EKSPRESSI ARHIIVIST: Kurjategija naine oli prokurör
Taasavaldame 23. märtsil 2016 ilmunud loo.
Ühe Eesti prokuröri mees tegeles illegaalse relvaäriga ja hoidis kodus üle tuhande paki salasigarette. Mees läks vangi, naine sai ametist priiks.
Ühe Pirita väikese ühepereelamu ukse taga seisis 2015. aasta 30. jaanuari õhtul seltskond kaitsepolitseinikke ja nõudis sisselaskmist.
Natalja Kutepova, 46aastane suurte silmade ja lopsakate huultega naine, kes meenutab välimuselt mõnd Venemaa telestaari, oli kodus.
Natalja Kutepovat ootas ees pahandus. Ta töötas nimelt abiprokurörina, Põhja prokuratuuri ilusas Tatari tänava majas, kuupalgaga 1800 eurot. Menetles vargusi, keskkonnakuritegusid, võttis aeg-ajalt ajakirjanduses sõna, sai töö juures oma kiiruse ja korrektsuse pärast kiita. Ning nüüd leiti tema kodust salarelvad ja salasigaretid.
„See oli minu jaoks šokk, mida on raske kirjeldada,“ ütleb Kutepova nüüd.
Üks abielu, erinevad elud
Kutepova ja Krongauz abiellusid 17 aastat tagasi, Natalja oli siis 29, Juri 30. Nende koduks sai halliks võõbatud maja Pirital, selle ees kasvamas valged kirikakrad ja sõnajalad, aia ääres kask ja mägimänd.
Kutepova õppis eesti keele korralikult selgeks ja tegi karjääri. Tema mees „ametliku Eestiga“ nii hästi läbi ei saanud. Krongauz pani püsti väikese firma, nimeks KronGer, tegevusalaks kaeve- ja mullatööd ning ehitus. KronGeri aadressiks oli märgitud Rahumäe tee 3, kus oli olnud Nõukogude sõjaväeosa. Ehkki maa kuulus nüüd Eesti kaitseministeeriumile, käis Krongauz armeest maha jäänud garaazhide kasutajatelt „üüriraha“ kogumas, ütleb Peeter Tali kaitseministeeriumist. Seda senikaua kuni kaitseministeerium garaazhid lammutas.
2007. aasta kevadel pärast pronksiööd kutsuti venekeelsetes foorumites üles meelt avaldama „kuni Ansipi tagasiastumiseni“. Protest pidi seisnema selles, et iga päev kell 12–12.30 sõidetakse autodega tuututades ja väga aeglaselt. 2. mai keskpäeval pidas politsei Tallinnas Linnu teel kinni Juri Krongauzi, kes sõitis „otse telgjoone lähedal põhjendamatult aeglaselt, millega takistas teisi sõidukeid“. Oli alust arvata, et Krongauz oli üks protestiaktsioonis osalejaid ja politsei määras mehele 2100 krooni trahvi.
Järgmistel aastatel Krongauzil politseiga tegemist ei olnud, kui paar liiklusrikkumist välja arvata. Aga suuremad sekeldused seisid ees.
Kuller toob relva koju kätte!
2014. aastaks oli mees koos paari tuttavaga püsti pannud uue äriskeemi: osta vanu relvi ja relvajuppe, need korda teha ja edasi müüa. Relvi võis leida Eesti laatadelt, kuid kõige mugavamaks ostukohaks sai Saksa internetipood ZIB Militaria.
See Hamburgis registreeritud internetipood reklaamib end kui „apoliitilist kauplust, kelle klientide sekka kuuluvad sõjaajaloolastest kollektsionäärid, muuseumid, ooperimajad ja teatrid, teleproduktsiooni firmad, eraturvafirmad ja jahimehed“. Koolituseks ja dekoratsiooniks olevat firma müünud kaupa ka „Bundeswehrile, lennujaamadele ja Euroopa kaitsevägedele“. „Dekoratiivse“ ehk kasutuskõlbmatuks muudetud Kalašnikovi automaadi saab sealt kätte vähem kui 170 euroga. Tellida on lihtne: vaja on saata vaid e-kiri või MMS täisealisust tõendava dokumendi koopiaga ja krediitkaardiandmed, ning DHLi või DPD kuller toob saadetise paari päevaga kohale. „Dekoratiivrelvapood“ saadab kaupa laiali terve Euroopa Liidu piires, mujale, näiteks Venemaale, sealt tellida ei saa.
Sellest sai Krongauzi sõpruskonna äriidee. Skeem oli lihtne: pundi üks liige, Sergei Stroiko tellis tütre abiga ZIB Militariast kasutuskõlbmatuid relvi. Koos seltskonna ülejäänud liikmete Vladimir Vahruševi ja Sergei Stasevitšiga tehti need laskekõlbulikuks: keevitati, taastati relvalukud, vahetati relvarauad. Edasi läks kaup Venemaale Peterburi. Selle lüli eest vastutas Juri Krongauz, Peterburis oli tal oma kontaktisik, kellele relvad anda.
Juri Krongauzi prokurörist abikaasal Natalja Kutepoval oli Peterburi lähistel päranduseks saadud korter. Kutepova oli korteri pärinud eelmise kümnendi lõpus ning ehkki ta pidanuks selle ära märkima prokuröri majanduslike huvide deklaratsioonis, naine seda ei teinud.
Militaarne vanakraam
Krongauzi punt tegutses sisuliselt samamoodi, nagu on tänapäeval moes ökomaailmas – ostad vana kraami, teed selle korda ja müüd kallimalt edasi.
Krongauz käis Venemaa vahet korduvalt. 2014. aasta 11. detsembril viis ta Eestist Venemaale Kalašnikovi automaadi ja Rumeenia päritolu vintpüssi. Automaat oli internetipoest ostetud ja „omade poiste“ poolt kasutuskõlblikuks putitatud. Vintpüssi oli Vladimir Vahrušev ostnud Eestist Kurtna laadalt, Stroiko oli selle korda teinud ja Krongauzile üle andnud. Paar nädalat hiljem, esimesel jõulupühal suundus Krongauz jälle Venemaale – seekord autos kaasas püstolkuulipilduja Skorpion. Seegi oli pärit internetipoest ja Eestis korda tehtud.
Krongauz võeti kinni 2015. aasta 30. jaanuaril Narva piiripunktis. Ta oli jälle teel Peterburi – Nissanis kaasas kaks Bernardelli püstolit ja üks püstol ČZ vzor 70, Tšehhoslovakkia „külma sõja“ aegne toodang. Needki olid hangitud sama skeemi järgi – Saksamaalt ostetud, Tallinnas üles vuntsitud.
Nüüdseks on nelik süüdi mõistetud. Krongauz kannab Tallinna vanglas kaheksa aasta ja kahe kuu pikkust karistust. Sergei Stroiko sai seitse aastat ja kaks kuud, Vladimir Vahrušev kuus aastat ja kaheksa kuud ning Sergei Stasevitš sai viieaastase tingimisi karistuse.
Kas naine vastutab mehe eest?
Kas on võimalik, et prokurör Natalja Kutepova teadis oma abikaasa relvaärist?
„Relvade ebaseaduslikku käitlemist uurides ei leitud viiteid, et kuritegudest oleks teadlik olnud abiprokurör (Kutepova – Toim.), kelle abikaasa kuriteos süüdi mõisteti,“ teatab Ilmar Kahro riigiprokuratuurist.
Tõesti, kui Krongauz ka hoidis kodus relvi, ei pruukinud Kutepova veel midagi kahtlustada, sest abikaasal oli olemas relvaluba. Aga kõnealused relvad, mis Krongauzile saatuslikuks said, olid lihtsalt omandatud ebaseaduslikult, ka üle piiri viimine oli ebaseaduslik.
Kuid ometi on Kutepova tänaseks prokuratuurist vallandatud. Mitte küll abikaasa relvaäri, vaid hoopis salasigarettide ja Venemaa korteri pärast.
Möödunud aasta 30. jaanuaril läbiotsimise käigus leitud salasigarettide kogus oli 1788 pakki. Suitsetajale, kes tõmbab paki päevas, viie aasta tagavara. Venemaa maksumärkidega sigaretid olid Krongauzi töötoas, sellessamas, kus ta hoidis relvi, ja keldris olnud suures riidekapis, kus perekond hoidis kilekottidesse pakitud vanu riideid.
„Sigaretid on mu abikaasa omad,“ ütles Kutepova läbiotsimise ajal kaitsepolitseinikule. Naine kinnitab nüüd, et salasigaretid olid majapidamises tema teadmata.
Kutepova asja menetlenud riigiprokurör Tristan Ploom küsib, et „kui Kutepova ei teadnud salasigarettide olemasolust, kuidas ta sai siis teada nende omanikust?“.
Prokuratuur algatas Kutepova asjus distsiplinaarmenetluse mullu suvel ja tuli järeldusele, et Kutepova teadis sigarettide olemasolust. Teiseks heitis prokuratuur Kutepovale ette, et too oli jätnud enda majanduslike huvide deklaratsioonis mainimata päranduseks saadud korteri Venemaal. Alates aastast 2014 enam prokurörid majanduslike huvide deklaratsioonis oma kinnisvara loetlema ei pea, aga Kutepova ei nimetanud korterit ka aastatel 2009–2013, mil see veel kohustuslik oli. Seda, et tal on Venemaal korter, sai prokuratuur teada alles mullu kevadel. Kaitsepolitsei on teinud ettekirjutuse, et kui mõni Eesti prokurör külastab Venemaad, peab ta sellest ametivõime informeerima. Mullu kevadel andis Kutepova teada plaanist külastada Venemaad, et tegeleda oma kinnisvaraga ning nii tuligi tema deklareerimata korter avalikuks.
Prokuratuur on veendunud, et Kutepova oli sigarettide olemasolust teadlik. „Ta teadis sellest ja soodustas olukorra jätkuvat kestmist,“ ütleb selle kohta Tristan Ploom. „Ausus ja usaldusväärsus on prokuratuuris kaks põhilist kriteeriumi. Ta oleks pidanud sigarettidest oma juhte teavitama!“
Kutepova kaitsja Martin Kirsipuu peab absurdseks, et naist peetakse vastutavaks tema abikaasa salasigarettide olemasolus. „Kas inimesel peab lasuma pidev kohustus kontrollida, et tema kodus pole ebaseaduslikke esemeid – lastel, vanavanematel? Selline kohustus ei tulene ühestki seadusest!“
Kutepova on vallandamise kohtusse kaevanud. Naine kinnitab, et polnud salasigarettide olemasoluga kursis. Ja enda vallandamist Venemaal oleva korteri mitte deklareerimise pärast peab ta samuti põhjendamatuks, kuna tänapäeval enam prokuröridel seda kohustust pole.
