22.11.2007, 00:00
Kristina Šmiguni mees teeb kinnisvaraäri Bakuust Miamini
Šmigunide suusatiimi mänedžer Kristjan-Thor Vähi on koos Marek Pärteliga salamisi üles ehitanud globaalse kinnisvaraäri, mille tegevus ulatub kõikidele mandritele peale Austraalia ja Antarktise.
AMBITSIOONI ON: Kristjan-Thor Vähi püüab oma kinnisvaraärist tagasihoidliku mulje jätta, aga õpib turgu tundma ligi kümnes riigis üle maailma. TIIT BLAAT
Meeste ühisfirma Baltic Property Fund (BPF)
kodulehekülg, mis mõned päevad tagasi käima läks,
kuulutab ambitsioonikalt, et fond on sinu partner globaalsete
kinnisvarainvesteeringute tegemisel. Ja toimetab mitmel pool: Baltikumis,
Ukrainas, Aserbaidžaanis, Bulgaarias, USAs ning Araabia Ühendemiraatides.
2010. aastaks lubab firma püstitada Odessasse eksklusiivse korterelamu, mis on Mustast merest vaid 50 meetri kaugusel. Samal ajal käib töö korterelamutega Bulgaarias Sofia lähiümbruses. Investeerimisvõimalustega tutvutakse ka USAs Floridas, kus Šmigunid hiljuti endale korteri soetasid, ning Araabia Ühendemiraatides Dubais ja Abu Dhabis.
Suusaprintsess Kristina Šmigun-Vähi välja valitud prints Kristjan-Thor Vähi (33) astub Tallinna kesklinna kohvikusse, must mantel seljas, läpakas lahtiselt kaenlas ning hõbedane handsfree kõrvas. Sajakonna meetri kaugusel, Tornimäe pilvelõhkujas, päris tipu lähedal, asub tema kontor.
Vähi ütleb kohe, et tegelikult ei ole tal soovi oma ärist rääkida, aga kui juba, siis....
Ja foto, selle võiksime ka kiiremini ära teha. Muidu jääb kohvikus selline “superstaari” mulje.
Vähi räägib, et isegi suusatiimis ei tea keegi, et ta sellise äriga tegeleb. “Mu ema ütleb ka, et ma ei räägi üldse, millega tegelen. Nüüd on siis esimene kord sellest rääkida... ja ega mul midagi kaotada ka pole,” mõtiskleb ta.
Kristina ikka teab ju – või loeb ka Ekspressist? Vähi naeratab. Ta oli just kümme päeva Floridas, kus abikaasa õpib Florida Atlandi ülikoolis inglise keelt ning teeb vaikselt trenni, silme ees 2010. aasta Vancouveri olümpiamängud.
Ajal, mil Eesti võidukaim suusaäss ühe hooaja vahele jätab, tema tiim puhkab. Mänedžer Vähi kulutab 90 protsenti oma ajast investeerimisalasele tegevusele.
Mida enam jutt ärile kandub, seda hoolikamalt valib Vähi sõnu, nagu oleks ta mõne värske börsifirma juht.
Fond on BPFi kohta pisut palju öeldud, teeb ta kõigepealt selgeks. Ning globaalne – seda ta ka veel pole. Tegu on investeerimisfirmaga, kus on kitsas investorite ring: Vähi, Marek Pärtel, nende sõbrad ja sõprade sõbrad. Raha kogutakse projektipõhiselt, mitte ei käida, dollarid taskus, mööda maailma projekte otsimas.
Tänavu hilissuvel korraldati mitmes võlakirjaemissioon, millega koguti viis miljonit dollarit Odessa tornmaja tarvis. “Oleme väga noored ja väikesed. Aga ambitsiooni meil on,” ütleb Vähi. Latt peabki olema kõrgele seatud.
Võtmerolli Vähi ja Pärteli rahvusvahelises bisnises täidavad partnerid kohalikelt turgudelt. Need on enamasti üle ilma tegutsevad eestlastest sõbrad.
Ukrainas teeb BPF koostööd kinnisvaraarendajaga SeaGate Development. Selle firma asutajate seast leiame Margus Kõrgesaare, kes on Ukrainas elanud aastaid ning juhtinud seal Geenivaramu endise rahastajana tuntud Egeeni vähiravimite testprojekte. Kõrgesaar ja SeaGate on ühtlasi GILDi pankurite uks Ukraina kinnisvaraturule.
Araabia Ühendemiraatides on Vähil ja Pärtelil sidemed “kaheksanda maailmaime” müügiga tegeleva agendiga Sigma Real Estate. Imeks peab kujunema Dubai rannikul valmiv Palm Islandi kuurort – 80 miljonil ruutmeetril kuivendatud maa-alal asuv palmikujuline tehispoolsaar tuhandete villade ja kümnete hotellidega. Projekt, mida peaks tulevikus näha olema isegi kuu pealt. Sigma real Estate’i üks omanikest on, üllatus-üllatus, seitsmekordne Eesti squash’imeister Philip Verzun, kes on neli aastat Dubais elanud ja äri ajanud (loe ka lugu järgmisel leheküljel).
Täpsemaid investeerimisplaane Araabia poolsaarega seoses Vähi ei avalda. Igatahes vilksab foto Palm Islandi pompöössusest hetkeks läbi ka BPFi veebisaidilt, projektiportfelli juurest.
Pärtel ütleb, et Palm Island on projekt, mida müüvad peaaegu kõik Dubai kinnisvarafirmad, ning pilt sellest omab BPFi koduleheküljel “illustreerivat” tähendust.
USAs nõustab Vähi kinnisvarainvesteeringuid keegi lapsepõlvesõbranna abikaasa, kohalik investeerimispankuri taustaga kinnisvaraärimees. Tema soovitusel ostsid Šmigunid hiljuti 8,2 miljoni krooni eest korteri Miamis Palm Beachil.
Vähi telefon heliseb umbes iga veerand tunni tagant. Ühes vestluses arutab ta rahapaigutust Aserbaidžaani pealinna Bakuusse.
Usaldusväärsed tuttavad ja sõbrad BPFi koduturgudel on ettevõtte trump. “Eestlasi on ju igal pool. Kuuleme kogu aeg, et keegi teeb edukalt äri Aafrikas ja teine kusagil teises maailma otsas,” räägib Vähi.
Juuraharidusega ja osalust õigusbüroos omanud Vähi on üle kümne aasta olnud seotud Šmigunide tiimiga, teinud suusahooldust ja tiimi mänedžeri tööd. Ent kust algas äri kinnisvaraga ning millest tekkis veendumus – nagu väljendab ka BPFi missioon –, et targa investori jaoks on maailmas just kinnisvara üks esimesi valikuid?
Vähi mõtleb selle küsimuse üle väga pikalt ja kehitab siis õlgu. “Ühest poisist saab kosmonaut ning teisest bussijuht. Meil Marekuga tekkis mingil ajal asja vastu huvi. Ja kuna suusatiim oli üles ehitatud, tekkis mul vaba aega muude huvide jaoks,” leiab ta lõpuks seletuse.
Vähi hindab kinnisvaraturge pikemas plaanis. “Õige on hinnata tänaseid rahapaigutusi viie või enama aasta pärast. See, mis on poole aasta pärast, ei oma suurt tähtsust. Samamoodi nagu suusatamises loeb tulemus finišis, mitte poolel maal,” ütleb ta.
Kinnisvarasse investeeritud kapital on tema kinnitusel firmal aastatega tasapisi teenitud ning sel pole mingit seost Šmiguni tiimi tubli esinemisega suusaradadel. Sest murdmaasuusatamisega Vähi sõnul rikkaks ei saa, nagu võib saada slaalomit sõites või suusahüppeid tehes.
Küsimuse peale projektide maksumusest, investeeringute suurusest ja nimedest sorib Vähi põhjalikult oma mälus, otsides, mis on varem avalikult välja öeldud ja mida pole. Julgeid tulevikuvisioone Vähi joonistada ei taha.
Lõpetuseks kiidab Vähi veel oma äripartnerit Pärtelit, kes sel nädalal viibis kusagil tsivilisatsiooni ääremaal. Pärtel on neli aastat olnud Eesti squash’i “neljas käsi”, saavutanud 2005. aastal Eesti pronksi ja üheksa aastat varem juunioride pronksi. “Üks meist on kogu aeg kusagil liikvel ning teine seega teeb back-up’i kodus. Mul on olnud suur õnn temaga seda äri koos ajada, usaldame teineteist täielikult,” ütleb Vähi ja suundub tagasi Tornimäele.
Selleks “ääremaaks”, kus Pärtel viibis, on Tenerife saar. Loo kangelasi huvitab kinnisvaraturg ka seal. “See, et me erinevaid maailmanurki uurime, on tulevikule suunatud töö. Väärtustame kohalike partnerite know-how’d ja ei arva, et oleksime selleta ise nii targad igal pool tegutsema,” ütleb Pärtel telefonitsi. Tulevikus peaks BPFi tema sõnul ootama orgaaniline kasv, välistatud pole investorite ringi laiendamine.
“Ma pole kunagi arvanud, et mu tegemised võiksid ainult Eestiga piirduda,” ütleb rahvusvahelise ärijuhi haridusega Pärtel.
2010. aastaks lubab firma püstitada Odessasse eksklusiivse korterelamu, mis on Mustast merest vaid 50 meetri kaugusel. Samal ajal käib töö korterelamutega Bulgaarias Sofia lähiümbruses. Investeerimisvõimalustega tutvutakse ka USAs Floridas, kus Šmigunid hiljuti endale korteri soetasid, ning Araabia Ühendemiraatides Dubais ja Abu Dhabis.
Suusaprintsess Kristina Šmigun-Vähi välja valitud prints Kristjan-Thor Vähi (33) astub Tallinna kesklinna kohvikusse, must mantel seljas, läpakas lahtiselt kaenlas ning hõbedane handsfree kõrvas. Sajakonna meetri kaugusel, Tornimäe pilvelõhkujas, päris tipu lähedal, asub tema kontor.
Vähi ütleb kohe, et tegelikult ei ole tal soovi oma ärist rääkida, aga kui juba, siis....
Ja foto, selle võiksime ka kiiremini ära teha. Muidu jääb kohvikus selline “superstaari” mulje.
Vähi räägib, et isegi suusatiimis ei tea keegi, et ta sellise äriga tegeleb. “Mu ema ütleb ka, et ma ei räägi üldse, millega tegelen. Nüüd on siis esimene kord sellest rääkida... ja ega mul midagi kaotada ka pole,” mõtiskleb ta.
Kristina ikka teab ju – või loeb ka Ekspressist? Vähi naeratab. Ta oli just kümme päeva Floridas, kus abikaasa õpib Florida Atlandi ülikoolis inglise keelt ning teeb vaikselt trenni, silme ees 2010. aasta Vancouveri olümpiamängud.
Ajal, mil Eesti võidukaim suusaäss ühe hooaja vahele jätab, tema tiim puhkab. Mänedžer Vähi kulutab 90 protsenti oma ajast investeerimisalasele tegevusele.
Mida enam jutt ärile kandub, seda hoolikamalt valib Vähi sõnu, nagu oleks ta mõne värske börsifirma juht.
Fond on BPFi kohta pisut palju öeldud, teeb ta kõigepealt selgeks. Ning globaalne – seda ta ka veel pole. Tegu on investeerimisfirmaga, kus on kitsas investorite ring: Vähi, Marek Pärtel, nende sõbrad ja sõprade sõbrad. Raha kogutakse projektipõhiselt, mitte ei käida, dollarid taskus, mööda maailma projekte otsimas.
Tänavu hilissuvel korraldati mitmes võlakirjaemissioon, millega koguti viis miljonit dollarit Odessa tornmaja tarvis. “Oleme väga noored ja väikesed. Aga ambitsiooni meil on,” ütleb Vähi. Latt peabki olema kõrgele seatud.
Võtmerolli Vähi ja Pärteli rahvusvahelises bisnises täidavad partnerid kohalikelt turgudelt. Need on enamasti üle ilma tegutsevad eestlastest sõbrad.
Ukrainas teeb BPF koostööd kinnisvaraarendajaga SeaGate Development. Selle firma asutajate seast leiame Margus Kõrgesaare, kes on Ukrainas elanud aastaid ning juhtinud seal Geenivaramu endise rahastajana tuntud Egeeni vähiravimite testprojekte. Kõrgesaar ja SeaGate on ühtlasi GILDi pankurite uks Ukraina kinnisvaraturule.
Araabia Ühendemiraatides on Vähil ja Pärtelil sidemed “kaheksanda maailmaime” müügiga tegeleva agendiga Sigma Real Estate. Imeks peab kujunema Dubai rannikul valmiv Palm Islandi kuurort – 80 miljonil ruutmeetril kuivendatud maa-alal asuv palmikujuline tehispoolsaar tuhandete villade ja kümnete hotellidega. Projekt, mida peaks tulevikus näha olema isegi kuu pealt. Sigma real Estate’i üks omanikest on, üllatus-üllatus, seitsmekordne Eesti squash’imeister Philip Verzun, kes on neli aastat Dubais elanud ja äri ajanud (loe ka lugu järgmisel leheküljel).
Täpsemaid investeerimisplaane Araabia poolsaarega seoses Vähi ei avalda. Igatahes vilksab foto Palm Islandi pompöössusest hetkeks läbi ka BPFi veebisaidilt, projektiportfelli juurest.
Pärtel ütleb, et Palm Island on projekt, mida müüvad peaaegu kõik Dubai kinnisvarafirmad, ning pilt sellest omab BPFi koduleheküljel “illustreerivat” tähendust.
USAs nõustab Vähi kinnisvarainvesteeringuid keegi lapsepõlvesõbranna abikaasa, kohalik investeerimispankuri taustaga kinnisvaraärimees. Tema soovitusel ostsid Šmigunid hiljuti 8,2 miljoni krooni eest korteri Miamis Palm Beachil.
Vähi telefon heliseb umbes iga veerand tunni tagant. Ühes vestluses arutab ta rahapaigutust Aserbaidžaani pealinna Bakuusse.
Usaldusväärsed tuttavad ja sõbrad BPFi koduturgudel on ettevõtte trump. “Eestlasi on ju igal pool. Kuuleme kogu aeg, et keegi teeb edukalt äri Aafrikas ja teine kusagil teises maailma otsas,” räägib Vähi.
Juuraharidusega ja osalust õigusbüroos omanud Vähi on üle kümne aasta olnud seotud Šmigunide tiimiga, teinud suusahooldust ja tiimi mänedžeri tööd. Ent kust algas äri kinnisvaraga ning millest tekkis veendumus – nagu väljendab ka BPFi missioon –, et targa investori jaoks on maailmas just kinnisvara üks esimesi valikuid?
Vähi mõtleb selle küsimuse üle väga pikalt ja kehitab siis õlgu. “Ühest poisist saab kosmonaut ning teisest bussijuht. Meil Marekuga tekkis mingil ajal asja vastu huvi. Ja kuna suusatiim oli üles ehitatud, tekkis mul vaba aega muude huvide jaoks,” leiab ta lõpuks seletuse.
Vähi hindab kinnisvaraturge pikemas plaanis. “Õige on hinnata tänaseid rahapaigutusi viie või enama aasta pärast. See, mis on poole aasta pärast, ei oma suurt tähtsust. Samamoodi nagu suusatamises loeb tulemus finišis, mitte poolel maal,” ütleb ta.
Kinnisvarasse investeeritud kapital on tema kinnitusel firmal aastatega tasapisi teenitud ning sel pole mingit seost Šmiguni tiimi tubli esinemisega suusaradadel. Sest murdmaasuusatamisega Vähi sõnul rikkaks ei saa, nagu võib saada slaalomit sõites või suusahüppeid tehes.
Küsimuse peale projektide maksumusest, investeeringute suurusest ja nimedest sorib Vähi põhjalikult oma mälus, otsides, mis on varem avalikult välja öeldud ja mida pole. Julgeid tulevikuvisioone Vähi joonistada ei taha.
Lõpetuseks kiidab Vähi veel oma äripartnerit Pärtelit, kes sel nädalal viibis kusagil tsivilisatsiooni ääremaal. Pärtel on neli aastat olnud Eesti squash’i “neljas käsi”, saavutanud 2005. aastal Eesti pronksi ja üheksa aastat varem juunioride pronksi. “Üks meist on kogu aeg kusagil liikvel ning teine seega teeb back-up’i kodus. Mul on olnud suur õnn temaga seda äri koos ajada, usaldame teineteist täielikult,” ütleb Vähi ja suundub tagasi Tornimäele.
Selleks “ääremaaks”, kus Pärtel viibis, on Tenerife saar. Loo kangelasi huvitab kinnisvaraturg ka seal. “See, et me erinevaid maailmanurki uurime, on tulevikule suunatud töö. Väärtustame kohalike partnerite know-how’d ja ei arva, et oleksime selleta ise nii targad igal pool tegutsema,” ütleb Pärtel telefonitsi. Tulevikus peaks BPFi tema sõnul ootama orgaaniline kasv, välistatud pole investorite ringi laiendamine.
“Ma pole kunagi arvanud, et mu tegemised võiksid ainult Eestiga piirduda,” ütleb rahvusvahelise ärijuhi haridusega Pärtel.
Kristjan-Thor Vähi kinnisvaraäri
- Baltic Property Fund OÜ (50% Vähi, 50% Pärtel):
- Omab kortereid Tallinnas Suur-Ameerika tänaval, lisaks Tornimäe pilvelõhkujas ning Pärnu linnas. Firmale kuulub ka majaosa Tallinnas aadressil Viru 9.
- Osaleb Ukrainas Odessas Musta mere rannale 250 korteriga elamu ehitamises. Maja juurde tuleb erarand, paadikai, spordikompleks, bassein. Arendus valmib 2010. aastal.
- Osaleb eramute arendusprojektis Bulgaarias 9 kilomeetri kaugusel Sofiast. Kompleks piirneb jõega ja sealt avaneb vaade Vitosha mäele.
- Kuulab maad Lätis, USAs ning Araabia Ühendemiraatides. - Firma tiimi kuuluvad lisaks Vähile ja Marek Pärtelile Marko Arro, Indrek Järma ning Kristiina Neudorf-Kreem. Nagu Vähi ja Pärtel, on ka Järma aktiivne spordimees – harrastanud golfi, löönud kaasa kestvusaladel ning osalenud Eesti edukaimas avamere purjetamistiimis. Neudorf-Kreem tuli avalikust sektorist, ta on töötanud riigikantselei peadirektori ja Euroopa Liidu sekretariaadi nõunikuna.
- OÜ Mandri Vara: Baltic Property Fundi tütarfirma, millest ligi kolmandik kuulub NCC Ehituse nõukogu liikme Gunnar Dudkini perekonnale. Omab tööstuskompleksi Tallinnast 22 km kaugusel Tutermaal.
- Männituka Kinnisvara OÜ – Baltic Property Fundi tütarfirma, kus vähemusosalus kuulub Gild Kinnisvarale (omanikud Madis Kaaret ja Peeter Luik). Omab kuut hektarit elamumaad Viimsis Pringi külas.
- Baltic Property Fundiga mitteseotult omab Vähi veel kortereid Tallinnas Kuninga ja Roosikrantsi tänaval ning Pärnus. Lisaks kinnistud Tallinnas, Tabasalus, Rannamõisas, Paldiskis ja Saaremaal Leisi vallas.
