Korteriturul läheb kõik kaubaks!
Mida inimesed kinnisvaraturul kõige rohkem ostavad?
Kõik läheb.
Mida kõige rohkem?
Uusi korterelamuid. Nende peale joostakse praegu lausa tormi. Ja arendajad on läinud ka üsna jõhkrat teed – kui ikka ühe korteri peale on viis kandidaati, tehakse enampakkumine, ja ostjad püüavad üksteist oksjoni käigus üle trumbata. Jutt käib just Tallinna kesklinna tornmajade ülemistest korrustest.
Kui kallid need korterid seal tornmajas on?
50 000 krooni ruutmeeter ja sealt edasi.
Linnakorteri ühe-kahe ruutmeetri eest saab kolkas terve maja! Miks linnainimesed nii lahkelt raha välja käivad?
Nad on lihtsalt nõus sellega, mida küsitakse.
Mingit alla kauplemist üldse ei ole?
Tingimist praegu tõesti ei ole. Ostetakse selle hinnaga, mida küsitakse.
Ma lugesin kuskilt, et isegi Lasnamäel, kuhu ükski mõistlik inimene elama ei lähe, käib praegu väga vilgas korteriäri.
Lasnamäe on alati silma paistnud selles mõttes, et vene keelt kõnelev elanikkond on ostjana emotsionaalsem. Eestlane põeb ja kalkuleerib tükk maad kauem kui venelane. Alati on Lasnamäe sammukese ees just intensiivsuse poole pealt.
Hinnatõus on Lasnamäel ka päris suur – 17 protsenti tänavu.
Lasnamäe puhul on oluline see, et elukeskkond pidevalt paraneb. Viis aastat tagasi, mäletad ise, olid majade vahel need õnnetud pargikesed. Puu oli kolm meetrit pikk ja nägi välja nagu… Ka Laagna tee tehti valmis, kümne minutiga oled naksti Gonsiori tänaval väljas. Viis aastat tagasi ei saanud Lasnamäel ülikonda ka osta! Nüüd hakkab elukeskkond tõsiselt paremaks muutuma.
Tallinna kesklinn. Kuhu on kinnisvarahindadel siin veel tõusta?
Kui ma vaatan Euroopat või kas või Lätit, siis tundub, et hinnaruumi Tallinnas veel on. Kui vaatan meie palgataset – siin hinnaruumi nagu pole.
Miks tahetakse osta korter just tingimata kesklinna?
No vaata. Kui sa ostad endale 30tuhandese teleka, siis ei ole see kõige targem investeering. Kukub seina pealt maha ja vsjoo. Ostad auto, pole ka investeeringuks väga särav mõte – väärtus kahaneb kiiresti. Aga ostad maja – et olla soojas ja kuivas ja et lastel oleks hea olla. Korter on vajalik asi. Tendents on aga selline, et inimesed ostavad olemasolevale korterile juba teisi kortereid kõrvale – investeerimise mõttes. Kesklinna ostetud korterid on tihti ostetud raha teenimise pärast.
Vanalinnakorterid ilmselt ka?
Vanalinna ostavad kortereid investeerimispangad ja kõige edukamad ettevõtted. Ja rikaste riikide saatkonnad ostavad sinna oma esinduspindu.
Olen kuulnud inimesi rääkimas, et “praegu ma oma korterit maha ei müü, ootan, kuni euro tuleb, siis on kallimad hinnad”. On see nii?
Ei usu, et keegi nii kalkuleerib. Kui inimene ei mõtle isegi selle peale, mis siis juhtub, kui ta enam laenu tasuda ei suuda, siis ma arvan, et ta ei mõtle ka euro peale.
Kas euro tulek tõstab kinnisvarahindu?
Peab riigi poole vaatama ja lootma, et riik suudab rahavahetuse jäigalt läbi viia.
Hispaanias, nagu me mäletame, tuli sel ajal majanduslik surutis. Kõik hinnad läksid vihinal üles.
Soomes küll hinnad ei tõusnud. No bussipilet vist natuke läks kallimaks. Aga riik suutis hinnatõusu jäigalt kontrollida. Vee hind, elektri hind – riigil on seda kõike võimalik kontrollida ja seetõttu ma arvan, et kinnisvara hind ei muutu.
Kumb oleks praegu mõistlikum soetada – korter või maja?
Vaata. Ütleme, et uue korteri ruutmeetri hind on 25 000 krooni. Sul on lärmakad naabrid ja mõtteline osa krundist. Kui sa ostad maja, maksad maja ruutmeetri eest 15 000 – 20 000 krooni, saad kaasa 2000 ruutmeetrit maad. Võid õue peale kaevata augu, selle vett täis lasta ja ujuda, kui tuju on. Praegu on nii, et 100ruutmeetrise korteri eest makstakse 150ruutmeetrise maja hind.
Miks siis ikka kortereid eelistatakse?
Ma arvan, et aasta-paari pärast hakkab majade turg korteriturule järele jõudma. Umbkaudu iga kolme aastat tagant toimub nende ühtlustumine. Vahel on üks ees, vahel teine ees.
Mis vigu inimesed kinnisvaratehingutes enamasti teevad?
Nad ei mõtle loogiliselt. Nad jäävad oma analüüsis poole peale.
Ma toon näite. Oletame, et inimesel on praegu viiesajatuhandene korter. Tal on plaan muretseda selle eest endale miljoniline korter.
Ta mõtleb: praegu veel ei osta, ootan, kuni mu korteri hind tõuseb. Ootab aasta. Aasta pärast on hind kasvanud, ütleme, 20 protsenti. Tema 500 000lisest korterist on saanud 600 000line. Aga mis on saanud miljonilisest korterist? Selle peale ei mõtle ta üldse. See maksab nüüd 1,2 või 1,15 miljonit. Ta on saanud viiekümne või saja tuhandega mööda pükse.
Nii et vana korter tuleb müüa maha kohe?
Jaa. Kuni veel hinnad tõusevad, tuleb see tehing ära teha. Aga aasta pärast on nii, et sul ei ole enam kellelegi müüa.
Ega see hinnatõus niimoodi igavesti ka ei kesta. Millal hinnad langema hakkavad?
Vaata. Iga inimene jääb talvel veidi nohuseks. Turg jääb ka mingil hetkel nohusse. Nõudlus väheneb, ostjad on suutnud oma isu ära rahuldada ja pakkumine hakkab ületama nõudlust. Igasugu muid asju võib ka ette tulla – noh, et Hansapank läheb moratooriumisse või midagi muud. Kui see peaks juhtuma, siis on täitsa vsjoo!
Kahe aasta pärast ostetakse vähem?
Ma arvan, et aastake ostetakse veel ja siis tõmbab turg tagasi. Ostjaid lihtsalt enam juurde ei tule. Nende arv stabiliseerub.
Kas kinnisvaraäris on hakanud aktiivselt tegutsema selliseid sotsiaalseid gruppe, keda seal veel mõni aeg tagasi ei olnud?
Olen viimasel ajal palju taksoga sõitnud ja on jäänud mulje, et taksojuhid on kinnisvaraturul aktiivsed tegijad. Mäletad, 1997. aastal räägiti , et kui taksojuhid hakkavad mängima börsil, siis on tark oma raha börsilt ära võtta. Ma ei tea, kas kinnisvaraäriga sellist parralleeli tuua saab, aga...
Ütle tulevasele kinnisvaraostjale veel midagi moraliseerivat!
Kui ma ütlesin, et inimesed on hulluks läinud, siis ma mõtlesin, et Eesti inimene ei ole küps, et arutleda, missugune võiks olla must stsenaarium. Toon näite. Ta võtab pangast laenu. Kui tal on netopalk 10 000, pangamakse 4000, saab ta hakkama – toit saab ostetud, riided selga, lapse kulud makstud. Heal juhul jääb tuhandekene üle ka. Aga kui pere sissetulek kahe peale on 20 000, laen 8000. Ja kui siis juhtub, et abikaasa saab töö juures kinga. Sul jääb sissetulek 10 000 ja laen 8000 ja ongi kõik. Mismoodi sa sellega välja tuled?
