Kuidas kulutada väga palju raha

Järgmise seitsme aasta jooksul Eestile antav 53,3 miljardit krooni euroabi on piltlikult öeldes juba jagatud seitsmesse potti, kuid oma portsu kättesaamiseks tuleb võtta sappa õige anuma juurde ja asuda pabereid täitma.

Üks väiksematest kuhjadest ehk kaks protsenti kogu rahast kulub ära kogu selle röögatu rahahunniku jagamisega seotud kontoritöödeks ehk põhimõtteliselt sinnasamasse, kuhu lähevad näiteks pensionifondide haldamise kulud. Seitsme aastaga süüakse niiviisi ära üle miljardi krooni.

Kõik ülejäänud 98 protsenti saab kulutada sisulisteks tegevusteks ja projektideks ehk siis selleks, mille pärast minister Ivari Padar rõõmustas: “Õnn on tulnud meie õuele!”

Kulbiga raha jagamine siiski veel kohe ei alga. Kõigepealt on tarvis vastu võtta rohkem kui sada määrust!

Tegelikult aga läheb käiku isegi veel rohkem raha, sest Euroopa Liit ei anna tavaliselt raha sinna, kuhu ei panustata ka kohapealt. On ette nähtud, et samadesse projektidesse tuleb Euroopa 53 miljardi kõrval panna kokku 10,5 miljardit Eesti raha. See ei pea kõik tulema riigieelarvest, vaid ka kohalikest eelarvetest ja erafirmadelt.
 
Rahalaeva roadshow
Rahandusminister Padar on lisaks juba välja öelnud, et kõikidesse maakondadesse hakkavad varsti vurama sellised bussid, milles istuvad ministeeriumide ametnikud ja spetsialistid. Nad tulevad bussist välja, leiavad üles maarahva ja hakkavad siis seletama ning õpetama, kuidas täpselt tuleb suurest euroraha kuhjast tulla oma jupikest küsima.

Rahva seas kõige tuntumad eurotoetused on muidugi põllumajandustoetused. Aga need on täiesti eraldi rida ja selle 53 miljardi alla ei käi. Maaeluraha jagamisega tegeleb hoopis põllumajandusministeerium.

 

Millal raha saab
53 miljardit on üldiselt ette nähtud kulutamiseks tänavusest kuni 2013. aastani, aga igal kuhjal võib küljes olla hulk erinevaid silte, millal mingi osa sellest peab kasutusse minema.

Näiteks – nagu rääkis haridusminister Tõnis Lukas – on kokku 3,6 miljardit krooni ette nähtud kutseharidusele hoonete ehitamiseks ning seda raha tohib kasutada kuni 2015. aastani.

Haridus ja teadus saabki ühe olulise portsu 53 miljardist, kokku 10,4 miljardit.
Kasulik on euroabi kulutada võimalikult ruttu, sest aastatega lisandub paratamatult inflatsioon.

Seda rõhutas oma kommentaarides majandusminister Juhan Parts: “Kuna raha teadupärast ajas odavneb, et ei tekiks kulutamisega sellist meeleolu, et aega on küll.”

Partsi valitseda on 53 miljardist koguni 21 miljardit. Sellest kümme miljardit läheb transporti – teedesse, lennuväljadesse, sadamatesse, raudteesse.

Teise umbes 10 miljardiga toetatakse ettevõtete tootlikkuse kasvu, näiteks nende sisseseade ja tehnoloogia vahetamist nüüdis­aegse vastu.

 

Kas mulle ka antakse?
Praegu ei ole veel kinnitatud nimekirju, kas raha saavad näiteks Eesti Rahva muuseum, TTÜ uus raamatukogu ja muud suured ehitused. Praegu hoidutakse neid avalikult nimetamast, kuid seda enam käib tõmblus ligipääsuks eurosummadele kulisside taga. Esimesena jõuab valitsuse lauale ilmselt transpordiobjektide nimekiri.

Tõenäoliselt ehitatakse lähemate aastate jooksul lõviosa suuremaid riiklikke objekte mingis osas ELi miljarditest pärit raha abil. Kuid see ei tähenda kaugeltki, et kõik valatakse betooni ja asfalti. Näiteks võivad ilmselgelt rõõmustada uuringufirmad. Edgar Savisaar ei pruugi enam pahandada Tallinna tellitud ja Emoris tehtud uuringute tulemuste lahknevuse üle, sest riigikantselei koordineeritavas suurema haldusv&otil de;imekuse programmis jagub hulk miljoneid Euroopa abiraha ka poliitikaanalüüside ja -uuringute tellimiseks.

Teised kasusaajad on kahtlemata koolitusfirmad, sest kõikvõimalikku õppimist ning nõustamist sisaldavad euroraha kasutamisprogrammid hulganisti. Keskkonnaharidus, karjääriteenused, tööinspektorite koolitamine, riigitöötajate koolitamine, omavalitsustöötajate koolitamine.

Enne, kui pikk loetelu igavaks läheb, tuleks ära mainida keskkonnaprogramm “Kümme miljardit vee- ja jäätmemajandusse”. Nagu kinnitas hiljuti rahandusminister Padar, tuleb selle abil muuta senine printsiip “solk sees, vesi väljas” kardinaalselt printsiibiks “vesi sees, solk väljas”.
Kuidas raha küsima peab?
Rahandusministeeriumi andmetel jagatakse euroraha välja kolmel viisil: 1) programmide kaudu, 2) investeeringute kavades või 3) avatud taotlusvoorude kaudu.

Taotlusvoorude korral selguvad toetust saanud projektid alles pärast nende läbiviimist, taotluste hindamist ja analüüsimist.

Programmide puhul avatud taotlemisprotsessi ei ole, vaid tegevused suunatakse riigi määratud eesmärkide saavutamiseks. Näiteks need projektid, mille eesmärk on aidata töötutel ja töötajatel parandada oma kutse­kvalifikatsiooni. Aga nende programmide sisu pole praegu veel selge.

Investeeringute kavad kinnitatakse valitsuses ja neid rakendatakse näiteks transpordi, haiglate ja teiste suurte investeeringute puhul.

Praeguseks ei ole veel ükski investeeringukava valitsuses kinnitust saanud.

 

53,3 miljardi krooni euroraha jagamine

• Haridus 16,7% ehk 8,9 miljardit
• Tootlikkuse tõus, teadus – 25,4% ehk 13,5 miljardit
• Transpordiühendused – 20,3% ehk 10,8 miljardit
• Keskkond – 23,7% ehk 12,6 miljardit
• Regionaalareng – 11,4% ehk 6,1 miljardit
• Halduse parandamine – 0,5% ehk 0,3 miljardit
• Rakenduskulud – 2%  ehk 1,1 miljardit

Allikas: rahandusministeerium