Lang: Eesti vajab uut töölepinguseadust
Lang tõdes, et uut töölepinguseadust vajab meie majandus täna nagu õhku. „Tuleb vabaneda kivinenud nõukogulikust arusaamast töötaja sotsiaalse kaitse osas," ütles Lang. „Töövõtja huvid on kaitstud mitte koondamistasude seadusega kindlustamise, vaid tasuva töökoha saamisega."
Lisaks rõhutas Lang vajadust parandada õiguskaitset, kuna kiirem ja lihtsam menetlus ning lühemad menetlustähtajad on ettevõtlusele soodsa õiguskeskkonna kujundamisel väga olulised. „Täna on Riigikogu menetluses ka eelnõu, mis meid selles suunas suure sammu edasi viib," ütles Lang. „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise eelnõuga muudetakse tsiviilmenetlus kiiremaks, tõhusamaks ja kodanikusõbralikumaks."
Ühe olulise sammuna õiguskeskkonna parandamiseks tõi Lang välja nii lepitus- kui saneerimismenetluse loomise, mis justiitsministeeriumil ka tööplaanis. "Saneerimismenetluse loomine võeti meil plaani juba kaks aastat tagasi ja just majanduse tulevast jahtumist silmas pidades. On väga oluline, et pankrotimenetluse kõrval oleks ka alternatiiv, mis võimaldaks ettevõtte edasikestmist," ütles Lang. "Saneerimismenetlus võimaldaks maksejõuetuks muutunud võlgnikule teatud kaitset võlausaldajate eest ja tegevuse jätkamist kindla järelevalve all ning pakuks võlausaldajatele võimalust saada oma nõuded pikas perspektiivis rahuldatud täies ulatuses."
Kokkuvõtteks nentis justiitsminister, et õigusel riigi majanduses väga oluline roll ning Eestis on selles vallas 15 aastaga väga hästi hakkama saanud. „Oluliseks näitajaks on seegi, et meie õiguskeskkonda tuuakse sageli isegi EU asutajariikidele eeskujuks," ütles Lang.
Justiitsministeerium koostas 2006. aastal tegevuskava „Ettevõtja õigus", mille eesmärgiks on luua ettevõtlust ja investeeringuid soodustav õiguskeskkond. Tegevuskava valmistas ette töörühm, kuhu lisaks Rein Langile kuulusid endised justiitsministrid Jüri Raidla ja professor Paul Varul, TÜ õppejõud Martin Käerdi ja justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Urmas Volens.
Ettevõtja Õiguse tegevuskavast on tänaseks juba jõustunud seadusemuudatused, mis võimaldavad teha äriregistrisse kandeavaldusi kiirmenetluse korras läbi Ettevõtja Portaali, asutada firma 2 tunniga, muutnud ettevõtete B-kaardi andmed avalikuks ja tasuta kättesaadavaks, korrastanud ettevõtjate tegevusalade läbipaistvust äriregistris, muutnud riigilõivud kulupõhiseks ning kaasajastanud majandus- ja maksusüütegusid puudutavat karistusõigust. Registrite ja Infosüsteemide Keskus on sõlminud koostöölepingu SA-ga Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, mille raames pakutakse alustavatele ettevõtetele praktilist nõu RIK-i poolt pakutavate e-teenuste kasutamiseks. Riigikogus on menetlemisel eelnõu, mis liidab õiguskaitse valdkonna infosüsteemid ühtselt toimivaks ja tervikuks ning tagab menetlusega seotud isikutele võrdse ligipääsu infole.
