Kõver nina ja kehv lõhnatundmine takistab seksi
Kui uskuda järgnevat lugu, siis saab aru, miks Eesti naised kiikavad välismaa mehi ja peavad neid paremateks. Neil on lihtsalt sirged ninavaheseinad. Ütlesin “uskuda”, kuna see lugu on üllatav ja ootamatu. Mustamäe haiglas on ninasid sirgeks aetud juba aastakümneid. Niverdunud ninakarbikud, nagu arstid kõveraid ninavaheseinu nimetavad, segavad hingamist eriti pikali olles. Häirivad magamist. Põhjustavad norskamist ja veel midagi, mida Mustamäe haigla kõrva-nina-kurguhaiguste naisarst hiljuti ühele oma patsiendile päris hirmutavalt kirjeldas.
Needsamad niverdunud ninakarbikud võivad halvavalt mõjuda lõhnatundmisele. Päris ära see ei kao, küll aga muutub kehvaks. Ja kui partneri lõhna enam hästi ei tunne, väheneb seksuaalne võimekus, sest just lõhnatundmisel on armumängudes oluline roll. Nagu too naisdoktor väitis, olevat see Eesti meeste häda. Tõepoolest, mehi, kel vaheseinu sirgeks aetud või need on veel kõverad, tunnen ka ise ja mitte vähe. Ja mis kõige olulisem, niverdunud ninakarbikute tõttu kannatavat kokkuvõttes Eesti rahva iive!
Salapärane organ ninas
Püüdsin Mustamäe haigla kõrva-nina-kurguhaiguste osakonna lennukate mõtetega naisarsti üles otsida, aga võta näpust. Ei saanud teda telefonitoru otsa ega vastanud ta minu korduvatele meilidelegi, kuigi haigla pressiesindaja kinnitas, et doktor on meililugeja ja mõne päeva jooksul vastab kindlasti. Ilmselt kartis ta Eesti meeste viha alla sattuda. Lõpuks sain Mustamäelt soovituse: pöördugu ma hoopis doktor Imre Rammuli poole! Tema kui seksuoloog kindlasti teab, kui suurt ohtu kujutavad niverdunud ninakarbikud meie rahva iibele.
Minu üllatuseks Rammul ei naernudki seda teooriat välja. “Tõsi ta on, et ninaneelu kandis on nn vomeronasaalorgan, mille ülesanne on feromoonide vahendusel seksuaalhuvi sättida. Ilmselgelt on nimetet organi toimimine vahetult seotud limaskesta seisundi või õhu pealevooluga – pole väga oluline, kas see on vähenenud põhjusel, et karbikud kõverad, näpp ninas vms,” vastas Rammul minu küsimusele.
Rammuli sõnul on sellest aspektist uuritud ka nohuseid naisi. “Nii näiteks on ilmnenud, et kroonilist nohu põdevatel naistel on madalam orgastilisus. Niverdunud ninakarbikud segavad ninahingamist eelkõige magades, tähendab, püstiasendis siiski õhk enamasti läbib neid, ja seega on enamohustatud ehk just nohuninade seksuaalsus.”
Niisiis mingi iva Mustamäe naisarsti jutus näib olevat. Meie ninas asub vomeronasaalorgan (VNO), mis tuvastab feromoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid – seksuaalseid stimulaatoreid. VNO saadab signaali edasi ajju, sealt aga tuleb seksuaalset erutust mõjutav käsk. Ja kui nina on seest kõver, siis VNO ei taha miskipärast enam töötada.
Arvamused lahknevad
Tartu Ülikooli Kliinikumis töötav Eesti üks tuntumaid meestearste Margus Punab aga niisugusesse teooriasse ei usu ja on sel teemal väga resoluutne. “Inimesel pole feromoonide retseptoreid avastatud. Ilmselt on see võime meie arengukõveral kaduma läinud ja seega ongi kogu teema sügavalt spekulatiivne. Siit edasi spekulatsioonid, et ninahaigused on olulised seksuaalsuse mõjutajad. Praeguse teadmise juures saan siiski tõdeda, et nina operatsioon mehe seksuaalsust ei muuda. Puuduvad ka selged teaduslikud viited võimalike seoste kohta.”
Küll aga juhib Punab tähelepanu ühele meeste haigusele, mille üks sümptomeid ongi kehv lõhnatundmine. “On olemas konkreetne haigus idiopaatiline hüpogonadotroopne hüpogonadism ehk maakeeli lihtsalt spetsiifilist tüüpi meessuguhormoonide väga madal tase, mille üks alavorm eristub ka puuduva või vähenenud lõhnatajuga. Nendel meestel on testosteroonitase sedavõrd madal, et enamasti kannatab ka liibido ning vähemal määral erektsioonivõime ja seemnepurse.” Punabi sõnul alustatakse nüüd üheskoos soomlastega selle haiguse põhjuste teaduslikku uuringut.
Teine Eesti tunnustatud meestearst Olev Poolamets ei ole nii resoluutne, öeldes, et lihtsaid vastuseid siin pole. “Minu teada ei ole inimesel üks-ühele vomeronasaalorganit kirjeldatud, küll aga sarnaseid rakke hajutatult ninakarbikute piirkonnas. Lisaks väidab osa autoreid, et feromoonid ei pruugi levida ainult lõhna teel, vaid ka näiteks suudlemisel. On väidetud, et feromoone saab leida naistel tupesekreedist, kaenlaaluse higist, meestel ka eesnaha eritisest ja muudest “strateegilistest” eritistest. Nii et siin ei ole kõik kaugeltki selge.”
Liiga väikesed ninad
Aga kuidas ikkagi jääb lõhnatundmise ja seksuaalsusega – kas tõesti pole siin mingit seost? “Tõenäoliselt mingi seos lõhnatajul ja seksuaalsusel on, sest osa mehi kirjeldab seda endale eriti olulise aistinguna,” ütleb Poolamets.
Kõige kaljukindlamalt uskus salapärase VNO olemasollu ja mõjusse meie seast lahkunud professor Mart Kull. Ta arvas isegi seda, et lõunamaades on iibega asjad korras seetõttu, et sealne kliima on parem ja nohuvabam. Ka olevat lõunamaalastel suurem nina ja suurem VNO, mistõttu nad on palju kirglikumad armastajad kui põhjamaalastest eestlased. Eesti meeste ninad on aga seest kitsad ja nohused – ja proovi sa niisuguse ninaga naise lõhna tunda! Kui professor Kulli arvamusele lisada veel juurde niverdunud ninakarbikud, millega samuti kaasneb kehv haistmine, siis näib asi olevat tõepoolest hull.
Ka Tartu ülikooli professor Eero Vasar ei eita haistmise rolli seksuaalses käitumises, ent samas ei pea ta seda esmatähtsaks. Tema sõnul on olulisem värvusnägemine, mille tõttu on inimesel kogu see feromoonide süsteem jäänud tagaplaanile. ”
Niisiis palju erinevaid arvamusi, ühest vastust aga mitte. Samas, kui üks meel ei tööta, siis ei saa see jätta mõju avaldamata ka seksile. Kui haistmisel pole armukire süttimises osa, siis näiteks milleks on vaja naistel parfüüme? Nii et, mehed, ninad korda!
