John McCain lubas samas teha ka laiahaardelisemat koostööd Euroopa Liiduga ning kaasata programmi ka maailma suurimad saastajariigid India ja Hiina, juhul kui viimased peaksid keelduma rahvusvahelises leppes osalemast.

McCaini suurejoonelisi lubadusi on varjutamas aga tema kahetimõistetav hääletamisajalugu senatis. Viimaste aastate jooksul on ta küll olnud emissioonide vähendamise poolt, ent ometigi pole ta hääletamisel osalenud kui teemaks on olnud fossiilsetele kütustele kehtivate nõudmiste karmistamine. Lausa vastu on ta hääletanud alternatiivseid energialahendusi puudutavatele maksusoodustustele.

Demokraatide kandidaadid Barack Obama ja Hillary Clinton on McCaini plaane aga kritiseerinud, kuna nende endi omad lubavad emissioonigaase vähendada veelgi kiiremini. Kriitilised olid ka erinevate keskkonnaorganisatsioonide esindajad, kes juhtisid tähelepanu McCaini energia salvestamist ning tuule- ja päikeseenergiat puudutavatele vastuhäältele senatis.

McCain rõhutas oma kõnes, et selle asemel, et oodata ja arvutada välja globaalse soojenemise ulatus ja täpne kulgemine, tuleb koheselt tegutseda ning keskenduda olulisele nagu kasvavad temperatuurid, kasvavad veetasemed ning muudele lõpututele muredele, mida soojenemina kaasa on toomas.

Erinevalt oma eelkäijast näib McCain teadlasi usaldavat. „ Meid on hoiatatud tõsiste ja usaldusväärsete uurijate poolt üle maailma, aega on vähe, ent oht suur."

McCaini sõnavõtte peetakse selgeks kriitikaks praeguse presidendi suunal, kelle põhjendus näiteks Kyoto protokollist keeldumiseks oli, et see poleks kasulik ameerika majandusele.

Oma kõnes osutas McCain, et fossiilsete kütuste asemel peaks USA katsetama kõikvõimalikke alternatiive, sealhulgas ka tuumaenergiat.