KOLMAPÄEV: Kinnisvarasahkerdamise saaga jätkub ähvarduste ja uute episoodidega
Päevaleht kirjutab, et eelmisel nädalal eetris olnud telesaate "Pealtnägija" võttemeeskonda ja ajakirjanik Mihkel Kärmast munitsipaalametniku Indrek Ahlbergi korteriskandaali uurimises aidanud meesterahvale pandi uksematile ähvarduskiri. Eelmisel nädalal pajatas Pealtnägija, kuidas aastatel 1998-2000 Kesklinna linnaosa asevanemana töötades sahkerdas Ahlberg vanalinnas Pikk 41 majas asuva korteri oma sundüürnikust klassivenna vahendusel endale. Tänaõhtuses saates jätkatakse uue samalaadse looga. Päevalehe juhtkirigi on pühendatud sellele, et kuigi juriidiliselt võib mitu miljonit maksvate korterite endale või sõpradele mõnekümne tuhande krooniga sokutamine olla "juriidiliselt korrektne", lahkuvad arenenud demokraatiaga riikides nõnda vahele jäänud poliitikud areenilt. Meil aga toimetavad nad rahumeeli edasi.
Samal lainel, juriidilisest korrektsusest või õigemini ebakorrektsusest Eesti kinnisvaramaastikul kirjutab Postimehes vandeadvokaat Andres Suik, kes leiab, et kinnisvarajoki vähendamisele saab kaasa aidata igaüks, näiteks valides selliseid poliitikuid, kes vähemalt teadaolevalt pole ebaausate kinnisvaratehingutega seotud.
Teine Päevalehe oluline teema on, et kultuuriminister Raivo Palmaru surub vana tuttavat Kalev Uustalu muinsuskaitseameti juhiks. Päevaleht on sügisest saadik kuulnud väga erinevatelt muinsuskaitsega kokkupuutuvatelt inimestelt nurinat Uustalu juhtimisstiili ja ebakompetentsuse pärast. Praegu juhataja kt Uustalu sobivust ametisse arutab täna riigikantselei juures tegutsev komisjon.
Postimees tellis pronkssõduri teema valulise üleskerkimise ajal uuringufirmalt Emor küsitluse, kus soovis teada, mida inimesed arvavad Eesti suhtlustaktikast Venemaaga.
Vastusevariandiga «Eesti peaks poliitilistes suhetes Venemaaga tegema enam järeleandmisi, seades esikohale majanduslikud huvid» nõustus kõige rohkem ehk 47 protsenti 500 küsitletust. Eestlastest arvas nii 34, muude rahvuste esindajatest aga 73 protsenti. Leht järeldab, et rahva arvates peaks Eesti Moskvaga järeleandlikum olema. Juhtkirjas märgib leht, et tasub küsida, kas järeleandmised ikkagi soojendavad majandussuhteid.
Postimees tunneb muret ka selle üle, et alkoholitarbimise uuringu kohaselt suurenes mullu kõige kiiremini noortele suunatud lahjade alkohoolsete jookide müük. Suurenenud on ka teiste toodete müük, samas ootavad inimesed riigilt rangemat alkoholipoliitikat. Uuringust kirjutab ka Päevaleht, tuues välja, et ühes kuus kulub alkoholile keskmiselt 340 krooni.
Piirivalve hinnangul võib veel mitu päeva olla õhus Kopli lahes kütuselastis madalikul kinni olev tanker Weserstern, mis peab kütuse ümberpumpamiseks teist tankerit ootama. Leket topeltpõhjaga tankeril ei avastatud. Asjast kirjutavad nii Päevaleht, Postimees a> kui SL Õhtuleht.
Äripäev kirjutab, et Euroopa Liidu viie jõukama riigi sekka ihkava Eesti majandus on praegu arengutasemel, kus tänane viienda koha riik Soome oli aastal 1978. Uuringu järgi oli tootlikkuse kasv Eestis esialgseil andmeil mullu Läti järel Euroopa Liidu kiireim - 7,4%. Kui aga vaadata, kui palju Eesti tööline ühe tunniga riigi SKPsse lisandväärtust andis, siis see on meil rohkem kui poole võrra väiksem kui täna ELi jõukaimate seas viiendat positsiooni hoidval Soomel.
