Kuidas...SISEME ILU ehk kuidas säilitada sarm ja püsida orbiidil

Anne Veski: Kõige tähtsam on jääda iseendaks, endasse peab uskuma. Muidugi peab ka iseenda ja oma välimuse eest hoolitsema.

Öeldakse ju ka, et sportlik eluviis on meie deviis! Mina sõidan jalgrattaga ja jalutan. Kuna ma elan Rocca al Mare muuseumi juures, on mul selleks head võimalused. Mul on välja kujunenud oma sportlik ring, mille läbin joostes, käies või jalgrattaga sõites. Kui mul oli koer, harjusin temaga iga päev seda ringi tegema. Põhiline on värske õhk ja muidugi puhkus. Mul ongi välja kujunenud nii, et igal kevadel ja sügisel käin puhkamas.

Mis siis veel? Naeratus näkku ja silmad särama!

Ega mul mingeid imeilunippe ei ole. Käin kosmeetiku juures... Teatud vanuses ju peab käima.
Ja tuleb teha ausalt seda, mis sa teed, ja küll sind siis märgatakse.

Lihtsalt tööd tuleb kõvasti teha, kui teinekord ei viitsi, pead ikka tegema.

Kui tahad läbi lüüa, pead rabama! Magavale kassile hiir suhu ei jookse.

Ja tuleb teha seda tööd, mis sulle meeldib ja mida teeksid ka ilma rahata.

 
... saada peaministriks

See on päris lihtne. Kõigepealt tuleb olla valimised võitnud partei esimees. Võib teha oma partei, aga parem on oodata, et keegi teine on selle ära teinud, ainult esimees on puudu.
Siis võib juba tegutseva partei üle võtta. Kuna eelmised võimurid on nagunii oma poliitkapitali valitsemisega ära kulutanud, siis tuleb neid igati põhjata ja rääkida, et mina olen uus, värskem ja parem. Bingo, võidki Stenbocki kolida.

Teine variant on katsuda teha karjääri. Ronida visalt pulgalt pulgale, kuni ükskord oled valitsuses. Sealt edasi ongi minna ainult peaministriks ja presidendiks.

Näiteks võtame välisminister Urmas Paeti karjääri: Reformierakonna nõunik, Tallinna linnaosavanem, kultuuriminister, välisminister. Nüüd on vaja ainult veel parteis üks põlvkonnavahetus läbi viia. Ka praegune peaminister Ansip läbis eelnevalt positsioonid linnapea ja majandusminister.

Üldiselt on Eestis olnud kuldreegel, et peaministriks saab tuntud inimene, kes on ka varem teinud riigitööd. Seejuures on päris oluline ka isiklik häältekapital. Vangerduskatsed ärimehest peaministriks Eestis seni läbi ei ole läinud. See, et sul on palju raha, ei tähenda, et seda raha saaks lihtsa tehtega vahetada häälte vastu.

Argo Ideon

... kurjategijat ära tunda

Tapjat on kõige lihtsam ära tunda selle järgi, et ta kannab kilekotti, milles on inimese jäse(med). Kui ka tema saapad on verised, tema käes on tapetu isiklikke asju ja ta räägib segaselt ning aeg-ajalt oksendab, võib teda pidada tapjaks.

Narkokurjategija võib ära tunda selle järgi, et ta vastab eitavalt, kui talle istet pakutakse. Nimelt on ta istmik narkootikumidega täidetud kapslitest punnis ja istuda on ebamugav. Või ilmub teie kodumaale kurat teab kes, kurat teab kust ja milleks ning asutab bändi nimega X-plode.

Varast ära tunda on kõige lihtsam - tal on ebatavaliselt pikad näpud, küüned on enda poole ning mis peamine - tema nokats või läkiläki põleb ereda leegiga. Varas ise ei pruugi seda märgatagi.

Postuumselt võib varga ära tunda selle järgi, et tema hauast ulatub välja käsi.

Sadakond aastat tagasi sai kuulsaks Itaalia teadlane Cesare Lombroso. Tema väitis, et kurjategijaks sünnitakse ning et kurjategijal on kaasasündinud füüsilised iseärasused, näiteks võimsad lõuapärad, kõrged põsesarnad, kullinina ja (!) kiilaspea. Ta arvas ka, et naiste seas on kurjategijaid vähem, sest naistel napib intellekti ja pealehakkamist. Aja jooksul selgus, et päris sajaprotsendiliselt Lombroso teooria paika ei pea.

Janar Filippov

... lugeda unenägusid

Kas pole raiskamine unenägude naeruvääristamisega üht kolmandikku - magamisele kuluv aeg - oma elust lihtsalt tühiseks ja mõttetuks pidada?

Unenägu tuleb siis, kui tema tahab ja toimetab unenägija tunnetega, kuidas aga heaks arvab, muutes oma vaimu ees abituks ka kõige ratsionaalsema skeptiku. Tänapäeval ei ole unenägude seletamine pelgalt veidrate vanaprouade, teadmameeste ja käetarkade hobi, ajus magamise ajal toimuvate protsessidega tegelevad terved instituudid. Kuni unenägemisele ei ole antud ratsionaalset mõistust rahuldavat seletust, soovitavad psühholoogid siiski nö “materjali koguda” ja unenägusid täie tõsiduse ja tähelepanuga vaadata. Ja neid siis muidugi analüüsida.

Unenägude tõlgendamiseks võib kasutada selleks koostatud märksõnakatalooge (teate küll: ujumne=haigus, sitt=raha jne), aga see on rohkem niisugune umbropsu lajatamine, umbes nagu ajalehesabade horoskoobid. Tõele, s.t iseendale lähemale jõuate C.G. Jungi ja teiste psühhoanalüütikute teooriat järgides, kes ütlevad, et unenäod on salauks hinge ja alateadvusse. Kood, mida muukida, on igaühel oma sisemusest võtta.

Erilise psüühilise ekvilibristika olete omandanud aga siis, kui õpite und nägema seeriate kaupa ja oma soovidele vastavalt “stenaariume” kirjutama. Seda õpetatakse viimases ajakirja Psychologies numbris: pange kell tirisema viis tundi pärast magamaminekuaega (see olla unenägude seisukohalt kõige produktiivsem aeg) ja ärgates mõelge nähtu üle põhjalikult järele. Ja kavandage järgmine osa. Jne.

Öökapikesel peab olema käepärast vihik, kuhu ägedamad story´d vahetult kirja panna.

Diktofon kõlbab ka  - kui aga teie voodinaaber vaikset pominat välja kannatab. Võib helistada sõbrale, ükskõik mis, peaasi, et kollektiivsest alateadvusest või ühendväljast teile läkitatud sõnum kaotsi ei läheks! Kõik detailid on olulised, samuti tunded ja mõtted, mis teil nähtuga seostuvad. Ühtki seika ei tohi alahinnata, just sealt võib hargnema hakata teie alateadvuselt läkitatud sõnumi tegelik sisu!

Järjekindel unetrenn annab tulemusi.  

Tiina Jõgeda

... muuta kodu kauniks

 
SISEKUJUNDUSNIPP
 
Ori hankida.
 
Seina külgeaheldada.
 
Korterisse nii tekkib vanaaegset hõngu.

Marko Mägi

...saavutada surematust
Püüdlused igavesti elada on paraku kõik luhtunud. Kuid missuguseid retsepte on juba järele proovitud?

• Kui uskuda Piiblit, siis selle järgi elanud Aadam 930 ja Metuusala 969 aasta vanuseks. Nende saladust uurida püüdnud Oxfordi ülikooli professor Roger Bacon kuulutati 13. sajandil ketseriks ja pisteti pokri, nii et surematuse retsept on siiani leidmata.  
• Alkeemikud on püüdnud luua igavest elu andvat tarkade kivi. 13. sajandil olevat selle tekkimise tunnistajaks olnud Albertus Magnus, kes andnud selle edasi oma õpilasele Aquino Thomasele. V iimased teated tarkade kivi olemasolust olid kirjas Harry Potteri saaga esimeses osas, kuid Dumbledore`i kinnitusel see hävitati.
• 19. sajandil sai jalad alla gerantoloogia ehk vanadusteadus, mille parim saavutus on ilmselt Gerimaxi leiutamine.
• 1889. aastal teatas Prantsuse füsioloog Charles Brown-Séquard, et on suutnud end 30 aastat noorendada. Ta oli süstinud endale naha alla koerte ja küülikute munandite elumahlu ning ime tõestamiseks jooksis 72aastane teadlane kergejalgselt mööda treppe kateedrisse. Noorenemise efekt osutus paraku lühiajaliseks, mees suri viie aasta pärast.
• Ka üks Austria kirurg siirdas pisut hiljem oma patsientidele kitsede ja paavianide munanditest võetud rakke. Taadid olevat mõneks ajaks erksamaks muutunud, kuid siis vananesid seda kiiremini ja surid.
• Vene mikrobioloog Ilja Metšnikov oli veendunud, et surm enne 150 eluaastat on vägivaldne. Ta leidis, et noorte neidude lähedus paneb eesnäärmemahlad paremini tööle ja kui need verre imenduvad, annab see närvisüsteemile ergastava impulsi. Tema teine imerohi oli ühe Bulgaaria retsepti järgi tehtud kohupiim, mille bakterid pidid mehe arvates hävitama soolestikku mürgitavad laguproduktid. See eksperiment, mida ta katsetas enda peal viimased 18 aastat oma elust, kahjuks luhtus, sest teadlane suri 71. eluaastal kopsupõletikku.
• Ukraina akadeemik Aleksandr Bogomoletsile olevat Kreml eraldanud tohutuid vahendeid vanaduse üle võidu saavutamiseks. Paraku suri mees 65aastasena, mispeale Jossif Stalin röögatanud: “Pettis, lurjus!”      
• Dietoloogid soovitavad mitte süüa suitsutatud, soolaseid ja rasvaseid toiduaineid. Kui panna ahvid madala kalorsusega dieedile, suurendavat see teadlaste andmeil loomade eluiga kuni 43 aastani, inimikka ümber arvutatult teeb see 120 eluaastat.
• Proovitud on ka klistiiri, aga ka see pole teadaolevalt tulemusi andnud.    

Allikas: Kolmas Silm.

... linnamehena säilitada maamehe mõistust

Teadsime minutipealt, kassid ja mina, millal läheneda laudale. Siis, kui mu Lätimaal sündinud vanaema Ilse tuli laudast täite lüpsikutega välja. Kassid said oma noosi konservikarpide sisse, mina aga põlvitasin lüpsiku ette, pistsin pea pange ning jõin sealt ennastunustavate klunksudega vahust sooja piima.

Nüüd pistan pea marketi piimatoodete letti millal tahan, aga ei mingeid klunkse. Sihin vaid odavamat hinda ning seda, ega kott ei tilgu.

“Kae määndse looma,” kõneles Helme kihelkonnas sündinud vanaisa Johannes mulle aidatrepil istudes ning vestis väitsega sõrmejämedusest lepajupist terve posu pudulojuseid. Kannan pussi endaga kaasas, aga karjaloomine ei edene, sest kodulinnas Tartus lepavõsa puudub.

Hargla kihelkonnast pärit vanaema Helmi pidas meie linnakorteri teenijatetoas pärast sõda kanu. Nüüd ehitab poeg samas tuhandest koostisosast robotit. Mis saaks kanadest, kui need mõne kireva dioodi sisse sööksid?

Nõo kihelkonnast pärit vanaisa Juhan õpetas mulle püüdma turba, vägagi ettevaatlikku kala. Ta soovitas püügikohale läheneda mitte marsisammul, vaid hiilides. Kolmkümmend suve roomasin jõekaldal, karmanis ööussid, parmud, üraskid, kuid ükski korralik turb ei võtnud õnge.

Läinud aastal hakkasin maal ehitama ning veetsin jõekaldal senisest hoopis rohkem tunde, mitte ainult suvel, vaid ka sügisel, kevadel ja talvel. Varsti jagasin asju niipalju, et õnge hakkas säärane turb, kes läks, plaksti, koos konksuga.

See ongi vastus küsimusele: et tervet mõistust säilitada, tuleb maale tagasi minna.

Juhani Püttsepp,
hingelt maamees, elukoha järgi linnamees

... ohjeldada slaavi verd

Türgi. Plaaž. Ujun - kedagi ei sega. Äkki näen umbes kahe meetri sügavusel omaenda jalge ees (vesi on siin läbipaistev nagu klaas) geomeetriliselt perfektseid tähti. Aga ümberringi mitte hingelistki! Jumala eest, oleksin peaaegu vett kopsu tõmmanud. Sõjaajast pärit sõnum, SOS-signaal, salatoimikud - mis võib olla Türgis vee all? Võtan kogu oma julguse kokku ühteainukesse õhusõõmu ja sukeldun. Aga seal... on väikestest kividest laotud umbes meetripikkused tähed. Ja need moodustavad sõna “??????”.

Issand, see on nii slaavipärane! Kujutan elavalt ette, kuidas mitu meest, tublisti “tankinud”, ujumislestade ja maskidega, korjasid kahe meetri sügavusel usinasti kivikesi, et panna nendest kokku hiigelsuured tähed. Sellise “üleinimliku” ülesande täitmisele kulus neil kindlasti vähemalt päev, aga võibolla koguni terve puhkus. Milleks? Aga vaat selleks, et minusugused saaksid ujudes ahhetada!

See on selline “?????????? ????”. Kusjuures mitte “???????” (rumalus, veidrus), vaid just ????. Mis on pigem uskumatult võimas emotsionaalne jõud (kasutan seda ilma igasuguse negatiivse või positiivse varjundita), mis kusagilt sügavalt sisemusest üles kerkides materialiseerib Verka Serdjutška (kelle järgi tantsib nii Ukraina kui ka Venemaa) laulus “Hoidku mind või 100 meest - ikka jooksen ära!”

Seesama just nagu põhjendamatu emotsionaalne jõud, mille kohta režissöör Nikita Mihhalkov ütleb oma filmis “Siberi habemeajaja”: “Sõtta lauluga, altari ette nutuga. Ja alati täie tõsidusega. Ja alati kuni lõpuni.”

Seesama ????, mille lätteid tänapäeva kirjanik Tatjana Tolstaja üritab ajalehes Guardian välismaalastele selgitada: “Lõõgastuge, laske ennast vabaks. Te langete päevaunne, unelusse. Visake välja kellad, prillid, saapapaelad, rihmad, traksid. Pöörake uuritavale ainele selg ja tõuske pea peale. Pange silmad kinni. Kuulete, kuidas peas hakkab helisema? Te olete juba poolel teel Vene maailma...”

Muide, venelased kasutavad ka narkootikumide kohta sõna ????.

Ja kuidas seda “ohjeldada”? Parem on seda mitte äratada. Ma ei leia ka endal üles nuppu OFF. See-eest tean ma suurepäraselt, kus on slaavlaste ON. Piisab ühestainsast lausest: “???, ??????”; (kas sa ei suuda?), ja slaavi hing kihutab oma paradiisi poole... alates teeklaasitäiest vodkast kuni vene ruletini.

Viktoria Ladõnskaja

... elada saja-aastaseks
Hiljuti saja-aastaseks saanud Stepanida Kirkova näitel. 

• Tuleb elada maakohas, kus on värske õhk ja järv või meri.
• Tuleb kasvatada enda tarbeks köögi-, juur- ja puuvili ise: porgandid, kapsad, kaalikad, peedid, (suve-)kõrvitsad, sibulad, tillid, petersellid, õunad, pirnid.
• Tuleb süüa palju kala.
• Tuleb pere ja lähedastega kokku hoida.
• Tuleb palju laulda. (Vanaproua Kirkova lõpetas kirikukooris laulmise 97aastaselt.)
• Tuleb teha lapsi (vähemalt kaks).
• Ei tohi alla erak, vaid tuleb aktiivselt suhelda teiste kodukandi elanikega ning nende elu vastu huvi tunda.
• Alati ei pruugi elada vaid ühe kaasaga. Elu jooksul võib olla k a näiteks kolm meest. (Kõik Stepanida kolm meest on läinud siiski juba inglite juurde.)

 
Kasuks tuleb veel:

• ...pigem ekstravertne isikutüüp (introvertse asemel).
• ..uskumine jumalasse.
• ...suguvõsa head geenid (s.t varasem kõrgeealisus). Siis on teilgi suurem võimalus eirata praegust Eesti keskmise eluea statistikat.
• ...sündmine naisena.
• Ja last, but not least, nagu ütlevad vanaproua lemmiklaulu viimased read, “pea valutab sel, kes ei joo”. Nii et pitsi ei maksa päris sülitada! (Eelistada tasub konjakit ja viina.)

... jääda magama, kui und üldse ei ole

• Aja oma voodikaaslane ka üles ja uuri, äkki on ta huvitatud seksimisest. Aitab alati.
• Loe raskestiloetavat raamatut. Näiteks heebreakeelset Piiblit.
• Hakka ette kujutama mingit unenägu. Mõtle, kes on tegelased, mis neil seljas on, kus nad on, mida nad teevad, milline on soundtrack, mis keeles on subtiitrid...
• Ära jumala eest lambaid hakka lugema. See on kasutu tekstiiliärikate nipp, mille abil lapsevanematele lammastega tekikotte ja kardinaid maha parseldatakse.
• Mine vaata, mis televiisorist tuleb. Kui tuleb Riigikogu infotunni kordus, jää teleri ette.
• Veel võib suitsu teha, võtta pits konjakit, käia peldikus, pea voodi teise otsa keerata või jalga panna villased sokid, et varbad soojas oleksid.

... saada maailmameistriks

Spordis on üldiselt lihtne - kui on annet, töötahet ja järjekindlust ning natuke õnne, siis võib sinust suure tõenäosusega saada maailmameister. Tõsi, vähe on Eestis inimesi, kelles kõik need tähtsad komponendid oleksid piisaval määral esindatud. Andekad on tihtipeale laisavõitu, töökad samas rapsivad sageli valet ala. Väga paljud aga lõpetavad, lootusetu tunne hinges, enne kui jõuavad ära oodata võidujumalanna suudluse.

Ebaharilikum viis leida tee suure tiitlini on oskus leida mitte liiga konkurentsitihe, populaarne ega glamuurne, ent ometi tõsine ja sobiv spordiala. Võtame või indiaanlaste võistkonnaala indiaca, kus eestlastel on ette näidata mitu maailmameistrivõistluste kuldmedalit. Allveeujujad lõid aastaid tiitlivõitlustel platsi puhtaks. Läbi aegade on meil olnud maailma tipus jääpurjetajad. Maailmameister on meil iidses Jaapani mõttemängus rendžus. Või võtame naiste laskesuusatamise - Kaija Parvet ja tema tiitleid mäletate? Meie tüdrukud on maailma parimad rühmvõimlemises. Või kas teadsite, et  Eesti mees Aleksei Noskov on kahekordne maailmameister kummipaatide kestvussõidus ja tubli mitmevõistleja Päärn Brauer tuli neli aastat tagasi maailmameistriks kahekümnevõistluses? Me võime ju pihku itsitada, et oleme maailma parimad naisekandmises. Aga asjata itsitame. Maailma meedias räägiti tänavustest selle ala ilmameistritest ülekaalukalt rohkem kui kettaheitja Gerd Kanteri tiitlivõidust. Näiteid vähem tuntud aladest, kus me oleme maailma parimad, on muidugi veel.

Võimalus on ka ise mõni põnev spordiala välja mõelda, et ise siis sel alal maailmameistrivõistlusi korraldada ning ise tiitlivõite, medaleid ja lilli vastu võtta.
Muide, soomlased on ses osas väga tublid - mobiiltelefonivise, Nokia kummiku heide... Ka naisekandmine oli aastaid soomlaste väljamõeldud ja harrastatud ala, kus enne, kui saabusid eestlased, võeti ka võidud.

Raul Ranne