Meestest. Lugupidamisega

Meestearst Olev Poolamets näeb meeste elus nii võimalusi kui ka kriise. Iga kriis on võimalus areneda, rõhutab ta.

Mis vanusest alates algab meestearsti töömaa?

Sugu on lootest saati olemas. Sünnimomendiks peaks peaksid munandid olema munandikotti laskunud, lastearstil ja vanematel tuleks seda kontrollida.

Tõsi küll, lootest saati ja veel mõnda aega hiljemgi sõltub mehehakatise tervis suuresti emast, mitte tema enda tegemistest-otsustamistest. Hulk vastutust tulevase mehe füüsilise ja vaimse tervise eest jääb ema eluviiside ja pere kasvatusmeetodite kanda.

Nii lastearstilt kui ka vanematelt ootaks tulevase mehe suhtes eelkõige lugupidamist … Kui füüsilise tervise vundament saab valmis emaüsas, siis emotsionaalse tervise alged ning sidemed keskkonnaga valmivad esimestel eluaastatel. Suure tõenäosusega vajab kasvav poiss mõlema vanema headust ja lähedust. Seda saab pakkuda ka sel juhul, kui vanemad koos ei ela.

Kuidas kirjeldada aega, mis jääb lapsepõlve ja puberteediea vahele?

Eelpuberteet on harmoonilise arengu seisukohalt väga oluline aeg. Kui poisiga on tema lapsepõlves piisavalt tegeldud ja palju koos oldud, ning mis veelgi olulisem, lapse ja vanemate vahel on usaldusväärsed suhted, kulgeb ka hilisem kasvamine valutumalt. Tõenäoliselt võib mõjutada küpsemist nii suur kehakaal kui ka valed toitumisharjumused üldiselt, selles elufaasis omandatud harjumused võivad määrata neid ka tulevikus.

Nii et poisid sportima?

Kindlasti. Sellega seoses tahaksin rõhutada rahvaspordi tähtsust. Sporti kiputakse meil ikka veel samastama ainult tippspordiga või ainult tippudega omal alal. Tegelikult aga tuleks treenerite saavutusi hinnata enam selle järgi, mis nad noortele eluks kaasa suudavad anda.

Näiteks harjumuse end liigutada ja erinevad spordivõtted, oskus olla mitmekülgne. On hea, kui inimesel on vundament erinevatelt aladelt ning teadmine, et sportlik liikumine teeb rõõmu, mitte pole ebameeldiv kohustus.

Erinevad treeningud ja ringid annavad lisaks õppekavas olevale veel ühe olulise boonuse – sotsiaalse oskuse erinevates inimkooslustes suhtlemiseks, lisaks koolile ja kodule.

Sama oluline nagu füüsiline areng, on ka elu vaimne pool. Poisid peaksid proovima ka erinevaid kunsti-, loodus-, muusika-, tantsu- ja kirjandusringe. Ka sel juhul, kui nendes püsima ei jääda, oleks oluline süstida pisikut nägemusest eri harrastustest, elu erinevatest tahkudest.

Nii sellepärast, et seal nähakse elu teistmoodi kui trennis ja koolis kui ka sellepärast, et sealt korjatakse vaimset tulevikuks. Kindlasti ei jää tulemata tipud, kuid väga oluline on, et oleks haaratud kõik noored harrastusringides sõltumata nende edasijõudmise kiirusest seal, julgustada neid mitmekülgselt end harima.

Mida te poiste arengus suurimaks probleemiks peate?

Koolist väljalangevust, see on Eestis põhikoolides lubamatult kõrge. Kui kool pooleli jääb, on märksa raskem endale elus kohta leida. Probleemid tekivad igal tasandil: head tööd ja arvestatavat sissetulekut on raske leida, sellega seoses on raske leida kvaliteetseid suhteid, tervise- ja seksuaalkäitumine võib muutuda riskivaks, sealt edasi võivad haigused, allakäik, sotsiaalne tõrjutus …

Narkokulleriks ei lähe ju haritud noormees! Noormees võib mõjuda füüsiliselt küpsena, aga vaimne küpsemine võtab rohkem aega ning väärtushinnangute arendamisel peaksid kodu, kool, ringid ja kõik lähedased panustama.

Millal on poisieast meheikka jõutud?

Kindlat vanust ei saa siin keegi & ouml;elda. Füüsiline küpsus saabub kindlasti varem kui sotsiaalne küpsus. Võrdväärse partnerina tuleks noort võtta juba varakult, unustamata, et sotsiaalne küpsus võib saabuda märksa hiljem. Ajalooliselt on erinevad ühiskonnad kasutanud eri tüüpi initsiatsioone tähistamaks või suunamaks täiskasvanuks saamist. Üllatav on see, et näiteks Soomes ja ilmselt paljudes teistes pealtnäha ateistlikes riikides on siiani omapäraseks täiskasvanuikka saamise mõõduks peale passi saamise leerikoolid. Ehkki Soomes on riik ja kirik lahus, käib leeris ca 90% noortest, ülejäänutele korraldatakse nn Prometheuse laagrid.

Tõsi, leerikooli väärtus sõltub kindlasti väga otseselt õpetajatest, ent ma usun, et teatav eetikakool kulub elu alustuseks ära. See aitab baasväärtuseid paika saada – kas või seda, kuidas suhtuda iseendasse ja ümbritsevatesse inimestesse, lähedastesse, loodusesse, üldse elukeskkonda.

Initsiatsioon on omamoodi lõtk, eriti oluline on see neile, kellel toetuspunkt kõikuma kipub. Kui kodu ei toeta, trenn keskendub tippudele, kool edukaimatele, siis võib eluks vajalik vundament nõrgaks jääda. Ilmselt midagi sarnast püüdsime pakkuda peale raamatu „Mees muutuvas maailmas” valmimist paari-kolme aasta jooksul Pilistveres. Vastavaid mõtteid ja kogemusi oleks võimalik ja tuleks kindlasti ka tänapäeval edasi arendada.

Enese otsimise aeg tuleb ju ikka läbi teha … ?

Loomulikult. Aga oleks hea, kui seda tehtaks ilma ennast hävitamata. Siin vajabki poiss sotsiaalse võrgustiku tuge, mingit vägagi nähtamatut eetikabaasi, oskust mitte alati kaasa minna kambavaimuga, teha valikuid. Siit koorub ka üks nn eliitkoolide eeliseid – seal pole hästi õppimine stigmatiseeritud, kõik peavad hästi õppima. Samas siin on ka negatiivne pool – eliitkoolides võidakse jääda eluvõõraks.

Kuhugi teismeea teise poolde või hilisemaks jääb tihti ka seksuaalelu algus. Oluline on, et enne seda oleks saadud ka seksuaalharidust, iga noor on sel teemal algul ju valge leht.

Seksuaalharidus loob eeldused harmooniliseks, nauditavaks ja turvaliseks seksuaaleluks tulevikus, kuid seksuaalelu turvalisust ja näiteks kondoomi kasutamist määravad kindlasti väga oluliselt eetiline tagapõhi, suhtumine teisesse inimesse, iseendasse.

Mis on seksuaalhariduses olulisim?

Ma arvan, et hoolivuse õpetamine. Mitte ainult selle kitsas tähenduses, et suguhaigusi ja aborte vältida, vaid laiemas plaanis. Seksuaalsus on elus väga oluline ja sellest tuleks rääkida avatult, laiemas plaanis – suhetest, identiteedist, erootikast, seksuaalkultuurist, enda keha ja emotsioonidega läbisaamisest, partnersuhte arengust, autoseksuaalsusest, turvalisest seksuaalkäitumisest jne. Esimese partneriga eluks ajaks kokku jäämine on ime, mida juhtub harva. Vahel kulub sobiva elukaaslase leidmiseks aega ning seksuaalharituse üks roll peaks olema ka sellel teel ebameeldivuste vältimine. Ma ei pea silmas mitte ainult turvaseksi, vaid eelkõige emotsionaalset turvalisust nii noormehe kui ka tema suhtekaaslaste jaoks. Seksuaalharidus peaks keskenduma pigem meeldivale kui ohtudele.

Kuidas kirjeldate testosterooni mõju noormehe elule?

Taustategurina, mis määrab noore mehe, üldse mehe, elu kulgu. Teiste teguritena tooksin välja pärilikkuse, pere ja suguvõsa mõjud, ümbritseva keskkonna mõjud … Testosterooni loetakse libiido ja agressiivsuse hormooniks, aga see on ka tihed a luumassi ja tugevate lihaste hormoon. Testosterooni taseme kiire tõusmine puberteedieas on ilmselt üks määravamaid tegureid, miks tekivad sel perioodil emotsionaalsed konfliktid ning väga palju eritüübilisi küsimusi, seksuaalsuse kiire areng. Enda keha ja emotsionaalse arenguga kohanemine, sellest ja muutuste põhjustest aru saamine aitab lihtsamalt kujuneda tulevikus harmooniliseks isikuks.

Millal on meeste jaoks parim aeg pereloomiseks?

Väga keeruline on ühest vastust anda. Areng on individuaalne, meeste puhul varieerub see rohkem kui naistel. Kellel millal vajalik küpsus käes, see sõltub inimese taustast. Eesti on üsna tolerantne maa ka vanusevahega paaride suhtes, sõltumata sellest, kas vanem on mees või naine. Olulisem kui vanus on arusaamine, et laste kasvamine on protsess, kus ka ise arenetakse. See koos kasvamine on tähtsam kui koos sünnitamas käimine, kuigi ka viimane on oluline. Ka siis, kui last saades ei olda veel vanemarolliks küps, on võimalik areneda koos lapsega. Suure osa paaride jaoks on see tõsine proovilepanek. Üks ring saab täis: laps vajab mõlemat vanemat ka sel juhul, kui nad ei ela koos. Mitte ainult finantsilises mõttes – ehkki ka see on väga oluline – vaid just läheduse mõttes. Maailmas ja selle mõjudes – kas või merkantiilsetes – orienteerumiseks on vaja usaldusväärseid teejuhte ning vähemalt teoreetiliselt võiks selles rollis olulisimad olla vanemad. Tegelikult on nii, et rohkem, kui meie kasvatame lapsi, kasvatavad lapsed meid. Igal juhul kui inimestel on väga hea suhe ja baasväärtused paigas, siis on see ilmselt ongi parim faas laste saamiseks, pere loomiseks.

Aina enam räägitakse ka meeste viljatusprobleemidest …

Igal kümnendal paaril on sel teemal probleeme. Öeldakse, et neist 40% on probleem naises, 40% mehes ja 20% seletamatu.

On suur asi, kui lapsi saadakse. Kui aga ei saada, ei peaks sellesse samuti suhtuma kui maailma lõppu. On ka teisi viise end teejuhina teostada, mille mees võiks avatud ellusuhtumisega läbi mõelda … Ma ei pea teiste viiside all silmas tingimata viljatusravi.

Viljatusravi võib kesta aastaid, ka kümneid aastaid, võib-olla sooviks mees end sel ajal hoopis teisiti teostada. Samas viljatuse teemal võime tänapäeval vägagi hästi aidata, palju paremini kui veel kümmekond aastat tagasi.

Kindlasti on oluline, et viljatusravi ajal ei unustataks ka muus osas suhte ja isiksuse arengud.

On võimalik lapsendada, on võimalik olla teejuhiks ka neile lastele ja noortele, kes pole enda eostatud. Ja … Kes on tegelikult isa? Kas see, kes lapse eostab, või see, kes kasvatab ja aitab maailmavaadet kujundada? Bioloogiline seotus võib olla vähem oluline kui vaimne ja sotsiaalne seotus. Perekond on mehe elus väga oluline – vanemad, abikaasa ja lapsed on tema üks olulisim sotsiaalne tugivõrk.

Kui olulised on geenid?

Ütleksin nii, et meile kõigile on sündimisel kaasa antud terve hulk eeldusi. Olulisem, kui see, millised just, on see, et neid elu käigus maha ei mängitaks. Tõsi, pärilike tegurite nõustamist võiks olla rohkem, meditsiin on selleks piisavalt arenenud. Pean silmas selliseid väikesi nippe, et kui on teada, et suguvõsas on olnud üht või teist haigust, saaks õige elustiiliga teha palju selleks, et seda haigust mitte saada näiteks õigel hetkel vajalikku analüüsi tehes (näiteks eesnäärmevähi tõusnud riski korral jne) ning sobivalt elustiili reguleerides või õigeaegselt r aviga sekkudes. Siin on veel palju arenguruumi ka meditsiinilisel nõustamisel.

Menopaus on sageli kasutatav mõiste … Kuidas vananevad mehed?

Võrreldes naise vananemisega on mehe vananemine vähem selgepiiriline. Kui naise organism lõpetab naissuguhormooni tootmise, tekib menopaus. Meestel nii järsku hormonaalset äralangemist ei toimu, ilmselt sellepärast räägitakse ka andropausist vähem. Kui elu on olnud harmooniline, ei peaks keskiga suuri kriise kaasa tooma.

Muutuseid siiski tekib, mehe vananemine võib olla hiiliv. Ja iga kriis on väljakutse, võimalus areneda, näiteks peale haigust peaks taastumise periood olema vajadusel pikem kui varem, organismile tuleks ka tagasi anda kaotatut. Näiteks – kui mees on teinud aastaid väheliikuvat tööd, vähe sportinud ja palju stressis olnud, on tal sellesse vanusesse jõudes tõenäoliselt tõusnud kehakaal, kolesterool, vererõhk ja -suhkur. Kui nüüd tervisekäitumist muuta, hakkavad need näitajad jälle langema ning mees võib kogeda uut nooruslikkust. Mehe elujõud on taastatav vähemalt osaliselt seda kombinatsioonis tervisekäitumise ja ravimid, mitmed eneseabi võtted, nii et mees saab elust rõõmu tunda kõrge vanaduseni.

Kõrge vanadus? Statistiline eesti naine sureb lesena …

Statistiline eesti mees ei muuda oma tervisekäitumist. Meie maal on üheks probleemiks ka põlvkondadevahelise sideme katkemine – sõjad, muud katastroofid on meie meessoosse palju lünki jätnud. Kui tänased noored ja keskealised mehed suudaksid elada kauem, saaks jälle tekkida olukord, kus vanemad mehed võivad mõjuda noorematele tasakaalustavalt.

Palju abi on ka perekonnast. Mehe sotsiaal-ne võrgustik on nõrgem kui naisel, töö ja perekond on tema põhilised toetuspunktid. Siin jõuame me ka tagasi oma vestluse algusesse, kus ma rääkisin erinevate ringide kasulikkusest noorte poiste elus. Kui poiss puutus kokku erinevate treeningute ja vaimsete harrastustega, on tal vananeva mehena rohkem baasi, millest energiat ammutada. Ei pea olema superproff, lihtsalt huvide olemasolu aitab eluga paremini hakkama saada. Vanemas eas on ka rohkem aega ja võimalusi enese ühiskondlikuks panustamiseks, nii vanaisarollis kui ka mujal. Ka see on oma sotsiaalse võrgustiku tugevdamine. Oskus näha erinevaid harrastusi ka näiteks „väikses depressiivses Eesti linnas”, julgus kaasa lüüa eri ringide tegevuses kõrges ja väga kõrges eas aitab kujundada sotsiaalset võrgustikku ning elada harmoonilisemalt.