Kuidas kõik algas: IRLi poliitikud toovad Eestisse Vene raha
ÄRAOSTMATUTE UUS PALE: Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachiga seotud elamislubade vabrik on toonud Eestisse juba ligi 150 tundmatut, aga rikast venelast.
Riigikogu liige Siim Kabrits (IRL) kutsus mullu detsembris kõiki ausaid Tallinna linnavolinikke üles umbusaldama linnapea Edgar Savisaart. Põhjus: Savisaar küsis Venemaalt raha.
Raha pidi tulema Vene riigiraudtee juhi Vladimir Jakunini kaudu.
“Eesti Vabariigi pealinna ei saa juhtida isik, kes Vene rahaga tahab Eestis võimu haarata,” põrutas Kabrits. Tollal ta veel parlamenti ei kuulunud, küll aga Tallinna volikogusse.
Kabritsa avaldus oli väga silmakirjalik. Mees oli samal ajal olnud juba tükk aega seotud Vene kapitali Eestisse toomisega väga suures ulatuses.
Nimelt omavad Kabrits ning tema parteikaaslased, samuti Riigikokku kuuluv Indrek ”Äraostmatu” Raudne ja Tallinna volikogu liige Nikolai Stelmach kamba peale korterit ühes linnamüüri ja Gustav Adolfi gümnaasiumi vahele jäävas majas.
Räämasevõitu fassaadiga hoonet Kooli tänaval ei pea keegi miljonäride pesaks.
Eesti Ekspress ja meiega samal ajal sama teemat uurinud ning kolmapäeval seda esimesena rahvale esitlenud ETV uuriv saade “Pealtnägija” leidsid aga 147 jõukat Vene ja Valgevene kodanikku, kes on oma firmad registreerinud just IRLi raudse kolmiku korterisse.
Nende kõigi investeering on vähemalt üks miljon krooni ehk 63 912 eurot. Just selline kapitalimahutus annab õiguse taotleda Eesti elamisluba. Elamisloaga kaasneb Schengeni viisa, mis annab õiguse Lääne-Euroopas vabalt ringi reisida.
Investorite seas on inimesi, kelle nimi paneb üllatusest kulmu kergitama. Näiteks 29aastane moskvalane, Vene riigiraudtee harufirma RŽD Logistika direktorite nõukogu liige Aleksandr Petrov, kes on samal ajal Eesti transiidifirma Petromaks Spediitor nõukogu liige. Petromaksi juhataja on tema isa Sergei Petrov (58), kes pidi kaitsepolitsei andmetel Moskva raha eelmisel aastal salaja Keskerakonna kätte toimetama.
Elamisloa orgunn maksab 3500 eurot
Rikkad slaavlased pole sattunud Kabritsa-Raudse-Stelmachi korterisse juhuslikult.
Neid teenindab paberite kordaajamisel Nikolai Stelmachi juhitav ettevõte Advisory Partners. See on väga vaikselt aetav äri, mida osalised pole kunagi avalikult reklaaminud. Sest kuidas sa seda reklaamid, kui ühel hetkel tümitad poliitikuna avalikult isa, teisel hetkel aga ajad äri tema pojaga.
“Pealtnägija” näitas selle nädala kolmapäeva õhtul intervjuud ärimees Ruslaniga. Ruslan rääkis, et Stelmach otsib vahendajate ja tuttavate kaudu “SRÜ kodanikest soovijaid, kes tahavad saada elamisluba ja ID-kaarti Eestis ja nii edasi ja edasi ja edasi. Need inimesed viiakse Eesti firmade juhatustesse ja tõstetakse aktsiakapitali ja nii edasi.”
Teenuse hind on 3500 eurot, mille kunde maksab reeglina sularahas. Poole ettemaksuks ning teise poole pärast elamisloa ja Eesti ID-kaardi vormistamist.
Stelmachi juurde suunavad oma rikkaid venelastest kliente ka Tallinnas tegutsevad pangad ja varahaldusettevõtted — juhul, kui kunded on huvitatud enamast kui finantsteenustest.
“Ka kinnisvarafirmad — näiteks Pindi — käivad aeg-ajalt ringi mingite suurte klientide äkiliste soovidega osta prestiižses linnajaos ükskõik mis raha eest suur maja. Mindki on soovitud kodumajast välja osta,” rääkis Ekspressile üks tuntud ettevõtja. Tema arust on selliste kundede kujul tegemist Vladimir Putini Venemaalt lahkuma valmistuvate jõukate ärimeestega.
Kus on 600 miljonit otseinvesteeringuid?
Kõnealuste firmade omapära on see, et need asutatakse reaalse raha sissemaksmisega. Eestile omast trikitamist, kus asutamisel pannakse firma põhikapitaliks mitterahalise sissemaksena diivan, vana arvuti või punt toolijalgu, ei toimu.
Tõsi, alati pole maksja sama, kelle nimele osalus vormistatakse — näiteks Sergei Novitsky eest maksis
65 000 eurot Vladimir Slovokhotov, Aristakos Shaynyani eest Simon Bakhchinyan ning Irina Morozova eest Alexey Morozov.
Ekspressi arvutuste kohaselt on Kooli tänava firmade summaarne osakapital 155 miljonit krooni ehk ligi 10 miljonit eurot.
Stelmachi väitel on nad riiki toonud koguni “vanas rahas kusagil 600 miljoni kanti otseinvesteeringuid”.
Tema sõnul toob nende tegevus Eestile “lisa maksutulu ja aitab meil ehitada tugevamat ja turvalisemat riiki. See on väga isamaaline tegevus.”
Ka Raudne kiitis “Pealtnägijas”, et seoses investeeringutega “makstakse suures ulatuses makse”.
Tema hea sõber, samuti “Äraostmatuna” poliitikasse tõusnud siseminister Ken-Marti Vaher ütles teles, et “ettevõtjate, investorite esindamine selleks, et tuua nende vara Eestisse, tuua nende investeeringud Eestisse, ega see ei ole iseenesest, selles ei ole ju midagi taunitavat”.
Kas Stelmachi, Raudse ja Vaheri väited aga vastavad ka tõele?
Vene investorid ostsid kaks lasteaeda
Enamik venelaste loodud ettevõtteid on nii noored, et nende kohta puudub aruandlus või nad pole reaalselt tegevust alustanud. Paljude puhul seisab põhikapitali makstud raha pangaarvel ehk sisuliselt registreeriti senine hoius lihtsalt firma nimele ümber — ja hoiustaja sai võimaluse soetada Eesti elamisluba. Või on see raha juba firma arvelt kusagile mujale edasi suunatud.
Reaalseid investeeringuid on vähe. Näiteks üks Peterburi pere soetas firma Timeless Investments (eesti keeles Ajatud Investeeringud) kaudu Õismäel asuva spordiklubi Arctic Sport kinnistu. Audiitor polnud aga kindel, kas spordiklubiga kinnistu maksab ikka 26,7 miljonit krooni.
Teine slaavlaste punt (Everyday Investments ehk Argiinvesteeringud) ostis mullu Riigi Kinnisvara enampakkumisel Kentmanni tänaval asuva Harju maakohtu hoone. 36 miljoni kroonise pakkumise esitas oksjonile Nikolai Stelmach ise. Ta oli sel hetkel firma juhatuse liige. Sama seltskonnaga on seotud ka kaks lasteaia krunti — üks Haabneemes ja teine Tiskres.
Kolmas firma (Star Investments ehk Täheinvesteeringud) omab 100 ruutmeetri suurust korterit Tartu maanteel. Kahe aastaga andis firma 15 miljonit krooni laenu ehk sisuliselt läks kogu omakapital väljalaenamisele.
Neljas (Eternal Investments ehk Igavesed Investeeringud) ostis tänavu veebruaris üle 6000 ruutmeetri tootmis- ja ärimaad Harku alevikus.
Viies firma Puhajarve Trust (Puhajarve usaldus) osutas sisekujundusteenuseid. Müügitulu oli 173 000 krooni, kusjuures kogu teenus oli müüdud Venemaale. Sisse makstud miljonist kroonist oli üle 900 000 krooni pangaarvel.
Kuuenda firma Reliable Investments (Usaldusväärsed Investeeringud) puhul seisis sisse makstud miljon krooni aastavahetusel pangaarvel, kuid juhataja Stelmach lubas aruandes, et hakkab 2011. aastal aktiivselt tegutsema, eriti kinnisvara osas. Nüüd omavad selle ettevõtte kaks tütarfirmat Hiiumaal Kalana sadamat ja jäätmehoidlat ning 33 hektarit põllumaad.
Inimesed Kossõgini prospektilt
Ka jutt suurest maksutulust on küsitav. Võib-olla tuleb seda tulevikus tõesti, kuid praegu küll mitte. Suur osa firmadest pole mingit tulu teeninud. Eestis ei pea ettevõtted maksma tulumaksu. Tulumaks rakendub vaid dividendide korral, kuid välisinvestorid eelistavad kasumi jaotamise asemel seda endale “laenata” ja riigi maksudest ilma jätta.
Töötajaid nendes firmades enamasti pole. Käibemaksu laekumine on lahtine, sest enamiku nende firmade tegevusala on käibemaksuvaba “muude mujal liigitamata finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid” ja “investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse”.
Alates 2010. aastast on Eesti võimud andnud välja 190 elamisluba ettevõtluseks. Neist 161 on läinud Venemaalt tulijatele, 17 ukrainlastele ja 4 valgevenelastele. Võrdluseks: ameeriklasi on samal ajal tulnud vaid üks ja hiinlasi null.
Stelmach tunnistas “Pealtnägija” pinnimise peale, et tema klientidest on Eesti elamisloa ja ID-kaardi saanud 120-130 inimest. Nad soovivat kasutada Eesti e-riigi pakutavaid teenuseid.
Elamisloa saamiseks tuleb politseiameti välismaalaste talitusele esitada hunnik dokumente: elulookirjeldus, tõendid sissetulekute ja Eestisse tehtud investeeringute kohta. Lisaks on vaja äriplaani.
Viimases tuleb põhjendada, kuidas kavatseb elamisloa taotleja luua Eesti majandusele lisaväärtust. Politseiametisse on jõudnud mitmeid naljakaid ja ebausutavaid äriplaane, mida taotlejad võivad parandada.
“Kui ettevõte ei too Eesti majandusele lisaväärtust, võib loa andmisest keelduda. Seni nimetatud põhjusel elamisloa andmisest keeldutud ei ole,” ütleb politsei välismaalaste talituse juhataja Liis Valk. Ta lubab, et peagi hakatakse seda siiski tegema. Põhjuseks on ilmsiks tulnud sigatsemised.
Indrek Raudne väitis “Pealtnägijas”, et nende kliendid on läbinud kümneid kontrolle: “Ju siis julgeolekuorganid vaatavad, kellele-millele Eesti riik äritegevuseks siin asju nagu võimaldab.”
Tegelik kontroll on märksa leebem. Välismaalaste talitus kontrollib esitatud andmeid esmalt Eesti siseriiklikest andmebaasidest. Seal ei saa aga olla infot inimeste kohta, kes elavad näiteks Peterburis Kossõgini prospektil või Velikije Lukis Roza Luksemburgi tänaval.
Välismaalaste talituse juhataja Liis Valk: “Kahtluste korral teeme koostööd julgeolekuametitega ning vajadusel suhtleme ka taotleja kodakondsusjärgse riigi asutustega.”
Siinkohal on huvitav mainida, et Indrek Raudne kuulub IRLi esindajana riigikogus nn. kapo kontrollkomisjoni.
Vene kapital päästis partei võlgadest
IRList ei aja elamislubasid saanud venelastega äri mitte ainult raudne kolmik.
Tänavu aprillis tekitas valitsuse pressikonverentsil hämmeldust kaitseminister Mart Laari esinemine. IRLil olid kaelas suured võlad ja partei müüs vaevaga maha oma peakorteri Toompea jalamil Wismari tänaval.
Kui ajakirjanikud küsisid maja ostja kohta, hiilis Laar vastusest kõrvale. Ta ei öelnud isegi seda, kas ostja on eestlane või välismaalane. Seepeale imestas peaminister Andrus Ansip: “Mart, mis teil selle majaga on?”
“Julgen kinnitada, midagi põrutavat ei tule ei hinna ega muus osas,” vastas Laar. Ta põhjendas vaikimist sellega, et tehingut pole veel lõpule viidud.
Tegelikult olid müügipaberid esitatud avalikku kinnistusraamatusse sissekande tegemiseks juba nädalapäevad varem. Ostjateks olid Peterburi autokaupmees Anton Soldunov ja tema abikaasa Svetlana. Nad maksid maja eest 9,5 miljonit krooni.
Soldunov sai Eesti ID-kaardi koos tähtajalise elamisloaga juba 2006. aastal.
Kas Vene kapitali massiline vargsi maaletoomine ongi IRLi uus välispoliitika?
Fotod Tiit Blaat, Vallo Kruuser, Arno Mikkor, Peeter Kümmel / Sakala / Scanpix
| Alexey Akulinin | (1979) | 67 500 € | |
| Dmitry Akulinin | (1966) | Moskva | 65 000 € |
| Victor Akulinin | (1933) | 66 250 € | |
| Sofiya Akulinina | (1929) | 66 250 € | |
| Andrey Akura | (1961) | Peterburi | 65 000 € |
| Igor Akura | (1987) | Peterburi | 65 000 € |
| Natalia Aleeva | (1973) | Vladivostok | 65 190 € |
| Anna Andreeva | (1976) | Peterburi | 65 000 € |
| Yulia Artiakova | (1984) | Moskva | 65 500 € |
| Dmitry Artyakov | (1983) | Moskva | 69 000 € |
| Anna Baranova | (1970) | Moskva | 65 000 € |
| Mariia Baranova | (1987) | 65 000 € | |
| Mikhail Berezin | (1955) | Moskva? | 65 000 € |
| Svetlana Berezina | (1954) | Moskva? | 65 000 € |
| Liudmila Beshchekova | (1959) | 65 000 € | |
| Galina Bobela | (1966) | Moskva | 65 000 € |
| Marina Bogan | (1973) | Minsk | 65 000 € |
| Bogdan Budeev | (1984) | 65 000 € | |
| Stanislav Budretskiy | (1962) | Zelenogrosk | 65 500 € |
| Andrey Butorin | (1970) | Moskva | 64 231 € |
| Svetlana Chechina | (1969) | 65 000 € | |
| Ilona Chernenko | (1974) | Moskva | 65 000 € |
| Evgeny Dakhno | (1971) | Peterburi | 68 000 € |
| Bers Dzhambulatov | (1992) | Venemaa | 65 000 € |
| Liudmila Dzhambulatova | (1965) | Venemaa | 67 500 € |
| Dmitri Efremov | (1967) | Minsk | 65 190 € |
| Sergey Fomin | (1972) | 65 000 € | |
| Victor Fomin | (1984) | 65 000 € | |
| Natalia Fomina | (1964) | 65 000 € | |
| Ekaterina Frolova | (1973) | 67 500 € | |
| Oleg Gert | (1957) | Minsk | 134 000 € |
| Olga Gert | (1986) | Minsk | 65 000 € |
| Alexander Grinevich | (1969) | Peterburi | 64 806 € |
| Olga Grinevich | (1971) | Peterburi | 64 806 € |
| Valeria Grinevich | (1991) | Peterburi | 64 806 € |
| Viacheslav Gubernatorov | (1972) | Peterburi | 65 000 € |
| Olga Gubernatorova | (1966) | Peterburi | 65 000 € |
| Parviz Huseynov | (1971) | 65 400 € | |
| Sabina Ismailova | (1967) | Moskva | 64 551 € |
| Sergey Kadanov | (1969) | Moskva | 64 231 € |
| Andrey Kalachev | (1987) | Peterburi | 65 000 € |
| Igor Kalachev | (1966) | Peterburi | 65 000 € |
| Larisa Kalacheva | (1967) | Peterburi | 65 000 € |
| Alexander Kharkovskiy | (1970) | Vladivostok | 65 000 € |
| Olga Kharlapenkova | (1971) | Peterburi | 65 200 € |
| Taras Kharlapenkov | (1969) | Peterburi | 65 200 € |
| Natalia Kimura | (1981) | 65 500 € | |
| Ekaterina Kirillina | (1980) | Moksva | 65 000 € |
| Nadežda Kirillina | (1956) | Moskva | 65 000 € |
| Berd Kodzoev | (1981) | Moskva | 65 000 € |
| Andrei Kokorev | (1962) | 65 000 € | |
| Pavel Kokorev | (1985) | 65 000 € | |
| Olga Kokoreva | (1963) | 67 500 € | |
| Lyudmila Kokorich | (1981) | 67 500 € | |
| Natalia Kudryashova | (1957) | Peterburi | 65 500 € |
| Pavel Kuleshov | (1970) | Moskva | 64 200 € |
| Victoria Kuleshova | (1976) | Moskva | 64 200 € |
| Nikolai Kulikov | (1991) | 65 000 € | |
| Irina Kulikova | (1973) | 65 000 € | |
| Svetlana Kulikova | (1967) | Moskva | 64 551 € |
| Sergey Kurbatov | (1967) | Engels, Saratovskaja oblast | 67 500 € |
| Olga Kurbatova | (1966) | Engels, Saratovi oblast | 67 500 € |
| Maria Kuzminova | (1979) | Moskva | 64 231 € |
| Maxim Lalakin | (1979) | 65 000 € | |
| Sergey Lalakin | (1956) | 65 000 € | |
| Anna Lalakina | (1981) | 65 000 € | |
| Valentina Lalakina | (1957) | 65 000 € | |
| Igor Liashchenko | (1972) | Peterburi | 65 000 € |
| Ruslan Maksimenko | (1968) | Moskva | 64 231 € |
| Ruslana Maksimenko | (1971) | Moskva | 64 231 € |
| Vadim Mamchur | (1966) | 70 000 € | |
| Alexander Mashin | (1963) | 65 000 € | |
| Nadzeya Matveyonak | (1964) | Borovljanõ küla, Minski rajoon | 66 500 € |
| Andrey Minko | (1975) | Moskva | 64 200 € |
| Sergey Minko | (1970) | Moskva | 64 200 € |
| Uliana Minko | (1970) | Moskva | 64 200 € |
| Yulia Minko | (1977) | Moskva | 64 200 € |
| Elman Mirzoev | (1964) | Moskva | 64 551 € |
| Igor Molchanov | (1949) | 65 000 € | |
| Liudmila Molchanova | (1948) | 65 000 € | |
| Alexey Morozov | (1977) | Moskva | 65 000 € |
| Dmitry Morozov | (1975) | Peterburi | 67 000 € |
| Irina Morozova | (1979) | Moskva | 65 000 € |
| Evgeny Mulyukov | (1967) | 65 000 € | |
| Anastasia Myskina | (1981) | Himki | 65 000 € |
| Galina Myskina | (1959) | 65 000 € | |
| Sergey Novitskiy | (1949) | 65 000 € | |
| Gleb Ognyannikov | (1972) | Peterburi | 67 500 € |
| Ekaterina Okhlopkova | (1972) | Moskva | 64 231 € |
| Denis Pavlov | (1971) | Vladivostok | 65 190 € |
| Dmitry Perminov | (1981) | 65 000 € | |
| Alexander Petrov | (1982) | 65 000 € | |
| Vladimir Pisarev | (1968) | Moskva | 66 596 € |
| Anatolii Pogrebniak | (1957) | 64 200 € | |
| Liudmyla Pogrebniak | (1958) | 64 200 € | |
| Sergey Pokazanyev | (1971) | Jekaterinburg | 67 000 € |
| Grigory Polkachev | (1973) | Moskva | 64 200 € |
| Natalia Polkacheva | (1975) | Moskva | 64 200 € |
| Evgeny Predein | (1969) | Moskva | 64 200 € |
| Victor Predein | (1992) | Moskva | 64 200 € |
| Victoria Predeina | (1970) | Moskva | 64 200 € |
| Maria Protasova | (1987) | 64 000 € | |
| Mikhail Puchkov | (1968) | 68 000 € | |
| Igor Reshetnikov | (1969) | Peterburi | 195 500 € |
| Tatiana Reshetnikova | (1976) | Peterburi | 65 500 € |
| Olga Revyakina | (1969) | 65 000 € | |
| Evgeny Ryzhikov | (1982) | 65 000 € | |
| Mstislav Samsonov | (1967) | Venemaa | 65 000 € |
| Elena Savchuk | (1978) | Peterburi | 65 000 € |
| Vladimir Savchuk | (1973) | Peterburi | 70 000 € |
| Yulia Semenova | (1974) | Peterburi | 63 912 € |
| Victor Shaposhnikov | (1968) | Moskva | 65 000 € |
| Evgeny Sharovarin | (1967) | Jekaterinburg | 65 000 € |
| Marina Shatrovskaya | (1971) | Peterburi | 65 000 € |
| Vitalii Shatrovskii | (1991) | Peterburi | 65 000 € |
| Andrey Shatrovskiy | (1969) | Peterburi | 65 000 € |
| Aristakos Shaynyan | (1956) | 67 500 € | |
| Larisa Shumova | (1979) | Peterburi | 66 500 € |
| Olga Shurmina | (1978) | 65 000 € | |
| Igor Sinikov | (1970) | 64 200 € | |
| Natalia Sinikova | (1970) | 64 200 € | |
| Igor Sitnikov | (1969) | Moskva | 64 231 € |
| Olga Smirnova | (1971) | Moskva | 64 231 € |
| Pavel Smotrin | (1979) | 65 000 € | |
| Valeriya Sokolovskaya | (1975) | Venemaa | 65 000 € |
| Andrey Sosna | (1971) | 65 000 € | |
| Alexey Strunilin | (1970) | Moskva | 65 500 € |
| Elizaveta Strunilina | (1970) | Moskva | 65 500 € |
| Timofey Sukonkin | (1972) | Peterburi | 66 468 € |
| Valery Suraev | (1960) | Moskva | 65 000 € |
| Vera Zernova | (1967) | 65 000 € | |
| Olga Zheltova | (1972) | Moskva | 64 231 € |
| Eduard Zubavichus | (1967) | Peterburi | 70 000 € |
| Inna Zubavichus | (1979) | Peterburi | 65 000 € |
| Alexander Tkachev | (1965) | Jekaterinburg | 67 000 € |
| Marina Tsodykovskaya | (1974) | Moskva | 65 000 € |
| Anatoly Valetov | (1979) | Moskva | 66 250 € |
| Galina Valetova | (1980) | Moskva | 66 250 € |
| Anastasia Vasilieva | (1991) | Moskva | 65 765 € |
| Natalia Vasilieva | (1968) | Moskva | 65 765 € |
| Eduard Vasilyev | (1969) | Moskva | 136 899 € |
| Igor Vdovin | (1971) | 65 000 € | |
| Alexander Veligodskiy | (1968) | Moskva | 64 231 € |
| Tatiana Veremeeva | (1954) | 65 000 € | |
| Polina Volchek | (1974) | 68 000€ | |
| Igor Vygovskiy | (1966) | Peterburi | 67 500 € |
| Viktoryia Yafremava | (1973) | Minsk | 65 190 € |
| Allikas: Äriregister |
Kolm aastat tagasi aktiivset tegevust alustanud Advisory Partnersi tegevusalaks on majandus-, õigus- ja kinnisvaraalane nõustamine. Müügitulu oli mullu 3,2 miljonit krooni, sellest tuli väljastpoolt Euroopa Liitu (loe: peamiselt Venemaalt) 2,7 miljonit.
Pole paha äri, sest kasum oli samuti 3,2 miljonit krooni.
Stelmachi ettevõttest hargneb välja kolm haru — ettevõtjatel on ikka kombeks erinevad tegevused eri ettevõtetesse jagada.
Tähelepanuväärne on firma Employment Service, millest pool oli veel mullu sügisel ühe ettevõtte kaudu Indrek Raudse kontrolli all. Selle ettevõtte tegevusala oli samuti nõu andmine. Huviväärne on asjaolu, et peaaegu kogu mullune tulu 864 000 krooni tuli Briti Neitsisaartelt. Seal registreeritud kompaniisid kasutavad tavaliselt tegelased, kes tahavad oma isikut avalikkuse eest mingil põhjusel varjata.
Stelmach ei võtnud oma peamisest ettevõttest dividende, küll aga suunas vaba raha tütarfirmasse Capital Advisory Partners laenude andmiseks. Mullune laenumaht oli ligi 10 miljonit krooni.
