Kuna üks tähtsaim faktor, millest lapsed oma toidueelistustes lähtuvad, on toidu tuntus, siis on toiduainete tundmaõppimine ja lihtsate toitude valmistamine peamisi tervisliku toidu juurde meelitajaid.

Laste kokakursused õpetavad lihtsaid toite valmistama
„Põngerjate kokakooli oleme korraldanud juba kolm aastat. Meie eesmärk on õpetada lapsi endale ise süüa tegema, et nad saaks aru, et elu ei koosne vaid külmutatud pitsast ja valmistoidust. Kokakoolis räägime alati lastele arusaadavas keeles, miks oleks mõistlik eelistada Eestis kasvatatud ja valmistatud toiduaineid ning miks on näiteks isetehtud kananagitsad paremad ja tervislikumad kui poes valmiskujul pakutavad," tutvustab Rootsu restorani tegemisi Maria Sepper.
Tihti on vanematel mure, et lapsed mitte midagi ei söö. „Põngerjate koka-koolis pole olnud ühtki last, kes omatehtud toitu söönud ei oleks," kinnitab Maria. „Ilmselt on põhjus selles, et kõike algusest lõpuni ise tehes nähakse, millest toit koosneb, ning tekib huvi proovida, kuidas üks või teine asi välja kukkus," arvab ta.
„Üldiselt jääb kokakoolis osalevate laste vanus vahemikku 5-11 aastat, aga meil on käinud ka kolmeaastaseid ja isegi pisut nooremaid. Tore on vaadata, kuidas sõbralikus keskkonnas kõik iseenesest paika loksub - suuremad aitavad pisemaid, kõike püütakse omavahel võrdselt jagada ja üksteisega arvestada," on Maria laste koostööst vaimustunud.
Põngerjate kokakool toimub kord kuus septembrist maini. Uus hooaeg algab 12. septembril. „Kindlasti on uus õppeaeg väga põnev, sest oleme väikeseks eesmärgiks võtnud lapsed kala sööma õpetada," räägib Maria sügisplaanidest. Senini on kokakoolid toimunud vaid Viimsis Root-
sus, kuid septembris alustatakse Põngerjate kokakooliga ka Rae vallas. Täpsemat infot leiab Facebooki-lehelt www.facebook. com/rootsu ja kodulehelt www.rootsu.ee.
„Lisaks igakuistele kokakoolidele teeme üritusi ettetellimisel sünnipäevadena, soovi korral ka suvisel ajal," annab Maria suvepeoks hea idee.

Mängutoa asemel sünnipäevapidu kokakoolis
Laste sünnipäevade pidamiseks pakub oma teenust ka Toiduakadeemia, mis aasta alguses kolis Nõmmelt kesklinna (Lootsi 8). Kolm tundi kestva ürituse jooksul meisterdavad väikesed pidulised koka juhendamisel endale vahva pidusöögi.
„Selliste sündmuste populaarsus on kasvanud. Pakume teadmisi ja meelelahutust üheskoos ning see on osa lapsi mängutubadest meie juurde toonud," arvab Toiduakadeemia tegevjuht Aivi Kulla-ma. „Siinkohal mängib kaasa ka teadlikkuse tõus tervislikust toitumisest ning soov lastele kasulikke oskusi õpetada," lisab ta.
Sünnipäevi korraldatakse laupäeviti ja pühapäeviti: lapsed saavad põlled ette ja nimesildid külge, moodustatakse meeskonnad ja hakatakse kokkama. 7-loaastastele on menüüs pitsarullid, isetehtud šampus ja mustikamuffinid, ll-l4aastased valmistavad värske pasta Bologna kastmega, banaani-kiivi-marjasmuuti ja Merevaigu magustoidu.
„Laste kokkamistase varieerub palju. Oleme näinud lapsi, keda õpetame nuga käes hoidma, ning lapsi, kes on käinud täiskasvanute avatud koolitusel ning teinud seal süüa suurtega kõrvuti," teab Aivi aastatepikkusest kogemusest.

Kokandustunnid koolides on laste lemmikud
Rocca al Mare koolis õpetab kokandust Kaie Mei. „Olen võtnud ambitsiooniks kujundada neid arukateks sööjateks ehk
lihtsa toidutegemise juures on väga tähtis mõista, miks inimesed söövad ning kuidas toit nende üldist heaolu mõjutab," toob ta välja kodundustundide teoreetilise poole. „Viimastel aastatel on rohkem tööd teadmiste korrastamisega - toidu kohta on palju vastakaid teooriaid, püüan suunata lapsi kriitilisele mõtlemisele."
„Inglise kolledži laste puhul on kodunduse tund pigem vahepala pikkade ja kurnavate õppepäevade vahel. Süsivesikute ja toiduratsioonidega ma neid väga ei koorma, kuid mingi teoreetilise aluse saavad nad ikka. Eesmärk on, et nad toitu täis külmkapi ees nälga ei sureks, vaid et neil jätkuks julgust ja elementaarseid oskusi retsepti lugeda ning selle järgi töötada," ütleb kodunduse õpetaja Sirli Kodres.
„Taset on mitmesugust. Kindlasti on lapsed muutunud vabamaks ja teadlikumaks," ütleb aastaid koolis kokandust õpetanud Kaie Mei. „Kuna valmistoodete tarbimine on üsna levinud, siis mõni tehnika, mida omal ajal oskama pidi (nt puljongi keetmine), pole enam nii tähtis. Rikkalikum toidusortiment on samuti toidu-pildi kirjumaks muutnud - mõni oskab küll sushft valmistada, kuid mitte muna keeta."
„Põhikoolis on tähtis roll koostegut-semisel ja maitsvatel emotsioonidel. Tõeline huvi toidu kui meie olulise tervise-aspekti vastu tekib ikkagi alles gümnaasiumis," teab Kaie Mei. „Nii püüangi oma programme kokku panna - et kogemused oleks järjekindlad. Toiduvalmistamine pole asi, mille saab selgeks lugedes või ainult vaadates. Seda peab ise kogema -mida teadlikumalt, seda asjalikumad lõppkokkuvõttes ollakse. Kodu tugi ja eeskuju on siin väga vajalik," on RAM kooli kodunduse õpetaja kindel.
„Tegelikult on kohe näha, keda lastakse kodus kööki ja keda mitte. Teadlikkus ja huvi ennast ise kokanduses harida tekib
7.-8. klassis, sest siis kujunevad oskused ja arusaam, et ise saab valmistada tervislikumat ja maitsvamat toitu, kui pakub poe selvelett," täpsustab Sirli Kodres Tallinna inglise kolledžist.
Kokanduse tunnid meeldivad nii tüdrukutele kui ka poistele. „Kokkamise tase on 4. ja 5. klassis kindlasti tüdrukute seas kõrgem. 2 x 45 minuti jooksul ette nähtud retsepti tegemine saab tüdrukutel valmis 45 minutiga, poistel jääb ajast puudu. Tüdrukud on kindlasti emale rohkem abiks, aga poisse ei võeta nii tihti kööki, sest nende järel peab kohutavalt koristama," arvab Sirli Kodres põhjuseks.
„8. klassis hakkavad vaekausid muutuma - poisid on palju julgemad katsetajad. Kui tüdrukud valivad eranditult vabaks teemaks šokolaadikoogi, siis poisid teevad pardifileed või pastat mereandidega, kusjuures isa on valge veini pudeli kaasa andnud ja kriipsu peale tõmmanud, kui palju võib ära kasutada," toob õpetaja näite.

Vanamõisa laadal kokkavad peakokad oma lastega
22. augustil avatakse Vanamõisa käsi-töölaadal juba neljandat aastat Eesti toidu telk, kus Eesti väiketootjatel on suurepärane võimalus müüa oma talu- ja mahe-kaupa. Peamine idee ja eesmärk on tut-
vustada kogukonnale selle valdkonna Eesti parimaid tegijaid.
Peale kauplemise on kavas ka toidu-etendus „Laps ja toit". Üles astuvad tuntud kokad, kelle partneriteks on nende lapsed. Eesmärk on pöörata tähelepanu lastele, nende toitumisele ja toitumisharjumus-tele Läbi lapsesuu kuuleme, kuidas nad mõistavad mõisteid „öko" ja „kodumaine tooraine". Arutletakse, missugust toitu vajab laps oma arengufaasides ja kuidas õige toiduvalik meid iga päev mõjutab.
Lastega valmistatud toit serveeritakse väikeste portsjonitena ja jagatakse maitsmiseks pealtvaatajatele. Esialgses tööplaanis astuvad lavale Angelica Udeküll pojaga, Inga Paenurm tütardega, Ilmar Räni pojaga ja Vambola Moores pojaga. Toidu-etenduse päevajuhiks on Ants Uustalu Ööbiku Gastronoomiatalust.

12aastane Patrick saab hakkama ka keerulise õhtusöögiga
Angelica Udekülli paariliseks Vanamõisa laadal on poeg Patrick (12). Naise sõnul on poiss tõsist huvi kokanduse vastu üles näidanud juba sellest ajast, kui iseseisvalt kõndima hakkas. „Eks teisteski peredes kasva selliseid lapsi, kellele autode ja legode kinkimine on lihtsalt raha raiskamine, sest maailma põnevaimad mängu-
asjad on peidus hoopis köögikappides. Potid, pannid, makaronid ja köögiviljad on tema lemmikuteks olnud juba maast madalast," meenutab Angelica.
„Teine üsna kõnekas fakt Patricku toiduhuvi kohta on see, et poisi esimesteks sõnadeks olid „pipar", „sool" ja „sibul". Lisaks valmistas laps alati vanaemadele närvikõdi, kui juba väga väikesest peale köögis minu suure kokanoaga toimetama asus. Ilmselt on tal see kokanduse teema lihtsalt loomupärase andena siiailma kaasa antud."
Suurimat kulinaarset saavutust ei oska Angelica nimetada. „Patrick on alati köögis üsna osav olnud ja mulle tundub, et meessoo esindajana õnnestuvad liharoad tal suurepäraselt." Emale ja pojale meeldib koos süüa teha. „Reeglina jaotame omavahel ülesanded, kes mille eest vastutab. Meil on koos köögis alati tore, seda enam, et mulle tegelikult meeldib tiimitöö rohkem kui sooloesinemine," räägib Angelica.
„Kindlasti oleks tore veelgi sagedamini köögis koos toimetada, aga paraku on elutempo hetkel selline, et üleliia sageli koos kööki ei satu. Kui komandeeringus viibin või pikemalt tööl olen, ei muretse ma kunagi, kuidas laps söönuks saab, sest meelepärase õhtueine valmistamine Pat-rickule probleemi ei valmista."