Mängu on jäänud neli kandidaati, kellest üks on endine võmm, teine käsutab kuritegudega tegelevat eriüksust ning kolmas on endine sisenuhk.

Äriettevõtte juhtimise kogemus on vaid neljandal mehel, kes konkursil osaleb. Kuid ka tema on kodus poliitilistes afäärides, sest töötab mitmendat aastat rahandusministeeriumi asekantslerina ning kureeris muuhulgas tolli- ja maksuameti kokkupanekut kaks aastat tagasi.

Oravad tõmbasid Sepale vee peale

Kuluaarides peetakse soosikuks Viljandi kunagist politseiprefekti ja seejärel riigi peaprokurörina töötanud Raivo Seppa. Sepp oli üks kandidaate maksupolitsei juhi kohale, kui too eriüksus 90. aastate lõpus Sõerdi käe all loodi.

Tänavu jaanuari alguses, kui Aivar Rehe maksuameti juhi kohast loobus, tõi Sõerd Sepa nime uuesti välja. Ta esitles teda Rahvaliidu juhtfiguuridele ja sai neilt õnnistuse. Samas hakkasid kohe levima jutud, et osa partei liikmetest ei pea Seppa kõige paremaks kandidaadiks. Erakonnasisesed kokkulepped lubasid aga otsuse langetada Sõerdil – tingimusel, et puudub avalik vastuseis.

Tõrge tekkis valitsusliidu nõupidamisel. Keskerakonna esimees Edgar Savisaar püsis erapooletu, sest kaitses põhimõtet, et iga partei võib teha oma haldusalas, mida tahab, ja vastuhakul on mõtet vaid siis, kui teine partei tahab sigadust korraldada.

Küll aga sekkus Reformierakond. Peaminister Andrus Ansip oli saanud Sepa juhtimisstiili ja professionaalsuse kohta vastuolulist infot ning pidas mõistlikuks, et need küsimused leiaksid lahenduse avaliku konkursi korras. Rahvaliidu juht Villu Reiljan ei hakanud Seppa kaitsma (eriarvamused olid–ju ka rahvaliitlaste endi seas), vaid ütles - hea küll, teeme siis konkursi.

Teine silovik-tüüpi kandidaat on Maksupettuste Uurimise Keskuse juht Enriko Aav. Aava nimi kerkis avalikkuse ette 90ndate lõpus seoses Diveci jõulise läbiotsimise ja mitmete ärimeeste pigistamisega. Tookord maksuameti juhtkonnas valitsenud vaimsus lubas teatud juhtudel kasutada survemeetodina kahtlusaluste trellide taha saatmist. See signaal mõjus: pärast mitmeaastat pressimist said ärimehed aru, et labased offshore-skeemid Eestis enam läbi ei lähe ning vanad võlad tasub ära maksta.

Sõerdi ajal oli maksupolitsei arendamine eelisseisundis. Pärast Rehe tulekut olukord muutus. Aava roll nihkus ametisiseses hierarhias veidi allapoole. Mõned arvasid, et ta isegi lahkub: näiteks peeti teda sügisel finantsinspektsiooni juhi kandidaadiks. 

Aava oponendid pelgavad, et tema tõusmisel ameti juhiks sünnib "Terminaator 3" ehk taas hakkab levima probleemide jõuga lahendamine. Kuid see mõttekäik võib osutuda läbi ja lõhki valeks. Sest kes uskus ujedavõitu ja konarliku käitumisega Sõerdi ametissemääramisel, et temast saab maksuameti kõigi aegade jõuliseim pealik?

Kt kohal Kivistiku mees

Kolmas konkursil osaleja on peadirektori praegune kohusetäitja Rainer Osanik. Aivar Rehel oli kolm asetäitjat. Pealiku äraolekul asendas teda tavaliselt Avo Rõõmussaar.

Minister Sõerd määras kt kohale hoopis Osaniku. Põhjusi võib mõista: Osanik oli Sõerdi peadirektoriperioodil maksuameti sisekontrolli ülem ehk üks tema lähematest liitlastest. Kui Sõerd ja tema lähim liitlane Vahur Kivistik kaks suve tagasi kinga said, kirjutas Ekspress, et vallandamine võib ähvardada ka Osanikku, sest "ta on Kivistiku mees ega leidnud infolekkeid".

Läks teisiti. Osanik jäi ametisse ja tahab nüüd peadirektoriks saada. Rõõmussaar osales samuti konkursil, kuid ei pääsenud edasi. Samuti langesid välja maksuameti Lääne piirkonna pealik Jaan Krinal ning Üllar Reino, kes oli Tartu tolliispektuuri juhataja.

Tats tuleb Taali leerist?

Neljandana pürib ameti juhiks rahandusministeeriumi asekantsler Tauno Tats. Temal on ainsa kandidaadina eraettevõtte juhtimise kogemus: oli enne ministeeriumisse minekut Paljassaare Kalatööstuse juhatuse esimees. Enne seda töötas Hoiupangas ja Hansapangas. Ministeeriumis kureerib Tats maksuametit, seega tunneb asutuse häid ja kehvasid külgi päris hästi.

Tats jagab Aivar Rehe propageeritud mõtteviisi, et maksuamet olgu teenindusasutus, mitte hirmuasutus. Selline lähenemine meeldib ettevõtjatele. Üks äriliidritest, Standardi suuromanik Enn Veskimägi tõstiski hiljuti Äripäevas esile just Tatsi nime.

Tatsi miinuseks peetakse tema seotust suurärimees Olari Taaliga. Taal juhtis Hoiupanka ning Öselit, mille struktuuri kuulus Paljassaare Kalatööstus. Praegu on Taal Res Publica oluline rahastaja ja ideoloog.

Kes konkursi võidab, on raske öelda. Igal juhul tulevad mängu poliitika ja parteide eelistused.

Sõerd aga võib atesteerimiskomisjoni välja pakutud mehe kohe ametisse määrata – tal on selleks täielik voli.  Ta ei pea teda enam koalitsiooninõukogule esitlema.

Võimalik, et väljavalituks osutub Raivo Sepp. Sõerdil on sel juhul hea Reformierakonnale nina alla hõõruda, et "kui teil oli parem kandidaat, siis miks tema konkursile ei tulnud ja seal läbi ei läinud?".

Üha rohkem levib poliitikute ja ettevõtjate seas jutt, et Rahvaliit sekkub liiga palju oma haldusalas olevate asutuste töösse. Ses mõttes oli hea, et Ansip nõudis konkurssi. Sest kui nüüd Sepp võidaks, ei saaks tema puhul rääkida enam ainult poliitilisest eelistusest.

Ja Reformierakonnal on Sepa ees üks tänuvõlg. Just peaprokurör Raivo Sepp otsustas lõpetada Siim Kallase nn 10 miljoni dollari kohtuasja.

Kõige halvem on aga, kui konkurss tunnistatakse nurjunuks. Sest siis jätkab peadirektori kt kohal Rainer Osanik, kes teab, et juhi vääriliseks teda tegelikult ei peeta. Seega riigi peamist rahamasinat juhiks inimene, kellel puuduks töötegemise ind ja rõõm.

Maksuameti eelmised bossid

Ardo Ojasalu. Pälvis kaudse maksustamise idee pooldamisega Maksuterminaatori hüüdnime. Praegu maksukonsultant. 

• Kalev Järvelill. Paistis silma hea sõbra Enn Pandi ärile kaasaaitamisega. Praegu Pandi kõrval Tallinki suuromanik, Eesti üks jõukamaid mehi.

• Aivar Sõerd. Tõi maksuametisse jõumeetodid. Sai suurärimeeste kimbutamise eest kinga. Praegu rahandusminister.

• Aivar Rehe. Liitis maksu- ja tolliametid. Levitas ideed, et maksuamet olgu teenindusasutus. Praegu Sampo Panga juhataja.