Kommunaalameti "igavene" juht Ain Valdmann saab Tallinna teenetemärgi
Teenetemärgi saajate nimekiri, mille linnavolikogu suure tõenäosusega neljapäevasel istungil kinnitab, on järgmine (nimede juures olevad selgitused pärinevad volikogu otsuse eelnõu seletuskirjast):
- Svetlana Jantšek - festivali „Kuldne mask" eestvedaja ja korraldaja;
- Gerd Kanter - olümpiavõitja ja maailmameister kettaheites;
- Hanon Barabaner - majanduse ja hariduse arendaja Tallinnas;
- Jüri Ratas - Tallinna linnapea aastatel 2005-2007, Euroopa Rohelise Pealinna idee ellukutsuja;
- Toomas Sepp - Tallinna kohaliku omavalitsuse aktiivne edendaja;
- Igor Volkov - linnaplaneerimise arendaja ja endine linna peaarhitekt;
- Ain Valdmann - edukas kommunaalmajanduse valdkonna arendaja Tallinnas;
- Raik Saart - kauaaegne ja tulemuslik kohaliku omavalitsuse asutuste ja riigiasutuste juht;
- Rein Ruutsoo - vaba ühiskonna ja demokraatia õiguste arendaja Eestis;
- Kersti Põldemaa - sotsiaalhoolekande aktiivne arendaja Tallinnas;
- Arne-Lembit Kööp - ortopeedia arendaja Tallinnas ja oma koolkonna kujundaja;
- Aleksander Kofkin - Tallinna ettevõtluse, majanduse ja turismi arendaja;
- Ralf Allikvee - kauaaegne tulemuslik haiglajuht;
- Tiiu Hurt - kauaaegne linnateenistuja;
- Jüri Riives - tulemuslik ettevõtluse arendaja;
- Kersti Nigesen - Tallinna vanalinna kui ülemaailmse tähtsusega ajaloopärandi väärtustaja;
- Liivi Soova - keskaja päevade korraldaja ning Eesti rahvusliku käsitöö traditsioonide hoidja ja arendaja;
- Hugo Linholm - Tallinna ühistranspordi pikaajaline arendaja;
- Väinu Kaabel - linnaliinide bussijuht, kauaaegne linnakodanike eeskujulik teenindaja;
- Eve Annus - noorsootöö edendaja Tallinnas;
- Sirje Meidra - kauaaegne linnateenistuja;
- Reet Krieger - kauaaegne treener-pedagoog.
Ekspress on kirjutanud, kuidas kommunaalameti "igavesel" juhil Ain Valdmannil õnnestus korraldada Tallinna magistraalteede, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hoolduse hange niimoodi, et viiel hankel osales igaühes vaid üks pakkuja. Tallinna kommunaalametit kureerib abilinnapea Deniss Boroditš, kes tegigi ettepaneku Valdmannile teenetemärk anda.
Valdmanni on püüdnud kangutada erinevad linnapead, kuid tulemuseta. Opositsioonierakonnad on linnapea Savisaart üles kutsunud Valdmanni tegevust uurima, sest ta „on ka varem kahjustanud korruptsioonimaiguliste tehingutega tõsiselt kogu pealinna mainet".
Valdmann on silma paistnud sellega, et omandas Pärnus oma aja kohta väga soodsalt - vähem kui 700 000 krooniga 42-ruuduse korteri kallis kesklinna majas. 2007. aastal küsiti seal 36 000 krooni ruutmeetrist (42 ruutmeetrine korter maksaks siis üle 1,5 miljoni krooni). Müüjaga seotud Merko firmad on saanud kommunaalametilt üle miljardi krooni eest tellimusi. Samal aastal uuris Tallinna linna sisekontroll Valdmanni tegevust, kuid ei tuvastanud mingeid seaduserikkumisi.
Äripäeva väitel oli Ain Valdmann varjatult kaasomanik ühes sõber Heikki Anipaile kuuluva Teho (endine Vare) tütarfirmas. Teho on saanud kommunaalametilt viimase viie aasta jooksul üle 180 miljoni krooni eest tänavapuhastustöid. Lisaks kahtlustas Äripäev, et Valdmann on kogu aeg elanud paremini, kui tema ametipalk võiks lubada.
Ekspress kirjutas juba 2004. aastal, kui tubli mees on Ain Valdmann.
Teenetemärk antakse autasustatavale kätte reeglina linnavolikogu esimehe ja linnapea poolt Tallinna Raekojas Tallinna linna päeval 15. mail. Tallinna teenetemärke on antud alates 1995. aastast kokku 137 isikule.
Eelnõu seletuskirjast:
Linnavalitsusele laekus kokku 32 nõuetekohaselt vormistatud taotlust Tallinna teenetemärgi andmiseks 29-le isikule.
Tallinna Linnavolikogu Isamaaliidu fraktsioon esitas Tallinna teenetemärgi kandidaatideks ajaleht „Eesti Ekspress" ajakirjaniku Viktoria Ladõnskaja - eri rahvustest tallinlaste lähendaja, ning AS Meta-EKS SP juhatuse esimehe Jüri Mõisa - tegusa ja tulemusliku ettevõtja ning linnajuhi.
Nii eesti- kui venekeelses meedias tegev Viktoria Ladõnskaja (sündinud 1981) on oma kirjutiste ja esinemistega on teinud väga palju selleks, et erinevatest rahvustest tallinlased üksteist aktsepteeriksid ja mõistaksid. Ladõnskaja lood ja sõnavõtud on suunatud erinevate rahvuste lähendamisele ning kantud soovist saavutada sõbralik ja turvaline koosolemine.
Jüri Mõis (sündinud 1956) väärib tunnustamist pealinna poolt Hansapanga - Eesti majanduse kauaaegse lipulaeva rajamise, hoidmise ja edendamise eest. Samuti on Jüri Mõis teenetemärgi teeninud kui linnapea, kelle valitsemisperioodi iseloomustas mittepopulistlik ja linna jõulisele arengule suunatud lähenemine.Oma linnapeaks oleku ajal teostas Mõis pikalträägitud Tartu maantee läbimurde - puhudes sellega elu sisse Tallinna uuele City'le, käivitas suuri infrastruktuuriprojekte, ehitas lõpuni Lilleküla jalgpallistaadioni,asus lahendama noorte perede eluasemeküsimusi, viis ellu linnavalitsuse struktuurireformi ja töötas välja Tallinna finantsjuhtimise süsteemi.
Keskerakonna fraktsioon esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks 2008. aasta olümpiavõitja kettaheites, tippsportlase Gerd Kanteri.
Gerd Kanter (sündinud 1979) on 2007. aasta maailmameister kettaheites ja 2008. aasta olümpiavõitja kettaheites. Ta on eeskujulik ja heatahtlik tippsportlane, kes on tallinlane ka väljaspool heiteringi.
Reformierakonna fraktsioon esitas Tallinna teenetemärgi kandidaatideks Svetlana Jantšeku - MTÜ ART-Forum juhataja, festivali „Kuldne Mask Eestis" korraldaja ja sportlase Mikk Pahapilli - 2009. aasta Euroopa sisemeistri seitsmevõistluses Torinos. Svetlana Jantšeku kandidaadi on esitanud ka linnavalitsuse liige, abilinnapea Kaia Jäppinen.
Svetlana Jantšek (sündinud 1960) on festivali „Kuldne Mask Eestis" korraldaja. Ta on tegelenud pikaajaliselt kultuurisidemete arendamise ja hoidmisega eri rahvuskultuuride esindajate vahel, samuti võib tema teeneks pidada eri rahvuste kultuuri ja kunsti parimate saavutuste eesti kogukonnale edastamist. Svetlana Jantšek on andnud oma hingestatud ettevõtmistega suure panuse teatrielu edendamisse ja on aktiivne kultuurivahendaja nii kodumaal kui mujal. Ta on alates 2004. aastast pühendunult tegutsenud mitmete erinevate projektide ja festivalide korraldamisega. Svetlana Jantšeku panus on aidanud olla Tallinnal Kultuuripealinn 2011 tiitli vääriline. Abilinnapea Kaia Jäppinen esitab Svetlana Jantšeku Tallinna teenetemärgi kandidaadiks teatrifestivali „Kuldne Mask Eestis" korraldamise ning eestvedamise eest.
Mikk Pahapill (sündinud 1983) on 2009. aasta Euroopa sisemeister seitsmevõistluses Torinos. Saavutused spordis aitavad kaasa Tallinna tuntusele maailmas, propageerida terviseliikumise programmi „Tallinn liigub" ja innustada noori sportima loobumaks passiivsest eluviisist.
Tallinna linnavolikogu liikmed Margarita Tšernogorova ja Larissa Novožilova esitasid Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Majanduse ja Juhtimise Instituudi rektori, professor Hanon Barabaneri - majanduse ja hariduse arendaja Tallinnas.
Hanon Barabaner (sündinud 1933) on Majanduse ja Juhtimise Instituudi ECOMEN asutaja ja rektor alates 1993. aastast, tuntud majandusteadlane ja aktiivne ühiskonnategelane. 2003. aastal sai professor Barabaner Eesti Vabariigi presidendi tänukirja ja 2007. aastal Tallinna linnapea aukirja aktiivse ja viljaka haridusalase ning ühiskondliku tegevuse eest. 2007. aastal valiti Barabaner Vene Akadeemilise Seltsi asepresidendiks, ta koordineerib Tallinna venekeelsete teadlaste tegevust. Hanon Barabaner tegeleb teadusega rohkem kui 50 aastat, sellest 32 aastat Tallinnas. Ta on aktiivne Tallinna Kodurahu programmi elluviija, töörühmade liige ja majanduse alagrupi juht. Samuti on ta on üks autoriteetsematest ühiskonnategelastest Tallinna venekeelses ja juudi kogukonnas.
Tallinna linnavolikogu liige Ülle Rajasalu esitas Tallinna teenetemärgi kandidaatideks Pirita Majandusgümnaasiumi haridustöötaja Edith Asveiti ja Pirita Spordikeskuse sporditöötaja Avo Aunroosi.
Edith Asveit (sündinud 1956) on üle kolmekümne aasta olnud tegev Pirita Majandusgümnaasiumi töö- ja koolielu edendamises. Ettepaneku esitaja leiab, et Edith Asveiti panus hariduselu arendamisse ja pühendumine oma koolile ning Tallinnale väärib Tallinna teenetemärki.
Avo Aunroos (sündinud 1947) on pikaajaline ja hinnatud sporditöötaja, kes on arendanud ja loonud perspektiivi Tallinna spordibaasides. Käesoleval perioodil on hr Aunroosi eesmärgiks Pirita Spordikeskuse kaasajastamine koos velotreki, palli- ja mänguväljakute ning saalidega. Avo Aunroos väärib tunnustust pikaajalise spordielu edendamise eest.
Tallinna linnavolikogu liige Nikolai Stelmach esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjaniku Jevgenia Garanža - vene keelt kõnelevatele tallinlastele objektiivsete uudiste vahendaja.
Eesti Rahvusringhäälingu venekeelse Aktuaalse Kaamera juht Jevgenia Garanža (sündinud 1979) on kümme aastat vahendanud erinevate venekeelsete meediaväljaannete kaudu uudiseid eestivenelastele Eesti riigi ja ühiskonna elust. Eesti lugejatele ja vaatajatele on ta meelde jäänud teravate sõnavõttudega ühiskondlikult olulistel teemadel. Tema poolt vahendatud uudised omavad suurt kaalu nii Tallinnas kui väljaspool Eestit võimaldades objektiivset teavet ka neile, keda ümbritseb teistsugune infoväli.
Tallinna linnavolikogu liige Igor Kravtšenko esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks OÜ Ivar Must Production helilooja Ivar Musta - aktiivse Eesti muusika levitaja kodumaal ja Euroopas.
Ivar Must (sündinud 1961) on Eurovisiooni 2001 Eesti võidulaulu „Everybody" autor, aktiivne Eesti muusika propageerija ja levitaja nii Eestis kui ka Euroopas. Eesti Eurovisiooni võidule 2001. aastal järgnes 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamine Saku Suurhallis. Ettepaneku esitaja märgib, et väljapaistev helilooja, Tallinna kodanik Ivar Must väärib eelseisva Euroopa Kultuuripealinn 2011 kontekstis Tallinna teenetemärgi saamist.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Riigikogu aseesimehe Jüri Ratase - Tallinna linnapea aastatel 2005-2007 ja Tallinna linnasekretär Toomas Sepa - Tallinna kohaliku omavalitsuse aktiivse edendaja.
Jüri Ratas (sündinud 1978) alustas Tallinna linna teenistuses 2002. aastal majandusnõunikuna, seejärel töötas abilinnapeana ning alates 2005. aasta novembrist kuni 2007. aasta märtsini oli Jüri Ratas Tallinna linnapea. Oma tegevusega linnapeana tagas Jüri Ratas linna tasakaalustatud ja stabiilse arengu. Rohelise mõtteviisi kandjana on tema initsiatiivil Tallinn Euroopa Rohelise Pealinna tiitli ellukutsuja. Ideed toetas 41 Euroopa pealinna linnapead, mille tulemusel allkirjastati sellekohane memorandum Tallinna Päeval 15. mail 2006. Jüri Ratas on Euroopa Liidu Pealinnade Liidu eesistuja. Jüri Ratas on Tallinna Rahvuspargi loomise ja Paljassaare linnukaitseala väljaarendamise aktiivne toetaja, samuti on ta toetanud Tallinnas olmejäätmete selektiivse kogumise ja pakendisüsteemi töölerakendumist.
Jüri Ratas on olnud Eesti Korvpalliliidu noortekorvpalli juht, praegu on ta korvpalliliidu juhatuse liige. Ta on viimastel aastatel korraldanud Pirita Velodroomil erinevas vanuses spordisõpradele mõeldud omanimelist jalgrattavõistlust, millel osalemine on tasuta. Võitluste korraldamise üheks eesmärgiks on linlastele sportlikke eluviise harrastamise propageerimine.
Jüri Ratas on endise Tallinna linnapeana ja nüüd Riigikogu aseesimehena järginud endale seatud eesmärki - teha koostööd riigi seadusandliku ja täitevvõimu, kohalike omavalitsuste, erasektori ning kolmanda sektori kodanikuühenduste vahel Tallinna kui Eesti pealinna jätkusuutliku arengu nimel. Tulenevalt eeltoodust leiab ettepaneku esitaja, et Jüri Ratas on panuse eest Tallinna linnapeana Tallinna teenetemärgi vääriline.
Toomas Sepp (sündinud 1959) alustas Tallinna linna teenistuses 1990. aastal elamunõuniku ametikohal ja alates 1992. aastast on ta töötanud Tallinna linnasekretärina. Toomas Sepp on koordineerinud ja juhtinud paljude kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivate õigusaktide väljatöötamist, sh Tallinna põhimäärus. Järjepidevuse kandjana on Toomas Sepp osalenud Tallinna linnaorganisatsiooni struktuuri kujundamisel ja linnakantselei juhina on ta taganud linnakantselei kui staabiorganisatsiooni tõhusa töö. Toomas Sepp on üks neist tänu kellele on Tallinn tõusnud seitsme maailma intelligentseima kogukonna ridadesse e-teenuste kasutusele võtmisel ning linna ja riigi koostöös turvalise e-teenuste keskkonna rajamisel. Samuti väärib märkimist tema initsiatiiv mittetulundustegevuse infosüsteemi loomisel, mis võimaldab riigi andmevahetuskeskkonna X-tee vahendusel luua on-line ühenduse erinevate riiklike registritega.
Toomas Sepp on ühiskondlikult aktiivse ellusuhtumisega. Ta on Shoti klubi liige, Lions Klubi Tallinn Kristiine asutajaliige, oli klubi president 1996-1997. Toomas Sepp on väga palju ära teinud erivajadustega inimeste heaks, ta on alates 1991. aastast Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu President ning alates 1998. aastast Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu esimees. Toomas Seppa on 2003. aastal autasustatud Punase Risti III klassi teenetemärgiga. Kolleegide ja koostööpartnerite jaoks on Toomas Sepp kohaliku omavalitsuse korralduse ülesehitajana ning omavalitsuste õiguste ja huvide eest seisjana olnud alati abivalmis, armastatud ja lugupeetud kolleeg. Tallinna linnasekretär Toomas Sepa märkimisväärne töö Tallinna kohaliku omavalitsusüksuse aktiivse edendajana väärib ettepaneku esitaja arvates tunnustamist Tallinna teenetemärgiga.
Tallinna linnavalitsuse liige, abilinnapea Taavi Aas esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Eesti Arhitektide Liidu esimehe, arhitekt Igor Volkovi.
Igor Volkov (sündinud 1951) asus Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti juhatajana linna teenistusse 2001. aastal. Alates 2003. aastast oli ta sama ameti juhataja-linna peaarhitekti ametikohal ning jätkas teenistust ameti juhataja - linna peaarhitektina ka pärast ameti ümberkorraldamist Tallinna Linnaplaneerimise Ametiks. Igor Volkov on arhitektina andnud Tallinna linnaplaneerimisse suure panuse. Ta on osanud teha õigeid valikuid Tallinna linna heaolu silmas pidades. Praegu on Igor Volkov Eesti Arhitektide Liidu esimees.
Tallinna linnavalitsuse liige, abilinnapea Deniss Boroditš esitas Tallinna teenetemärgi kandidaatideks Tallinna Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni - kommunaalmajanduse eduka arendamise eest Tallinnas ja Põhja-Eesti Päästekeskuse direktori Raik Saarti - kauaaegse ja tulemusliku töö eest kohaliku omavalitsuse asutuste ning riigiasutuse juhtimisel.
Ain Valdmann (sündinud 1950) on töötanud linna teenistuses ligi 30 aastat. Lõpetas 1973. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehitustööstuse ökonoomika ja organiseerimise erialal ja 2008. aastal kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis doktorikraadi ehitus- ja keskkonnatehnika erialal, õpetab samas ülikoolis üliõpilasi. Ain Valdmann on professionaalne ja autoriteetne juht, kes laiendab kommunaalmajanduse ideid tervikuna ja on sisse toonud rahvusvahelise mõõtme. Tal on oskus kollektiivi suunata efektiivsemalt töötama ja eesmärke täitma. Ain Valdmann on Eesti Kommunaalmajanduse Ühingu asutaja ja juhatuse liige. Ain Valdmann esitatakse teenemärgi kandidaadiks kommunaalmajanduse valdkonna eduka arendamise eest Tallinnas.
Raik Saart (sündinud 1950) on töötanud riigi- ja omavalitsusasutustes 34 aastat. 1973. aastal lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi autotranspordi ökonoomika ja organiseerimise erialal ning töötas aastatel 1975-1991 Siseministeeriumi süsteemis. Raik Saart oli aastatel 1991-1992 Tallinna Politseiprefektuuri juht, aastatel 1992-1994 töötas Politseiametis. Raik Saart juhtis Tallinna Transpordiametit aastatel 1994-1998 ja vahemikul 1998- 2004 juhtis ta Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametit. Raik Saart oli aastatel 2005/2006 Harjumaa Päästeteenistuse direktor ja alates 01.03.2006 töötab ta Põhja-Eesti Päästekeskuse direktorina. Raik Saart on Tallinna Linnavolikogu korrakaitsekomisjoni ekspert. Raik Saarti puhul on tegemist professionaalse juhiga, kes on tulemuslikult juhtinud kohaliku omavalitsuse asutusi ja riigiasutusi. Raik Saart esitatakse Tallinna teenetemärgi kandidaadiks kauaaegse, kohusetruu ja tulemusliku töö eest kohaliku omavalitsuse asutuste ja riigiasutuste juhtimisel.
Tallinna linnavalitsuse liige, abilinnapea Kaia Jäppinen esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Tallinna Ülikooli professori, ajaloolase ja politoloogi Rein Ruutsoo - vaba ühiskonna ja demokraatia õiguste arendaja Eestis.
Rein Ruutsoo (sündinud 1947) peamisteks uurimisteemadeks on olnud kodanikuühiskond ja sotsiaalsed liikumised Eestis, sotsiaal-poliitilise mõtte ajalugu ning Balti riikide poliitiline ajalugu. Rein Ruutsoo on avaldanud suurel hulgal erinevaid publikatsioone oma uurimisteemadest. Professor Rein Ruutsoo esitatakse Tallinna teenetemärgi kandidaadiks vaba ühiskonna ja demokraatia õiguste arendamise eest Eestis.
Tallinna linnavalitsuse liige, abilinnapea Merike Martinson esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktori Kersti Põldemaa - sotsiaalhoolekande aktiivse arendustöö eest Tallinnas. Kersti Põldema kandidatuuri on esitanud ka Tallinna Sotsiaal-ja Tervishoiuamet.
Kersti Põldemaa (sündinud 1947) töötab sotsiaalhoolekandesüsteemis alates 1989. aastast, Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse direktori ametikohal alates 2001. aastast. Kersti Põldemaa on olnud sotsiaalsektori arendamise ja sotsiaalteenuste osutamise eestvedaja Tallinnas, samuti sotsiaalteenuste osutamisel toimetulekuraskustega ja resotsialiseeritavatele inimestele.
Kersti Põldemaa on mitmete innovatiivsete lahenduste algataja sotsiaalhoolekande korraldamisel, nt võlanõustamisteenuse ja sotsiaalmajutusüksuse teenuse osutamine. Kersti Põldemaa eestvedamisel korraldatakse Tallinnas sotsiaalhoolekande seminare ja mitmeid teisi avalikku tähelepanu äratavaid üritusi. Mõlemad kandidatuuri seadjad teevad ettepaneku anda teenetemärk Kersti Põldemaale sotsiaalhoolekande aktiivse arendustöö eest Tallinnas.
Tallinna linnavalitsuse liige, abilinnapea Merike Martinson esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks AS Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeedi Arne-Lembit Kööbi - ortopeedia eriala ja oma koolkonna kujundaja.
Arne-Lembit Kööp (sündinud 1933) on töötanud vahemikul 1957-1980 Tallinna Vabariikliku Haigla ordinaatori, traumatoloog-ortopeedi ja traumatoloogia-ortopeedia osakonna juhatajana. Ajavahemikul 1980-1992 on ta töötanud meditsiinilises asutuses Metallosteosünteesi Teaduslik Laboratoorium ja Kliinik arst-traumatoloogi, traumatoloogia ja luurekonstrueerimise operatsiooniosakonna juhatajana. Aastatel 1992-1994 töötas Arne-Lembit Kööp A.Seppo Traumatoloogia ja Ortopeedia Keskuses traumatoloogia ja luurekonstrueerimise operatsiooniosakonna juhatajana, alates 1994. aastast traumatoloog-ortopeedina Tallinna Keskhaiglas (alates 2002. astast AS Ida-Tallinna Keskhaigla). Dr Arne-Lembit Kööp on olnud Tallinnas ortopeedia eriala üheks arendajaks ja tänaseks kujundanud Ida-Tallinna Keskhaiglas oma koolkonna.
Tallinna linnavalitsuse liige, abilinnapea Jaanus Mutli esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Meriton Hotels Group OÜ ja OÜ Estkompexim nõukogu esimehe, ettevõtja Aleksander Kofkini - silmapaistva panuse eest Tallinna ettevõtluse, majanduse ja turismi arendamisel.
Aleksander Kofkini (sündinud 1941) eestvedamisel on käivitatud Tallinnas mitmeid hotelle, mis on kaasa aidanud turismi arengule ja toonud Tallinna arvukalt välisturiste. Talle kuuluv Meriton Hotels Group OÜ omab Tallinnas hotelle Meriton Grand Hotel Tallinn ja Meriton Old Town Hotel ning Viimsis hotelli Villa Mary. 2009. aastal on Aleksander Kofkinile kuuluvates toitlustus- ja majutusettevõtetes kavas luua ligi 300 uut töökohta, neist pooled kevadel valmivas Meriton konverentsi- ja spahotellis. 2009. aastal Tallinna tehtavad investeeringud ulatuvad kuni 1 miljardi kroonini, sh investeeringud uude hotelli ligi 700 miljonit krooni. Alexander Kofkin oli üks esimesi väliskapitali investeerijaid Eestisse (ühisettevõtte Estkompexim asutamisluba saadi 1988. aastal). Ühisettevõtte Estkompexim näol oli tegu ühe esimese ettevõttega, kes tõi Tallinna turumajanduse.
Tallinna Linnavalitsuse liige, abilinnapea Eha Võrk esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks AS Ida - Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Ralf Allikvee - innovaatilise tervishoiukeskuse Ida-Tallinna Keskhaigla tulemusliku haiglajuhi.
Ralf Allikvee (sündinud 1952) arst (uroloog) on töötanud haiglajuhina ligi 30 aastat, vahemikul 1995-2001 juhtis ta Mustamäe Haiglat. Alates 2001. aastal AS Ida-Tallinna Keskhaigla moodustamisest töötas seal juhatuse liikme ja kliinilise juhina ning alates 2005.aasta juunist on juhtinud haiglat juhatuse esimehena. Ralf Allikvee on arendanud Ida-Tallinna Keskhaiglast toimiva, pidevalt areneva ja innovaatilise tervishoiukeskuse, kus avatakse uusi erialasid ning kasutatakse uuemaid ravi- ja diagnostikameetodeid. 2008. aastal sai Ida-Tallinna Keskhaiglas abi 30 162 statsionaarsel ravil viibinud patsienti, ambulatoorseid visiite oli 469 471, haigla naistekliinikus sündis 4385 last. Dr. Ralf Allikvee osaleb ühiskondlikult aktiivsena mitmetes erialaliitude töös, nt Eesti Haiglate Liit, juhatuse liige; Euroopa Uroloogide Assotsatsiooni (EAU) täisliige; Eesti Uroloogide Seltsi liige, Tallinna Kirurgide Seltsi liige, Tallinna Arstide Liidu liige. Sotsiaalministeeriumi arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni liige, TTÜ Tehnomeedikumi Nõukogu liige.
Tallinna linnakantselei esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Tallinna Linnakantselei personaliteenistuse personali-ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Tiiu Hurda - kauaaegse ja tulemusliku linnateenistuse eest.
Tiiu Hurt (sündinud 1948) lõpetas 1973. aastal Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal. Peale ülikooli lõpetamist asus ta tööle Tallinna Linna Täitevkomitee rahandusosakonda, kus töötas 16 aastat, mh 1978-1988 koosseisude osakonna juhatajana ning 1988-1989 rahandusvalitsuse juhataja asetäitja-eelarve osakonna juhatajana. Alates 1989. aastast töötab Tiiu Hurt Tallinna Linnakantselei personaliteenistuse personali- ja avaliku teenistuse osakonna juhatajana. 2008. aasta detsembris omistati Tiiu Hurdale rinnamärk 35-aastase linnateenistuse eest. Tiiu Hurda initsiatiivil ja osalusel on välja töötatud suurem osa linna personalivaldkonna õigusaktidest ja juhendmaterjalidest, nt Tallinna linna ametiasutuste palgakorraldus, samuti personalistatistika alusel linna avalikku teenistust ja linnateenistujat iseloomustavad perioodilised infomaterjalid. Tiiu Hurta tuntakse kui väga kompetentset, äärmiselt põhjalikku ja suure töövõimega ametnikku, kes jagab meeleldi oma teadmisi töökaaslastega. Oma töövaldkonda põhjalikult tundva ametnikuna on ta kolleegidele eeskujuks ja vaieldamatuks autoriteediks. Ettepaneku esitaja arvates väärib Tiiu Hurda aastatepikkune töö Tallinna linnaametnikuna linna hüvanguks äramärkimist linna autasu- Tallinna teenetemärgiga.
Tallinna Ettevõtlusamet esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks AS Eesti Talleks nõukogu esimehe, Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimehe Jüri Riivese - silmapaistva panusega ettevõtluse arendaja.
Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Jüri Riives (sündinud 1951) on olnud Tallinna Ettevõtlusameti koostööpartner juba aastast 2001, mil käivitusid esimesed välisrahastusega arendusprojektid ettevõtlusametis (FINESTMETNET, INNOCLUS, INNOMET, INNOACT). Tema eestvedamisel on analüüsitud ettevõtete vajadusi, koostöö- ning arenguvõimalusi masina-, metalli- ja aparaaditööstuse sektoris, mida on sihipäraselt arendatud koostöös TTÜ-ga ja teiste partneritega erinevate projektide kaudu käesoleva ajani. 2007. aastal valiti eelmainitud projektide baasil koostatud masina-metalli-aparaaditööstusele suunatud sektoraalne arenguprogramm esindama Eestit Euroopa Komisjoni algatatud konkursil „European Enterprise Awards" („Tunnusta ettevõtluse esindajat"). Konkursi eesmärgiks oli välja selgitada, tunnustada ja laiemale avalikkusele esitleda silmapaistvaimaid tegevusi ja tegijaid, kes on panustanud piirkondliku ettevõtluse edendamisesse. Jüri Riives on Tallinna Ettevõtlusameti ja Eesti Masinatööstuse Liidu poolt rakendatud projekte ning arendustegevusi tutvustanud mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel, seminaridel ja messidel Euroopas. Jüri Riives on ka SA Tehnopoli juurde rajatava kõrgtehnoloogilise tootmise klastrikeskuse eestvedaja.
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Vanalinna Hariduskolleegiumi direktori, juhatuse liikme Kersti Nigeseni - Tallinna vanalinna kui ülemaailmse tähtsusega ajaloopärandi väärtustaja ja Tallinna Rahvaülikooli direktori Liivi Soova - keskaja päevade korraldamise ja eesti rahvuslike käsitöö traditsioonide hoidja ning edasiarendaja. Liivi Soova kandidatuuri esitas ka Tallinna Kesklinna Valitsus.
Kersti Nigesen (sündinud 1951) juhtimisel rajati vanalinna kultuuri- ja hariduskeskus, mis kujunes haridusuuenduse liikumise lipulaevaks kogu riigis ja millel on olnud oluline roll vanalinnapäevade liikumises. Tema eestvedamisel töötab munitsipaalkool Vanalinna Hariduskolleegium, tegutsevad mitmed kodanikeühendused nagu MTÜ Miikaeli Ühendus, MTÜ Mihkli Gild, tuntakse vanalinna piirkonda Ladina kvartal, käiakse Raekojas marti jooksmas ja tantsitakse Muusikamajas vanu eesti tantse. Ettepaneku esitaja arvates väärib Kersti Nigesen Tallinna teenetemärki Tallinna vanalinna kui ülemaailmse tähtsusega ajaloopärandi väärtustamise eest.
Liivi Soova (sündinud 1948) on Tallinna Rahvaülikooli direktor ning Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu esimees. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit on oluline organisatsioon meie rahvakunsti- ja käsitöötraditsioonide väärtustamisel, säilitamisel, arendamisel ja käsitööoskuste õpetamisel. Kõrvuti Eesti rahvusliku käsitöö- ja seltsitegevuse edendamisega on Liivi Soova loonud kontakte Põhjamaade ja mitmete Euroopa riikide sarnaste organisatsioonidega. Liivi Soova on ERKL on 1992. aastast Folkloorinõukogu liige, Vabaharidusliidu liige 1994. aastast, EVEA liige 2004. aastast.ERKL on tunnustatud ka rahvusvahelisel tasandil - ta kuulub Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitööföderatsiooni 1994. aastast ja Põhjamaade Käsitööliitu 1995. aastast.2010-2013 on ERKL Põhjamaade Käsitööliidu eesistuja riik.
Liivi Soova on valitud Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitööföderatsiooni presidendiks aastatel 2005-2009.Liivi Soova eestvedamisel ja Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu toel korraldatakse Tallinnas traditsiooniks muutunud Mardilaata ja 2009. aastal kümnendat korda toimuvaid Keskaja päevi. ERKLil on keskseltsid kõikides maakondades, regulaarselt korraldatakse näitusi ja konkursse traditsioonide säilitamiseks. ERKL korraldab käsitöömeistrite kutsetunnistuste väljaandmist ja erinevaid käsitöökoolitusi.Liivi Soova on juhtinud alates 1999. aastast Tallinna Rahvaülikooli. Aasta jooksul külastab rahvaülikooli erinevaid kursuseid üle 2500 inimese, kursuste valik laieneb pidevalt. Ettepanekute tegijate arvates väärib Liivi Soova teenetemärki Keskaja päevade korraldamise ja rahvusliku traditsioonide hoidmise ja edasiarendamise eest.
Tallinna Transpordiamet esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Tallinna Autobussikoondise AS juhatuse esimehe Hugo Linholmi ja Tallinna Autobussikoondise AS linnaliinide bussijuhi Väinu Kaabeli.
Hugo Linholm (sündinud 1945) on esitatud Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Tallinna ühistranspordi pikaajalise arendamise eest.
Väinu Kaabel (sündinud 1939) on esitatud Tallinna teenetemärgi kandidaadiks linnakodanike kauaaegse eeskujuliku teenindamise eest linnaliinide bussijuhina.
Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitas Tallinna teenetemärgi kandidaadiks Lasnamäe Linnaosa Valitsuse noorsootöö osakonna juhataja Eve Annuse - Tallinna linna noorsootöö edendaja ja kultuuri säilitaja ning Lasnamäe Linnaosa Valitsuse rahvastikuregistri osakonna juhataja Sirje Meidra - pikaajalise ja kohusetundliku töö ning rahvastikuregistri arendamise eest.
Eve Annus (sündinud 1954) töötab Tallinna linna haldusalas alates 1982. aastast, esialgu koolide inspektori ametikohal ja 1988. aastast haridusosakonna juhatajana. Lasnamäe Linnaosa Valitsuses on ta töötanud mitmetel ametikohtadel: haridusnõunikuna, kultuurinõunikuna, humanitaarnõunikuna ja 2007. aastast noorsootöö osakonna juhatajana. Tema vastutusalas on kogu noortega tehtav töö ja kultuuri edendamine Lasnamäe linnaosas, sh erinoorsootöö ning koostöö organiseerimine linnaosa ja koolide vahel. Ta on silma paistnud pikaajalise ja eeskujuliku tööga. Ettepaneku esitaja arvates väärib Eve Annus teenetemärki kultuuri säilitamise ja Tallinna linna noorsootöö edendamise eest.
Sirje Meidra (sündinud 1956) on töötanud Tallinna linna ametiasutustes kokku 25 aastat, sellest enamuse rahvastikuregistri osakonna juhatajana Lasnamäe Linnaosa Valitsuses. Tema juhendamisel ja koordineerimisel on läbi viidud registri arendamine, kõik viimastel aastatel toimunud rahvaloendused ja -küsitlused Lasnamäe linnaosas. Teenetemärgi kandidaadiks esitatakse pikaajalise ja kohusetundliku töö ning märkimisväärse panuse eest rahvastikuregistri arendamisel.
Põhja-Tallinna Valitsus Tallinna teenetemärgi kandidaadiks treener-pedagoogi Reet Kriegeri - pikaajalise treener-pedagoogi töö eest.
Reet Krieger (sündinud 1951) on Palestra looja ja kunstiline juht. Ta on seadnud Eesti Draamateatri etenduse "Mary Poppins" lavalise liikumise ja koos Palestraga osalenud etendusel "Rea Ruu", lavastanud mitmeid Tallinna Moemaja ning rahvusvahelisi moedemonstratsioone. Reet Krieger on vabakutseline koreograaf ja tegeleb aktiivselt loominguga, ta on õpetanud tuhandeid tantsuhuvilist noori. Hetkel harjutab Palestras kokku 100 tütarlast ja neidu, neist noorim on 3 ja vanim 30 aastat vana. On korraldatud ka rahvusvahelisi projekte. 2005. aastal toimus noortevahetuse tantsulaager „Parema homse nimel", mille eestipoolne korraldaja oli tantsuklubi Palestra. Tantsuklubi Palestra töötab Põhja-Tallinna Kotree Spordiklubi osakonnana viiendat aastat. Palestra tantsutüdrukutest on tehtud mitmeid filme, aastatepikkuse töö tulemusena on võidetud hulk auhinnalisi kohti. 2006. aastal võitis Palestra tantsufestivalil Dance Arte Portugal taas kuldmedali.
Reet Kriegeri eestvedamisel valmis 2007. aastal koostöös Euroopa Noorte projektiga ja Palestra tüdrukute teostusel suitsetamise vastane tantsufilm Jump. Film sai eesti noorte omaloomingu kinofestivalil I preemia ning filmifestivalil Kaader parima operaatori ja näitleja preemia. Palestra tegeleb ka heategevusega, rõõmustades oma tantsuga eakaid, vähekindlustatud peresid, haiglaid, lastekodusid, osaletakse heategevusüritustel. Põhja-Tallinna Valitsus leiab, et pr Reet Krieger oma pikaajalise treener-pedagoogi tööga väärib tunnustust Tallinna linna teenetemärgiga.
