Kreenholmi koondatud töötajad otsivad tööd välismaal

Kreenholmi 1300-le koondatud töötajale pakuvad teiste seas tööd Tallinna kaubanduskeskused ja Loksa laevatehas. Kreen­holmlased ise otsivad aktiivselt võimalust minna tööle Saksamaale ja Soome.

“Elanike äravoolu linnast oli märgata juba varem. Praegu võib öelda, et töö otsimine välismaalt ja sellega seotud äraminek on saanud tendentsiks,” ütleb eriväljaande Kreenholm toimetaja Jekaterina Moskalenko, kes hoiab kätt manufaktuuri pulsil. “Eriti ollakse huvitatud Inglismaast, Saksamaast ja loomulikult Soomest. Millist tööd nad lähevad sinna tegema? Näiteks haiglatesse põetajateks.”

Juuniks 2008 koondab Kreenholm ligi 1300 töötajat. Linnas, kus elab umbes 67 000 inimest, toob selline koondamine ­hetkega kaasa töötuse kasvu kuni 10 protsendini. Ja olgugi et Narva linnavolikogu esimees Mihhail Stalnuhhin on veendunud, et suurem osa koondatutest leiab erilise vaevata Narvas uue töö, ei jaga kunagised Kreenholmlased tema optimismi.

Vassilina Nazarova (46), kes töötab Kreenholmis 1986. aastast, suhtus koondamisteate saamisse rahulikult. Hüsteeria ei ole talle omane. Muidugi oli kahju – ikkagi 22 aastat ühes kohas töötatud. Aga tegelikult ei ole asi niivõrd selles. Peamine on, et tal on kaks tütart.

Mõlemad käivad veel koolis. Vassilina aga on pere ainus toitja. Aega hüsteeritseda ei ole.

Kreenholmi pääsla ustel ripuvad kõiksugused reklaamid. Tulemas on humoristid, et lõbustada inimesi programmiga “Uued Vene baabad”, Moskva linnateater näitab “Uinuvat kaunitari”, veel saabub laulja Jolka. Aga sügisel varises mõned meetrid pääslast eemal tara kokku. Loomulikult ehitati uus, kuid vana kokkukukkumist võeti halva endena.

Enne läks täide jõulude ajal – Skandinaavia jõuluvana ei too kõigile häid kingitusi. Just enne jõule teatas Kreenholmi rootslastest juhtkond töötajatele: praegu on teid 2300, suveks jääb alles umbes 1000. Seejuures ilmus uudis kõigepealt ajakirjanduses ning alles pärast seda tegi juhtkond selle teatavaks oma alluvatele.

Suurem osa vallandatavatest on naised – 50. eluaastale lähenevad või selle juba ületanud. Naised, kes on keskmiselt vähemalt 15 aastat oma elust andnud sellele manufaktuurile, kellel ei ole tavaliselt muud elukutset ning kes ei valda – peaaegu eranditult – eesti keelt.

Vallandamine toob kaasa nii materiaalset ja sotsiaalset kui ka psühholoogilist laadi probleemid.

“Hea, et see juhtus just nüüd ja mitte varem. 1990. aastate algus oli raske.” Nazarovite noor pere oli äsja kolinud uude korterisse, tüdrukud olid kolme-neljased. Kord sõitis Vassilina mees Moskvasse – tädile külla. Mees oleks pidanud juba tagasi tulema, aga millegipärast viibis.

Vassilina arvas esialgu, et ju ta otsustas kauemaks tädi juurde jääda. Helistas Moskvasse, tädi aga teatas, et oli mehe rongile saatnud. Tuli välja, et oli Moskvas rongi peale läinud, aga Narva ei jõudnudki. Vassilina ei tea tänase päevani, mis tee peal juhtus. Mees kuulutati teadmata kadunuks. Vaat siis kukkus küll kõik korraga kokku. Oli väga raske. Vassilina käis isegi selgeltnägijate juures. Aga mis sa teed – tüdrukud tuli üles kasvatada. Hea, et meheema oli väga suureks abiks.

Töötuks jäänutel on mitu võimalust uut teenistust leida. Kõigepealt viiakse Narvas suvest 2007 kuni suveni 2008 ellu projekt nimetusega KreP. Selle eesmärk on tööta jäänud kreenholmlaste ümberõpe. 14 miljonit krooni maksvat projekti rahastab põhiliselt Euroopa Liit. Koondatutel soovitatakse kohe pöörduda tööhõivebüroosse. KreP ja tööturuameti kaudu võib saada tööd õ mblejana, montaažitöölisena, keevitajana, autojuhina, floristina, sanitarina, pesupesijana, lüpsjana.

Teine võimalus: otsida tööd teistest Eesti linnadest. Tegelikult korraldavad asjast huvitatud firmad praegu Narvas ise infopäevi. Nii näiteks tunnevad töötuks jäänute vastu huvi mõned toiduainetega tegelevad firmad Tallinnas ja Loksa laevatehas. Sellisel juhul saab tööandja veidi odavama tööjõu, töötaja aga võidab palgas, kuid peab leppima pideva sõitmisega ühest linnast teise või üürib mujal elamispinna.

Lõpuks kolmas võimalus, mida kreenholmlased kaaluvad: tööleminek mõnda teise Euroopa riiki. Sellisel juhul peab töötasu olema selle võrra suurem, et teises riigis saaks eluaseme üürida.

Praegu on Kreenholmi töötajate keskmine palk 5700 krooni ringis.

Hiinlased võitsid Kreenholmi

Kreenholmi kaheksast vabrikust suleti neli. Tootmise vähendamise põhjuseks sai kõigepealt see, et seadmed on tugevasti vananenud. Kuid veel olulisem on asjaolu, et toota ei ole siin enam nii odav. Praegu tungivad maailma tekstiiliturule aktiivselt Kagu-Aasia tootjad ja tarnijad, mille tulemusel Euroopa tekstiilitööstus on sunnitud tegevust kokku tõmbama.

Kreenholmi peadirektor Matti ­Haarajoki ütleb: “Ida tootjad vallutavad üha aktiivsemalt maailma turgu ja meil ei jää muud üle kui üritada suurendada oma konkurentsivõimet.”

Energiahinna ja palkade tõus on olnud Eestis viimasel ajal sedavõrd kiire, et välismaistel investoritel ei ole enam kasulik Eestisse tootmisettevõtteid rajada või neid siin pidada.

Vassilina meenutab, kuidas tütred tahtsid minna muusikakooli. Temal aga oli raha ainult ühe tüdruku jaoks. Õnneks tuli hädas appi sõbratar Irina – aitas maksta teise tüdruku õppemaksu.

Vassilina kannab vasakus käes siiamaani abielusõrmust. Tõsi, ta ei taha seda tragöödiat eriti meenutada. Ta ei ole tütarde ees isegi kunagi nutnud. On harjunud kõike endas hoidma ja võtnud oma kreedoks: “Ära kelleltki midagi palu ja ära kurda.” Isaga seotut peres ei puudutata. Ainult ükskord küsisid tüdrukud vanaemalt, kas ta ikka veel muretseb, mis tema pojast on saanud. Vanaema vastas küsimusele küsimusega: “Aga mis te ise arvate?”

Ema kreedo “ära kurda” on tütred omaks võtnud. Isegi sellele intervjuule reageerisid nad: aga milleks? Vahest ei oleks seda vaja. Keda meie raskused huvitavad? Ja ega me ise ka ei taha, et keegi nendest teada saaks...

Narva võimud aitasid Kreenholmi põhja lasta

Formaalselt tingis Boras Wäfveri Grupi omanike ja juhtkonna koondamisotsuse Kreenholmi pangakontode arestimine, mis toimus Narva linnavõimude ja munitsipaalettevõtte Narva Vesi taotluse alusel.

Vaatame korraks ajas tagasi: Narva koskede piirkond ei paku huvi üksnes unikaalse loodusobjektina. 19. sajandi teisel poolel sündis siin kuulus Kreenholmi Manufaktuur – üks Euroopa tolle aja suuremaid tekstiiliettevõtteid. Manufaktuur kasutas ära langeva vee odava energia ning oli varustatud oma aja kohta eesrindliku tehnoloogiaga. Ettevõtte toodangule anti 1900. aasta maailmanäitusel Pariisis Grand Prix.

Tookord ajendas vesi ettevõtte tekkimise. Nüüd on taas vesi see, mis tingib ettevõtte osalise sulgemise.

Taga-Karpaatias sündinud Vassilina tuli Eestisse 1980. aastal õe kutsel, kes oli eestlasega abielus ja elas Paides. Eesti hakkas Vassilinale nii meeldima , et ta otsustaski siia jääda. Ta oli tollal vaid 19aastane. Algul elas Vassilina Paides, siis aga tuli tema ellu armastus. Armastus viis noore naise elama Narva. Sündisid kaks tütart aastase vahega. Anžela on praegu 17, Tatjana 16. Nad käivad ühes klassis. Aga muidu on tüdrukud täiesti erinevad: üks tume, teine hele. “Ma nii kartsin, et nad kasvavad suureks ja lähevad ülekäte. Noh, nagu tihti juhtub,” räägib Vassilina oma hirmudest. Vassilina ise ei suitseta ega tarvita peaaegu üldse alkoholi.

Kui Vassilina on hommikuses vahetuses, saab ta juba nelja paiku koju. Siis on õhtul aega tütardega koos olla ja rääkida. Õhtuses vahetuses on raskem, sest kui ema on kodus, on lapsed koolis, ja kui nad koolist tulevad, on ema juba tööle läinud. Nii võib minna terve nädal, kui üksteisega peaaegu ei kohtutagi.

Just enne aastavahetust saabus veel üks uudis: teatati, et kool, kus tüdrukud õpivad, pannakse kinni. Aga nendel on jäänud veel vaid aasta õppida – 12. klass. Tatjana elas asja väga rängalt üle. Nuttis. Iga on selline, ja ta on oma klassiga väga seotud. Kooliga samuti. Nüüd otsitakse uut kooli.

Kreenholmi juhtkond ei varjanudki, et manufaktuuril on konflikt Narva Veega ning tema kaudu ka Narva linnaga. Ettevõtte põhiomanik ei pidanud paljuks rääkida sellest ka “Aktuaalses kaameras”. Ta ütles, et Narva võimude agressiivne positsioon võib tingida kogu ettevõtte sulgemise.

Kõige põhjus on tariifid. Kreenholm kinnitas, et Narva Vesi kergitas järsult ettevõtte veetariifi ja heitvete puhastamise tasu. Kreenholm palus hinnatõusu põhjendada. Alguses lihtsalt paberil. Hiljem pöördus kohtusse. Ja siis õiguskantsler Allar Jõksi poole.

Narva Vesi seletas, et uued hinnad on tingitud suurtest kulutustest, mis tehakse Kreenholmile teenuste osutamiseks. Linn toetas vaidluses ASi Narva vesi.

“Linna ja Kreenholmi konflikt? See on jama,” vastab Ekspressi küsimusele Mihhail Stalnuhhin. “Mis puudutab inimeste koondamist, siis ütlen, et kõik sõltub neist endist. Kui nad tahavad tööd leida, siis ka leiavad.”

Vassilina jalad valutavad vahel, samuti lülisammas – see on peaaegu kõikide kreenholmlaste häda. Kutsehaigus. Sellises vanuses ja niisuguse haridusega naisi ei ole sugugi igaüks valmis tööle võtma. Eesti keel ei ole ka suurem asi. Vassilina on küll eesti keelt õppinud, aga Narvas ei olnud kellegagi harjutada. “Sinna, kus miinimumi makstakse, ma ei lähe. Ma lihtsalt ei saa. Mul on vaja vähemalt 6000. Vähemaga ei tule välja.”

Väljaande Kreenholm viimases numbris ilmus artikkel pealkirjaga “Hirmu ja süüdistamiseta”, milles on järgmine lõik: “Näib, et valitsusele ei tasu loota. Jaanuari alguses Narvat külastanud sotsiaalminister Maret Maripuu teatas ajakirjanikele, et ministeerium ei ole Kreenholmi olukorraga kursis, kuna ettevõtte poolt ei ole keegi nende poole abi ja toetuse saamiseks pöördunud.” Väljaande toimetaja Jekaterina Moskalenko lõpetab mõtte sõnadega: “Jääb mulje, et valitsuskabineti ministrid elavad kusagil teisel planeedil.”

Pakistani kangas Kreenholmis

“Loomulikult kõigil ei õnnestu uut tööd saada,” ütleb Kreenholmi personalidirektor Olga Zaitseva. “Koondamine ei tulnud kellelegi šokina. Šokk oli see, kui lühikese ajaga seda tehti ja kui suur oli inimeste hulk, kes ühekorraga koondati.”

Mullu tähistas Kree nholm oma 150. tegevusaastat. Praegu jätkab Kreenholmi kaheksast vabrikust tööd neli ning ettevõte hakkab tegelema viimistlus-õmblustöödega. Kangast Kreenholmis enam ei toodeta. Nüüd hakatakse seda sisse ostma. Võimaliku tarnijana on kõne all Pakistan.

“Ma tahaksin jääda tüdrukute juurde kuni kooli lõpuni. Et nad saaksid rahulikult ära lõpetada. Pärast kavatseb üks minna õppima Viljandisse, teine Tallinna. Sõidavad laiali, need minu tüdrukud. Varem, kui nad olid väikesed, siis ütlesid, et ema, kui sa endale kellegi leiad, siis me põgeneme ära! Aga nüüd ütlevad: ema, kui meie nüüd ära sõidame, siis sa jääd ju täitsa üksi.

Mis minust saab? Sõidan Tšehhi. Miks sinna? Uurisin, seal saab tööd. Korterihinnad on sellised, et kannatab elamise üürida. Aga keel? Keel on ukraina keelega sarnane. Õpin ära.”

Wabariigi ajal olid Kreenholmi peremehed au sees, täna mitte

jaanuar 1932: Kreenholmi direktor lahkus. 1500 töölist saatmas. 28. skp. õhtuse rongiga lahkus Narva Kreenholmi vabriku direktor Edward Charnok jäädavalt Narvast, et asuda elama Londoni. Dir. Charnok on tööliste poolt väga lugupeetud ja armastatud, mida tõendab see, et teda saatma oli tulnud üle 1500 töölise, milline nähtus on esimene sellesarnane Narvas.

märts 2007: Kreenholmi rootslastest töötajad põgenevad koju. “Meie pere sõidab ilmselt laupäeval, aga lisaks tean, et ka teised rootslased on kohe-kohe lahkumas. Homme pean lõpetama lasteaialepingu ja siis ei hoia meid siin enam midagi kinni,” sõnas üks anonüümseks jääda sooviv Krenholmi rootslasest juhtivtöötaja.

mai 1932: Kreenholmi pensionärid said kingitust. Kreenholmi puuvillavabriku 75-aastase juubeli puhul andis vabriku valitsus vanadele pensionäridele kingiks 5–30 krooni. Ametnikele antakse juubeli puhul kingituseks üle 10 aasta töötanutele ühe kuu palk ning vähem töötanutele poole kuu palk. Töölistele maksetakse 12. mail juubelipäeva puhul kadumaläinud tööpäev vabriku valitsuse poolt neljakordselt välja.

mai 2007: Tekstiilitööstus Kreenholm avas neljapäeval Narva linnuses oma 150. aastapäevale pühendatud näituse. Kreenholmi Valduse ASi peadirektor Matti Haarajoki usub, et hoolimata Kaug-Ida tootjate hinnasurvest jääb Kreenholm püsima.

veebruar 1933: Kreenholm vallandab edasi töölisi. Ühenduses 36 töölise vallandamisega Kreenholmi vabrikus on nüüd otsustatud veel vallandada 116 töölist. Seega vallandatakse kokku 220 töölist. Ühenduses järkjärgulise tööliste vallandamisega on praegu tööliste meeleolu muutunud Kreenholmis õige ärevaks. Keset talve töökoha kaotamine tekitab kõigile tõsist muret.

detsember 2007: Kreenholm plaanib koondada veel ligi 1000 inimest. Kreenholm kavandab uuel aastal koondada lisaks varem teada olnud mõnesajale töötajale veel 900 inimest ning sulgeb Narvas kogu ketrus- ja kudumistööstuse.  Ettevõte kinnitas, et Narva jääb alles eelkõige ettevalmistav tegevus ehk värvimine, trükkimine, samuti viimistlus. Selle tööga kindlustab firma Narvas 50 inimest.

Sulev Vedler