Mõrv pärast intervjuud ehk kuidas tapeti ärimees Sarkisjan
Mitmed ajakirjanikud on mulle(st loo autorile Hans H Luigele) rääkinud sellest, mis tunne on, kui intervjueerid inimest, kes intervjuu ilmumise ajaks elust lahkuda jõuab. Nüüd on ka allakirjutanul esimene selline kogemus, 31. detsembri hommikul kell 7 kogunesid kümned Tallinna armeenlased, aserid. venelased ja eestlased Tallinna lennujaama, et saata teele kirst Vartan Sarkisjani, 33aastase armeenlase surnukehaga.
Tsinkkirst paigutati Estonian Airi lennukile. ELK(Eesti lennukompanii) pakkus tapetu omastele lendu kallima hinna eest. Lennu hinna, 250 000 krooni maksid sugulased koguni sularahas. Jerevani lendasid 8 reisijat ja kurb 150 kilone "pagas", tagasilennul pagasit polnud...
Vartani vend, Kriminaalpolitsei poolt värskelt kinnipidamiskohast vabastatud Armen, hoidis tagasi Vartani aseritest sõpru, kes soovisid kaasa lennata. Tänane Jerevan on aserbaidžaanlastele eluohtlik.
Pikkades mantlites matuse-seltskond oli aasta viimase päeva varahommikul morn ja isegi veidi hirmul. Öö otsa kadunut leinanud kaukaaslaste juures ei olnud märkigi alkoholijoobest, vene noored olid seevastu uljad, valged särgikraed eest lahti, ja arutlesid valjult: "Kuidas on võimalik selline elajalik tapmine meie linnas?"
Vartani ja Vassili Poljaki surnukehad, nagu nad Männikul Mercedesest leiti, olid täis löögi-ja kõrvetusjälgi, laipadest oli raske saksa autoga üle sõidetud. Kleenukese Poljaki pea oli lömastatud, Sarkisjani laubale aga täksitud slaavi kirjas tema nimetähed V.S. Seda võis teha retsidivist, kes on N Liidu vanglates saanud vene-tatari ajaloolise sadismi õppetunde.
Hukkunud Vassili Poljaki Moskvast kohale sõitnud vend jättis mulje tasakaalukast ärimehest, kes suudab otsustada kuuekohaliste rahanumbrite üle. (Vartan seevastu jättis intervjueerijale mulje kui mees, kes alles hiljaaegu pääses n.ö suure raha juurde.)
Üks seitsmest Tallinna armeenlaste kogukonna edustuse liikmest hr Benjamin Pogosjan (firma ArmEst juhataja) nägi tapmise võimaliku motiivina hoopis seda, et Poljak ja Sarkisjan olid andnud kellelegi suure summa laenu. Ühel hetkel oli intress kasvanud sedavõrd suureks, et kõige "odavam" variant oli "pole inimest - pole võlga". "Kuid sel juhul milleks inimesi piinata, käsi kinni siduda, päid lömastada?" küsis heitunud armeenlane.
Vartani püüd Euroopasse - Jumekas ehitis keskväljakul
Sularaha loob ahvatlusi. Vartan armastas arveid maksta Mercedese pagasiruumist võetavate dollari-nutsakutega. (Eesti Panga andmetel võtab Eesti ärimaailm pankadest välja järjest suurema sularahamassi, mis meenutab rubla-ajastut.
Möödunud nädalavahetusel, muuseas, ostis üks grupeering ära pooled Kadaka autoturul pakutud sõiduautod, jagades omanikele sadade tuhandete kroonide eest vale viiesajaseid.)
Ent Sarkisjan hakkas oma arengus jõudma avaliku, tsiviliseeritud äri staadiumi. Ta pääses sisse investeerijate rühma, kes soovisid püstitada Viru väljak 2 krundile Postimaja kõrval avangardse 4-korruselise City keskpunkti, "elukeskuse".
See futuristlik projekt kuulub arhitektidele Vilen Künnapule, Ain Padrikule ja lndrek Ermile. Vartanile (õigemini armeenlaste firmale Nairi) pidi kuuluma 30 protsenti tuludest ja kuludest. Põhilise raha aga paigutab Abram Šeri ja Vassili Poljaki firma Sherpol.
Kui Vartan oleks oma raha hi-tech keskusse paigutanud, poleks tal tõenäoliselt jätkunud enam vahendeid autode ostuks-müügiks ja sularahalaenude andmiseks. Vartan oli uhke, et tema rahakas töösturist sõber Poljak ta investeerijate seltskonda võttis. Armeenlane lubas Ekspressile, et räägib ehitisest kohe, kui krundi ümber plank kerkib, sest tema arusaamise kohaselt ei sallita selles linnas unikaalseid projekte.
Vartanil oli õigus: 23. detsembril tühistas linnavalitsus kuulsa klaaslifti projekti. Lifti Tornide väljakult Toompeale pakkus välja üks noor venelasest ärimees, kellele disainerid ka uhke teostuse olid joonistanud. Muinsuskaitse jäi peale. 34aastane Vassili Poljak, kellega Vartan ehitusprojekti teostamiseks ühines, oli pärit Karpaatidest.
Tal õnnestus vautšerite eest Kaliningradis (Königsbergis) erastada poolsõjaline laevatehas. Laevade külmutusseadmeid, kajaloode ja muud tootev tehas on leidnud välisturu. "Viimaste ümberhindlustejärgi läheneb tehase väärtus 10 miljonile dollarile," ütles Sherpoli kommertsdirektor Frank Tuuksam.
Poljak oli usklik ja armastas Piiblile oma tõlgendusi leida. Uhkeldamise pisik oli tal siiski; Tabasalu nn Lollidemaal üks kolmest silmapaistvamast villast. Poljak lõi Toomas Niimannilt üle Niimanni metalli-vahendusfirma Alas-Eweco kaadri. Nümann ei ole pahane: "Hukkunud Poljak oli nooruse kohta kõrge tasemega firmajuht. Kaliningradi investeering oli väga ettenägelik."
Poljaki rahaline tugevus põhines ka Venemaa Arenduspangal, mille üks osanikke on riiklik Välispank, teine Mostbank. Raekoja kõrval asuvas kontoris demonstreeris direktor Tuuksam EEle ka panga-dokumente.
Nagu poliitikuid tõmbab Euroopa Liidu poole ja arhitekt Künnapud Pariisi arhitektuuri-tippude poole, nii unistavad allmaailma sahkerdajad tsiviliseeritud bisnisest.
Vartanil oli kindlapeale sissetulekuid salakaubandusest ja ta teadis ka, kus tiirleb tema raha, mida ta tohutult kõrge intressiga välja laenas. Ta ütles EEle, et on "tüdinud auto alla kummardumast ja pommi otsimast, enne kui tütarlapsega autosse istuda".
Kuid mees pidas Tallinna allmaailma omakohut kiiremaks ja õiglasemaks kui riiklikku. Samas ütles üks allikas EEle, et armeenlane ei teinud nõutud sissemakseid ühiskassasse, nagu Tallinnas kombeks Jeesuse Vartan leidis aasta alguses omaauto alt lõhkemata pommi. See on siiamaani hoiul Kaitsepolitseis. 1994, aasta lõpul riputati põrgumasin armeenlasele kuuluva kioski ukse külge Kaubamaja kõrval. (Kiosk oli aasta esimestel nädalatel suletud, katuse küljes hiiglaslik leinapärg.)
Kes tappis Vartani ja Poljaki? Seisukohad on paradoksaalsed ja vasturääkivad. Armeenlaste arvates seisis Variani nimi nimekirjas, mille jäägrid ja nende Kaitseliidu sõbrad omal ajal Eestimaa puhastamise eesmärgil koostasid. Jäägridki piinasid oma ohvreid enne tapmist, et venekeelse allmaailma kohta infot saada, ütles vene keelt rääkiv politseiametnik EEle.
Kaukaaslased viitavad koguni variandile, et nagu omal ajal Kolumbias, on nüüd ka Eestis politsei "teatud ringkondadele" mõista andnud, et mõne grupeeringu arvatava liidri kadumise asjus ei algatata tõsist uurimist.
Politsei arvab, et "maksu" maksavad Eestis kõik - valida on, kas riigile või "kassale". "Kassa" karistab karmimalt.
"Mõtlema peab positiivselt," ütleb Tallinna peaarhitekt Vilen Künnapu. Kollase metallsõrestikuga reklaamkonstruktsioon, mille keskel ümmargune kasiino, ehitatakse loodetavasti siiski valmis. Sümboliseerimaks tormilisi aegu Tallinnas, mil kõik pürgisid kiiresti kuhugi kõrgemale, ent mitmed lõpetasid Männiku karjääris.
