Näiteks korraldavad koeraomanikud oma lemmikutele sünnipäevapidusid. Kesklinna koerteväljakutel, kus koerte sõpruskonnad enamasti kujunevad, näeb sageli, kuidas sünnipäevalised loomalapsi koerakrõbinatega rõõmustavad ja kahejalgsetele kaaslasetele pakutakse torti või mõnd näputoitu.

“Meie pere dalmaatslase jaoks on mäng koeraelu oluline osa. Ta on pärast teiste koertega mängimist oluliselt taltsam ja rahulikum,” räägib Kristi Kalmaru, paar nädalat tagasi oma dalmaatsia koera Alberti teist sünnipäeva tähistanud perenaine.

“Koerte koolis oli mu koerale õppustele järgnev müramisaeg üheks peamiseks motivatsiooniks. Dalmaatslasel on krutskeid täis iseloom, kelle puhul karistus ja liiga ranged piirangud ei tööta. Käsud ja reeglid peavad kindlasti olema, aga kurjalt nendega ei saa,” ütleb Kalmaru.

Kasvatajad soovitavad koertel mängida ja seltsida rohkem neutraalsel piirideta pinnal, kas metsas või mere ääres, et mitte riivata mõne looma territooriumi- ja omanditunnet. Kuid omanike pilgu all on sõpruskonnaks kujunenud koertel hea pidu pidada ka suures koduaias, kus neil on rohkelt jooksuruumi. Alberti sünnipäeval oli maja serva sätitud ka näiteks iga neljajalgse külalise tarvis kauss puhta veega. Röstsaiapõhjale ehitatud viineritest sünnipäevatorti hoidis koos kanamaksapasteet. Kismade vältimiseks serveeriti torti kõigile korraga oma kahejalgse sõbra valvsa pilgu all.