Miljonär sõdib rahuldamatu kliendiga
See Muuga aedlinnas asuv eramu meenutab vähemasti eemalt
vaadates tõelist piparkoogimaja – seinad valgetest
silikaattellistest ja katust katab punane kivi. Paraku ei ole
välisministeeriumi ametnik Malle Kurbel siin elatud kolme aasta jooksul
olnud õnnelik – ehitusvigu, mis ulatuvad ebakvaliteetsest
soojustusest mittetõmbava korstnani, on naine kokku lugenud
kümmekond.
Erinevalt loendamatutest maja- ja korteriomanikest,
kes võtavad selliseid nukraid avastusi kui igapäevaelu lahutamatut
osa, pöördus Kurbel kaebusega ehitaja poole. SEVE esindaja Vello
Enniste kirjalik vastus osutus aga suureks pettumuseks. Näiteks suitsu
sisse ajava korstna põhjusena nimetati selles “krundi piiril
kasvavaid kõrgeid puid”.
Nördinud naine
pöördus Tarbijakaitseametisse ja võitis. 16. novembril 2005
kohustas Tarbijakaitseamet oma ettekirjutusega Seve Ehitust esitama tarbijale
konkreetse tööde plaani “kõigi avastatud puuduste
likvideerimiseks”. Ehitusfirma vaidlustas ettekirjutuse Tallinna
Halduskohtus, kuid kaotas mullu 4. septembril ka seal.
Paraku
pole saaga läbi – ehitusfirma on tänaseks likvideerinud
küll osa ehituspraagist, kuid kohtuteeks valmistuva Kurbeli sõnul
pole Seve täitnud Tarbijakaitseameti ettekirjutust täies ulatuses.
Naine tahab saada Seve Ehituselt tagasi ekspertiisidele kulutatud raha,
hüvitust ebakvaliteetselt tehtud tööde eest ning 50 000 krooni
kompensatsiooni, kuivõrd hoone polnud üleandmise hetkel naise
meelest täielikult valmis. Ehitusärimees leiab omakorda, et teatud
vigade avastamine garantiiaja jooksul on “täiesti loomulik”.
“Minu meelest ei ole ta terve inimene,” kirjeldab Vello Enniste oma
problemaatilist klienti.
Inetu ja isiklik
tüli
Nelja aasta eest 1 053 000 kroonise majaehituse osas
käed löönud naise ja ehitusärimehe tüli on
vahepealsete aastate jooksul omandanud üsnagi isikliku värvi. Kui
uskuda Malle Kurbelit, on tema tervises kahtlemine veel leebe ja viisakas
solvang, sest koos oma pensioniealise emaga elavat Kurbelit olevat
ehitusärimees sõimanud ka lihtsalt “rahuldamata
naiseks”.
Ehitusfirma esindajate külaskäike ema ja
tütre silmapaistvalt puhtasse, potitaimede ja linikutega ehitud elamisse
olevat vürtsitanud teisedki jubedad detailid – näiteks
keeldunud Seve Ehituse ASi töödejuhataja sisendes ära
võtvat oma kingi, tuues põhjenduseks selle, et sokid haisevat.
Ehitusettevõtja Enniste väidab vastu, et kord olevat
Malle Kurbel töödejuhataja sokkide väel ukse taha jätnud,
millest tulenevatki tema firma töötajate vähene ind selle
objekti külastamiseks, olgu siis kingades või paljajalu. “Ta
lihtsalt otsib neid puudusi,” arvab Enniste ja tuleb välja
oletusega: “Minu meelest see oli Malle Kurbeli elus kõige
meeldivam aeg, kui me talle maja ehitasime, sest temaga on väga meeldivalt
suheldud selle aja jooksul. Ta nõuab tagasi seda aega, otsib nagu
tähelepanu.”
Kilekotitäis
kaebusi
Et aastal 2004 valminud piparkoogimaja glasuur siit-sealt
tegelikult pudenema kipub, on lähemalt vaadates selge. Välisukse
kohal rippuv varikatus kannab inetut kraapimisjälge ajast, mil katus nii
madalale vajus, et ust tuli selle alt jõuga läbi suruda
(tänaseks on varikatuse kinnitusi kohendatud kolm korda). Köögi
ja garaaži vahelise kaardunud metallukse sulgemiseks on praeguseni vaja
kasutada kaht kätt ning ka ühe toaukse ja piida vahel haigutab inetu
pragu. Umbes sõrmeotsa laiusi pragusid leiab ka hoone uuest
puitpõrandast, kuid suurim
puudus seisnevat Kurbeli sõnul siiski selles, et maja ei pidanud sooja.
Külma lõõsanud läbi halvasti soojustatud seinte ning
toruavadest sellisel määral, et ülakorrusel langenud
õhutemperatuur viie tunniga 21-lt 14 kraadini. Ka olevat korsten olnud
ettenähtust madalam, mistõttu ahi hästi ei tõmmanud.
“Korstna pikkus oli kooskõlastatud tuletõrje
inspektoriga,” kommenteerib härra Enniste. Kui küsida, miks
ehitusärimees sel juhul nõustus korstnale kolm rida telliseid peale
laduma, vastab ta pahuramal moel: “Nõustusin muutma lihtsalt
selleks, et asi kaelast ära saada!”
Ilmselt ei ole Malle
Kurbelit kaelast ära saada niisama lihtne – aastatel 2000 kuni 2002
Eesti Vabariigi asjurina Hiinas töötanud naine on oma majas avastatud
puudused ning vajakajäämised hoolega dokumenteerinud. Aastate jooksul
Seve Ehitusele saadetud teatised on hoolikalt tipitud ning koostatud viisakalt
jäises vormis. “Palun teil Ehituse tehnilised dokumendid mulle
üle anda hiljemalt 17.02.2004. a. Vastasel korral olen sunnitud, tuginedes
Ehituse Töövõtulepingu nr 43-1106 punktile 5.5 esitama teile
viivisnõude 0,1 protsenti iga üleandmisega viivitatud päeva
eest,” kirjutas Kurbel Vello Ennistele.
Mõned kuud
hiljem on koostatud teine teatis: “On jäetud viimistlemata pesuruumi
kraanikausi all olev reovee toru läbiminek... Veeboileri
juhendijärgne ekspluateerimine ei ole jätkuvalt võimalik...
Lisaks jättis sedapuhku kõvasti soovida ka töökultuur;
enda järelt ei koristatud ning real õhtutel ei saanud autoga enne
garaaži, kui polnud garaaži ees olevaid materjale ja töövahendeid
eest ära vedanud.”
Aastas umbes 80 korterit ja eramaja
rajav Vello Enniste sõnab närviliselt, et kümne ehituses
veedetud aasta jooksul pole tal veel sellist klienti olnud.
Enniste: klient on võlgu hoopis mulle
Pikk vaidlus on
kurnanud mõlemat osapoolt. Pärast paneelmaja korteri
mahamüümist Muuga aiasügavuste rahust unistanud Malle Kurbel
lausub, et teeb ehitusfirmaga võitlemises pikki pause, et oma
energiavarusid vahepeal mingilgi kombel taastada, kuid järele jätta
ei kavatse.
Telefoniintervjuu käigus aina enam tuju kaotav
Vello Enniste annab mõista, et kuigi naine nõuab raha temalt,
olevat tegelikult võlgu hoopis klient – viimane jätnud
Seve Ehitusele maksmata 15 000 krooni (Kurbeli andmeil 5157 krooni) vildakalt
rajatud aia eest. “Võlgnik on võlgnik, see on raske
hingeseisund, ehk ta leiab selles kaebamises lahendust,” klatšib
firmaomanik, suundudes sujuvalt edasi oma teiste klientide nimede ja
maksmisharjumuste juurde: “ Üks teine võlglane oli mul
vanasti Kaitseministeeriumi töötaja, kes väidetavate
puuduste tõttu jättis lausa 100 000 krooni maksmata. Enne ta
ütles, et annab meie firmale kõik riiklikud tellimused, ajas
sellist lolli juttu – ja pärast ütles, et ei maksa
üldse.”
“Aga kas vastab tõele, et te olete oma
klienti nimetanud rahuldamata naiseks?”
“Võib-olla ta
on rahuldamata, ma ei tea...” mõtiskleb Seve Ehituse juht
mõnuga. Korraga on taustal kuulda ärritunud naisehäält,
ning nüüd teeb ehitusfirma boss kiire otsuse: “Ei, ei ole! Need
ei ole minu sõnad.”
Väikse maja sada viga
- Soojustusprobleemid – osaliselt lahendamata
- Kütteprobleemid – pliidi kütmisel tuleb suits ka pesuruumi
- Vundament – suured soojuskaod
- Külmunud veetorud
- Dušinurk, mis oli projekti järgi üle 2 ruutmeetri, on taandunud väiksemaks.
- Pesuruumi põrandakalded valed, vale haisulukk
- Probleemid välisukse ja garaaži ja köögi vahelise uksega
- Katuses oli kaks suurt auku
- Lihvimata garaažipõrand, mille klient kattis lõpuks oma kulul isevalguva seguga
- Tihendamata veetorude läbiviigud