Miks Vatikanis käärib? Ja mida teeb Eestis Preestrite Vennaskond?

Enam kui miljardi liikmega katoliku kirik võib tunduda muutumatuna, kuid Igaveses Linnas on probleeme küllaga. Neist suurima keskmes on ka Eestis tegutsev Püha Pius X Preestrite Vennaskond, kelle saatusest võib sõltuda kiriku ühtsus.

Kõik sai alguse aastatel 1962-1965 koos käinud II Vatikani kirikukogu otsustest, mis avasid kiriku liberaalsele ja pluralistlikule maailmale. Mitte kõigile ei olnud meelt mööda otsused, mille järgi katoliku kirik hakkas tunnustama usuvabadust ning käsitlema teisi kristlike kirikuid kui mitte just endaga võrdsetena, siis vähemalt nägema neis ühise asja ajajaid.

Enamik maailma 1,2 miljardist katoliiklasest läks muidugi reformidega kaasa, kuid siiski mitte kõik. Praegu peabki alandlik teener Issanda viinamäel, kirikupea Benedictus XVI seisma silmitsi ohuga, mida kujutavad endast umbes viissada Püha Pius X Preestrite Vennaskonna liiget, keda järgib maailmas pool miljonit usklikku. Vennaskond ei pea õigeks kõiki viimase kirikukogu reforme – enim tähelepanu on saanud nende vastuseis usuvabadusele ja oikumenismile ehk kõiki kristlikke voole võrdsetena käsitlevale vaatele.

Pool miljonit inimest pole palju, kuid probleem on olemuslik: paavst ei suuda oma järgijate hulgas korda hoida. Ja see on skandaalne.

Peeter Helme uurib, kuidas kahe tuhande aasta vanune maailma suurim organisatsioon probleemiga toime püüab tulla ja otsib vastust küsimusele, kuidas probleem lahendada.