Lihtsalt arusaamatu
Konks on aga selles, et tegelikult Wismari tänaval detailplaneeringut algatatud ei ole ja samal kohal asuvad suure aiaga raamitud kolm tillukest tsaariaegset puitmaja. Ja mitte kolm niisama maja, vaid miljööväärtuslikku majakest.
Kas tõesti müüakse õhku? Ettevõtte juhatuse liige Kaido Saveljev ütles juba sügisel, et nemad veel müügiga ei tegele ja pigem tutvustavad oma visiooni piirkonna arengust. Spetsiaalselt sai valitud ka keskkonnatundliku käekirjaga arhitekt. Saveljev laiutab siiski tekkinud olukorra pärast nõutult käsi ega saa aru, miks peaksid kesklinnas sellised väikesed lobudikud säilima.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute osakonna vanemspetsialist Olari Kärmas on teistsugusel seisukohal: “Meie üldplaneeringute teenistus leidis, et Wismari 47 hoone tuleb säilitada ja restaureerida, sest on hinnatud arhitektuuriajaloolises inventeerimises väärtuslikuks, Wismari 49 on hinnatud miljööväärtuslikuks, see tähendab, asendamine uue mahuga on võimalik.” Kärmas lisab, et samuti on Kultuuriväärtuste Amet nõudnud mõlema hoone säilitamist. Planeeringu eskiisis on aga mõlemad hooned asendatud uutega.
Kuigi Kassisaba peetakse miljööväärtuslikuks alaks ka anno domini 2007, on ometi meeleolud linnaplaneerijate seas muutunud ja linn teeb ettevalmistavaid töid detailplaneeringu algatamiseks.
Kuid Fine Kinnisvara tutvustab kodulehel ikka sama projekti! Koht ja eskiis on ju muutmata! Kuidas ikkagi nii?
“TLPA üldplaneeringute teenistuse planeeringute osakonna poolt Wismari 47 ja 49 kinnistute detailplaneeringu eskiisile antud ning koostatavast Kesklinna linnaosa miljööalade kaitse- ja kasutustingimusi määravast teemaplaneeringust tulenevad tingimused olid igati õigustatud, kuid amet otsustas juhtkonna tasemel detailplaneeringuga edasi minna ning mitte ette näha Wismari 47 tänavaäärse hoone säilitamist,” on Olari Kärmas nõutu.
Mulle kui linnakodanikule on selline järjepidevuse puudumine kurb. Mis mõtet on rääkida miljööväärtuslikest piirkondadest, kui voldikute jagamisele ei järgne sisulisi otsuseid? Viimase kümne aastaga kesklinnaks kujunenud Kadrioru ning Kassisaba seisund on ses mõttes eriti nukker. Arendajast võiks ju aru saada: krunt on kallis ja otse loomulikult tahaks sinna võimalikult suured hooned peale teha. Teisalt, kui ikka uued majad ümbruskonnast ei hooli, “kontekstiga” ei suhtle, siis mis jääb järele? Ainult jäle magala.
Lisaks seisneb Kassisaba puhul kurbloolisus just nimelt “silmapaistva” arhitektuuri puudumises. Ei ole uhkeid sambaid, pööraseid mastaape ega hümni rahvuskivile. On väikest ja argist aguliarhitektuuri, nagu hoonestus Wismari tänava otsas. Sellised “tavalised” majad on tänases ehitustandrilaadses Kassisabas juba väga erilised.
Kas ei oleks tore, kui linnajuhid siiski midagi niisugust säilitada tahaksid? Sest kas selline lihtsa rahva elamine ei ole mitte “omam” kui Toompea kants või Kadrioru loss? Või kui me tsaariaegseid tüüpehitisi hoida ei taha, siis öelgem see otse välja. Milleks need kulukad teadustööd ja ajurünnakud?
Kuidas suhtuda n-ö õhu või ilusamalt öeldes;plaanitavate ehitiste müüki? Kui palju pank kontrollib arendajaid?;Hoonete vastavust kehtivale detailplaneeringule?
Riho Unt,
SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor
;Pangana soovitame klientidel enne alles planeeritavas projektis korteri;soetamist eelnevalt arendaja taustaga tutvust teha. Mis on arendaja;varasemad kogemused arendusprojektide tegemisel, kas arendusprojektid;valmivad tähtajaks ning milline on nende kvaliteet.
;Eraisikute finantseerimisel on panga peamine partner ikka laenu võttev;eraisik, sest laenu väljastades eeldab pank laenuvõtjalt kindlat tahet;ja tema poolt juba kontrollitud arendusprojekti tausta. Pank väljastab;kliendile laenu eeldusel, et klient selle tagasi maksab, seetõttu saab;korter olla vaid lisakindlustus. Ostu-müügi protsessis saab pank olla;ostjale vaid partner oma soovide realiseerimisel.
Mait Pärg,
Sampo Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja:
;Kõrgaeg kinnisvaraturul on hakanud vaikselt läbi saama, need ajad on;tänaseks möödas, kus ostjad paberil oleva projekti momentaanselt;broneerivad.
;Nagu viimased uudised/arengud meie kinnisvaraturul näitavad, ei saa;olla väga kindel, et paberil broneeritud ja esmase sissemakse teinuna;selle korteri ka kokkulepitud hinna eest lõpuks endale saab. Kui aga;sellise riski peale minna, siis soovitab pank kindlasti sõlmida;notariaalse eellepingu, millest nii lihtsalt taganeda pole võimalik.
;Eluasemelaenude väljastamise eeltingimus on kehtiva ehitusloa;olemasolu, seda nii uute arenduste kui ka eramute ehitamise puhul, ja;seda pank enne laenude väljastamist kontrollib.
;Pank tuleb kliendiga kaasa ainult pärast asjaõigusliku lepingu;sõlmimist, kuna alles siis saab ostja juriidiliselt objekti omanikuks.;Iga tehinguga, mille tulemust saab reaalselt “katsuda” alles tulevikus,;kaasneb risk, seega soovitab pank kontrollida põhjalikult arendaja;tausta, mitte otsustada ega tegutseda liiga kergekäeliselt ja ainult;emotsioonidest lähtuvalt. Ning mis peamine – alati tasub nõu küsida oma;pangast, kuidas on kõige otstarbekam sellistel juhtudel käituda.;Kindlasti on ka praegu turul selliseid arendajaid, keda ei huvita ei;kliendi heaolu ega kehtivad seadused, vaid ainult kiire raha teenimine,;seega püstitatakse ja proovitakse müüa selliseid objekte, millel puudub;ehitusluba. Pangad kontrollivad ehitusloa olemasolu ja eluasemelaenu;selliste objektide tagatisel ei väljastata.
Kersti Arro,
Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna arendusjuht:
;Mis puudutab eraisikust eramu ehitajat, siis siin me detailplaneeringu;ega ehitusloa olemasolu üldjuhul ei kontrolli. Vaatame maa;sihtotstarvet (et oleks elamumaa). Kui on tegemist aga näiteks;rahvuspargi või looduskaitseala territooriumil paikneva kinnistuga,;siis küsime ka ehitusluba.
;Kui eraisik ehitab eramu ilma ehitusloata, siis vastutab tema ise.
