Kõige mehisemat laulupidu dirigeerib Rent

Eeloleval nädalavahetusel plaanitakse Tartus püstitada maailmarekord meeste- ja poistekooride ühislaulmises.

Nii suurt hulka meeslauljaid, kui on sel reedel Lõuna-Eestisse seoses Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päevadega seoses oodata – 4700 –, pole väidetavalt keegi varem kokku ajanud. Ent ka dirigent Jüri Rent (60), üks ettevõtmise initsiaatoreid, on suur mees.

Istudes Muusikaakadeemias klaveritoolil, endal käed rinnale kõvasti risti põimitud, habe natuke turris, pisikestes pupillides pisut umbusklik pilk, meenutab Rent veidi mõnd muinasaegset tootemit pühveljumalusele. Seejuures on Rent – sündinud 1. mail 1952 – tähtkujult tõesti Sõnn. Kas kuulus ameerika astroloog Linda Goodman mitte ei maininud, et see päiksemärk annab sageli muusikalembuse ja hea lauluhääle?

60 aastat on dirigendile parim iga, väidab Rendi sõber, 82aastane dirigent Kuno Areng. Kogemused akumuleeruvad elupikku, võimaldades lõpuks seda, mida Areng nimetab “energia andmiseks”. See tegevus käib koori ees juhendades, innustades, näoilmega kaasa aidates – sest hüüda ju ei saa –, emotsioonide võimust võttes kas või taktikeppi murdes (viimati juhtus see Rendiga tänavu kevadel).

“Pole olemas halbu koore, on halvad dirigendid,” arvab Rent, tähendades juurde, et hea dirigent paneb ka keskpärase koori päris hästi laulma. Mehena, kes tegutses Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilises meeskooris 29 aastat, kuni lõpuks 2002. aastal 50aastasena “koori nooruslikkuse hoidmiseks” selle peadirigendi kohalt lahkuma pidi; mehena, kes nüüd õpetab dirigeerimist korraga nii Muusikaakadeemias kui Tartu Ülikoolis ja juhib korraga nii Tallinna Ülikooli koori kui Eesti Meeskooride Ühenduse koori, on tal põhjust oma headuses kindel olla.

Tulevases suures meeste ühislaulmises osalejate tase ilmtingimata sama kõrge ei ole. “Kohale tuleb ka asjaarmastajaid, kes nooti ei tunne ja laulavad mälu järgi,” möönab Rent ning selgitab, et kindluse mõttes jäeti kavva võtmata näiteks Pärdi keerukad teosed. Joviaalselt soovitab ta neil lauljatel, kes endas päris kindlad pole, parem mitte häält teha.

Lopsakat huumorit aimub ka tema mõttemängust, milles ürituse suursponsor A. le Coq on Tähtvere lauluväljakule vedanud õlletoru. Õlu saab seal kahtlemata voolama, kuid alles enam kui neljakümmet laulu sisaldava maratoni järel. Rent ise dirigeerib teiste hulgas Gustav Ernesaksa pala “Hakkame mehed minema”, mis võib saada toredaks väljakutseks Läti lauljatele – pole selle laulu tekstis ju ühtegi s-tähte. Kuid külalisi tuleb kaugemaltki kui lõunanaabrite juurest, muu hulgas Fääri saartelt ja Kanadast.

Teadaolevalt ei leidu Tartus selleks nädalavahetuseks ühtki vaba hotellituba ega isegi mitte paremat puualust.

Rent ise elab oma muusikaõpetajast naisega dirigendile igati sobilikus paigas, Tallinna Lauluväljaku vahetus läheduses. Õllesummeril ta ei käi ning kui laululavalt korterisse kajav muusikarepertuaar üldse ei sobi, siis lahkub kodust. See, mida arvab Rent omanimelisest rokkmuusikalist (Jonathan Larsoni teos, mis põhineb Giacomo Puccini ooperil “Boheem” – toim.), jäi aga miskipärast küsimata.Jüri Rent, dirigent■Jüri Rendi isa oli 2010. aastal lahkunud kolonelleintnant Harri Rent, üks Eesti Kaitseväe taastajatest.

■Nagu enamik Eesti mehi, on ka Rent (bassipoolsem) bariton. Tenorite kroonilise puuduse arvab ta tulenevat meie kliimast, joogivalikust ja pigem kurgupoolsest keelest.

■Rent on töötanud muuhulgas Estonia ooperiteatri peakoormeistrina (1985–1998) ning tegutsenud 1990. ja 1999. aasta üldlaulupeol meeskooride üldjuhina.

■Peres on kaks tütart ja mitu lapselast.