Raamat põhineb intervjuudel, mille Arnold Meri on andnud Komsomolskaja Pravda kolumnistile Galina Sapožnikovale, ning mõnede Meri sõprade ja aatekaaslaste mälestustel. Tegemist on Arnold Merit ja tema tegusid ülistava teosega.

Kaitsepolitsei on oma aastaraamatus nimetanud Sapošnikovat üheks Eesti-vastase meediasõja juhtfiguuriks.

„Sapožnikova eestvedamisel ja Venemaa rahastamisel käivitati eelmise aasta oktoobris uudne infosõja projekt, meediaklubi Impressum,“ kirjutab kaitsepolitsei oma aastaraamatus.

Nõukogude Liidu kangelane Arnold Meri suri eelmise aasta 27. märtsil.

2007. aasta augustis alustati kohtus kriminaalasja, milles Merit süüdistati genotsiidis. Süüdistuse järgi osales ta 1949. aasta märtsiküüditamise ettevalmistamisel Hiiumaal ning juhtis ja kontrollis küüditamise läbiviimist. Meri ise ennast süüdi ei tunnistanud.

Süüdistuse järgi küüditati toonase ELKNÜ keskkomitee esimese sekretäri Arnold Meri juhtimisel 1949. aasta märtsis Hiiumaalt Venemaale Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest.

Arnold Meri sai 1941. aastal Nõukogude Liidu kangelaseks.