantilisse vannituppa pääseb päevavalgus siseakna ja teiselt poolt klaasukse kaudu.