17.05.2007, 00:00
Kuidas integreeruda antifašistiga?
Pärast pronkssõduri teisaldamist on Eesti meedia
täitnud tõeline mölalaviin. Üksikautorite
arvamusavaldustega polegi hullu, aga kõiksugu ümarlauad on
küll välja öelnud sellise kvantumi mõttetusi, et saaks
täita sadakond 1982. aasta Rahva Hääle esikülge.
Mida me peaksime veel selgitama kohalikele venelastele? Mis on need ahvatlevad saladused, mida eestlased on 15 aastat kavalalt varjanud ja nüüd suuremeelselt nõus välja ütlema?
Milleks on vaja venekeelset telekanalit või riiklikku ajalehte? Ansipit nad fašistiks sõimama ei hakka, järelikult puudub neil vähimgi atraktiivsus ja nii ei hakata neid ka vaatama ja lugema.
Mida on mul ühist inimestega, kes peavad Eesti valitsust fašistlikuks? Järelikult peavad nad kõiki valijaid fašistideks. Sealhulgas muidugi ka mind, kuigi ma hääletasin hoopis roheliste poolt.
(Siinkohal rõhutan, et hoolimata räigest propagandasõjast ja sekkumisest Eesti siseasjadesse, ei ole Putin, Vene saatkond ega Eestit väisanud Venemaa parlamendidelegatsioon Eestit ega eestlasi fašismis süüdistanud. See on kohalik initsiatiiv.)
Küsin: kas telerisse jõudnud venekeelne Tallinna noorsugu ei tea, mis on fašism? Kas nad ei tea, et Eesti parlament on valitud demokraatlikult, mitte ühe partei nimekirja alusel määratud?
Vastan: loomulikult teavad. See lihtsalt ei huvita neid. Nende jaoks on kõik Eesti riiklikud struktuurid vaid ebamugav pisiasi – umbes nagu puru silmas. Nende jaoks pole Eesti ja Pihkva kubermangu staatusel erilist vahet.
Nende arvates on fašismi peamine avaldumisviis asjade paigutamine ühest kohast teise. Sellise loogika kohaselt on male eriti fašistlik mäng, sest selles tõstetakse pidevalt nuppe ühest kohast teise. Seevastu akende purukslöömine, lõhkumine, põletamine on nende arvates antifašism. Mulle tundub selline käitumine küll väga sarnane Chaplini filmist “Suur diktaator” nähtud juuksuriäri rüüstamisega. Ja seda tegid just fašistid.
Ma ei nõustu iial väitega, et eestlase fašistiks sõimamine on võrdne venelase tiblaks sõimamisega. Esimene on selgelt poliitiline seisukohavõtt, teine lihtsalt solvang rahvuse kohta – täpselt nii nagu “põder” soomlase kohta või “kuratõ” venelaste endi poolt eestlaste kohta.
Ja kõige vähem soovin ma kuulda midagi selle kohta, nagu oleks vahet sellel, kas “Ansip v otstavku!” nõuab Juhan Kivirähk päevalehe veergudel või Dmitri Klenski Mere puiestee pargis. Ükski täht selles fraasis ju ei muutu.
Ja millepärast nad tagasiastumist nõudsid? Eks ikka sellepärast, et üle 80 protsendi eestlastest toetas valitsuse tegevust kriisi kõrgpäevil. Järelikult – fašistid.
Mida me peaksime veel selgitama kohalikele venelastele? Mis on need ahvatlevad saladused, mida eestlased on 15 aastat kavalalt varjanud ja nüüd suuremeelselt nõus välja ütlema?
Milleks on vaja venekeelset telekanalit või riiklikku ajalehte? Ansipit nad fašistiks sõimama ei hakka, järelikult puudub neil vähimgi atraktiivsus ja nii ei hakata neid ka vaatama ja lugema.
Mida on mul ühist inimestega, kes peavad Eesti valitsust fašistlikuks? Järelikult peavad nad kõiki valijaid fašistideks. Sealhulgas muidugi ka mind, kuigi ma hääletasin hoopis roheliste poolt.
(Siinkohal rõhutan, et hoolimata räigest propagandasõjast ja sekkumisest Eesti siseasjadesse, ei ole Putin, Vene saatkond ega Eestit väisanud Venemaa parlamendidelegatsioon Eestit ega eestlasi fašismis süüdistanud. See on kohalik initsiatiiv.)
Küsin: kas telerisse jõudnud venekeelne Tallinna noorsugu ei tea, mis on fašism? Kas nad ei tea, et Eesti parlament on valitud demokraatlikult, mitte ühe partei nimekirja alusel määratud?
Vastan: loomulikult teavad. See lihtsalt ei huvita neid. Nende jaoks on kõik Eesti riiklikud struktuurid vaid ebamugav pisiasi – umbes nagu puru silmas. Nende jaoks pole Eesti ja Pihkva kubermangu staatusel erilist vahet.
Nende arvates on fašismi peamine avaldumisviis asjade paigutamine ühest kohast teise. Sellise loogika kohaselt on male eriti fašistlik mäng, sest selles tõstetakse pidevalt nuppe ühest kohast teise. Seevastu akende purukslöömine, lõhkumine, põletamine on nende arvates antifašism. Mulle tundub selline käitumine küll väga sarnane Chaplini filmist “Suur diktaator” nähtud juuksuriäri rüüstamisega. Ja seda tegid just fašistid.
Ma ei nõustu iial väitega, et eestlase fašistiks sõimamine on võrdne venelase tiblaks sõimamisega. Esimene on selgelt poliitiline seisukohavõtt, teine lihtsalt solvang rahvuse kohta – täpselt nii nagu “põder” soomlase kohta või “kuratõ” venelaste endi poolt eestlaste kohta.
Ja kõige vähem soovin ma kuulda midagi selle kohta, nagu oleks vahet sellel, kas “Ansip v otstavku!” nõuab Juhan Kivirähk päevalehe veergudel või Dmitri Klenski Mere puiestee pargis. Ükski täht selles fraasis ju ei muutu.
Ja millepärast nad tagasiastumist nõudsid? Eks ikka sellepärast, et üle 80 protsendi eestlastest toetas valitsuse tegevust kriisi kõrgpäevil. Järelikult – fašistid.