“Tead, mis siin potis on?”

“Ei tea!”

“Siin sees on mandlid, suhkur ja hästi palju saladusi.”

Kui peita ennast Kadri ja tema kaaslaste selja taha, seal kaks tundi vaguralt istuda ja protokollida, mida inimesed räägivad, saab vihikust vestlussõnastik, mis koosneb hüüatustest, viisakustest ja komplimentidest. Turistid on Eesti noorte sarmist nii sisse võetud, et aegajalt rivistuvad nad entusiastlikult pikka järjekorda, nagu oleks vana hea vene aeg.

“Lubage endale üks mõnus mandel, proua!!!”

“Gospodi, što eto takoje!?”

“Makeat mantelit!”

“Les amandes sucrées!”

“Sweet almonds!”

Keegi fotoaparaadiga onu lühikestes pükstes luukab ümber mandlimüügipunkti, fotoaparaat laskevalmilt käes.

Tahate pilti teha, uurib Kadri inglise keeles.

“Jah.”

Cadry lööb käed puusa ja naeratab loomutruult.

Onu teeb plõksu ära ja seletab midagi.

“Üks pilt veel?”

“Jah.” Ja jälle on Kadri käed puusas ja krambivaba naer varrukast võtta.

“Thank You very much!!!”hõiskab onu ja lahkub krapsult, nagu oleks vahepeal tubli suraka konjakit ära joonud.

Eesti poiss tuleb, purk õlut näpus, ja ei saa suud veel lahti, kui Kadri informeerib, et avalikus kohas joomine on ebaseaduslik.

Poiss kohmetub.

Kadri: “Ei, ma lihtsalt ütlen.” Ulatab poisile lusikatäie magusat kraami: “Vaata, siia mandli peale on su nimi kirjutatud!”

Poiss napsab mandli ja hiilib õhetades rahva sekka.

Keskealine daam pildistab ja taganeb ja peab peaaegu selili kukkuma, sest tagurdab vastu tänava äärekivi, aga säilitab ime läbi siiski tasakaalu ja tervise. Ja hüüab kahekümne meetri peale (nagu oleks tal klaasipuhuja kopsud): “Eee, Olja, Posmotri!” EM>

Kadri: “Olge ettevaatlik, need on tulised!”

Daam, võimalik, et väliseestlane (aga kindel ei või olla) testib mandleid pühalikul ilmel. See näeb välja umbes nii, nagu kuulaks ta Pärdi kolmkõlasid mõnes maailmakuulsas sakraalehitises.

“Ma söön neid Lüübekis mõnikord.” Muigutab.

“Kopenhaageni omad on liiga karamellised!”

“Missugused?”

“Karamellised. Liiga rohke suhkruga.”

Omistab kõhuka tuutu ja astub edasi.

Mustade silmadega turist läheneb mandlipotile.

Kadri teatab talle hispaania keeles (toonitan – hispaania keeles!), et hispaania keelt ei oska ta sõnagi. Edasi nimetab Kadri soravas itaalia keeles (tõsi – kõne pole pikk), et ei, itaalia keelt ta ei räägi. Ja mustade silmadega turist vaatab Kadri mõnda aega nagu väikest armast looma loodustarvete poes ja ostab kolm pakki mandleid ühekorraga.

Pikkade juustega poiss, kes Kadriga koos töötab ja kellel on muljet avaldav prantsuse keel, ütleb vaikselt, et täna on suhkruga mingi jama.

Kadri: “On või?”

“No vaata.” Poiss väntab potis mõlaga.

“Ihana tuoksu! Hyvää!!!”

“It's delicious!”

“Puhutekö estiä, suomeja, venejä?”

“Ah, quélles sont delicieuses!”

"What is this?"

"Miltä maistuu???"

“Here We go!”

“Tohin ma ühte proovida?” uurib inglane (mees) naeru kõhistades. Ja napsab ühe.

“Kas just see oli see kõige parem?” vallatleb Kadri.

“Jah! Just see!” Inglane purskab naerma nagu tsirkuses.

Eesti poiss läheneb sama sooviga. “Kas saaks ka ühe?”

Kadri paneb käed puusa, teeb turtsaka näo, lööb varbaga põnts põnts vastu kivist sillutist.

Poiss ootab.

“No hea küll!” Kadri leebub ja torkab poisile kulbi mandlitega nina alla.

“Aga selle tingimusega, et kolm pead ära sööma, mitte ühe!!!”

Vahepeal saab "jama suhkruga" likvideeritud. Kaup läheb kiirelt ja äkki on mandlid otsas.

Kadri teatab poolele bussitäiele soomlastele, et neil tuleb kümme minutit oodata. Teade ei kanna endas teab mis rõõmsat sisu, aga Kadri esitab seda operetliku sarmiga nagu prints Charles kuninganna sünnipäeval. Ja mis on sellisel puhul kümme minutit ootamist. See on sulaselge rõõm!

Vahepeal areneb Kadri ja küpse Saksa frau vahel pikem soe dialoog, mille käigus varustatakse Saksa daam detailirikka ülevaatega, kuidas magusaid mandleid tehakse (ikka peaasjalikult saladustest). Kadri omakorda saab daamilt kiita. Põhjus on Kadri veatu saksa keel. Tallinna Saksa Gümnaasiumis pandi selle eest neli. 

Ja kui Saksa frau rahakoti välja otsib, ja teatab, et ostaks nüüd koju viimiseks ühe tuutu, uurib Kadri(muidugi mõista üle näo särades), et kas proua tahab tühja tuutut või tuleks sinna mandleid ka sisse panna.

Kadri tähelepanekute järgi annab osa inimesi energiat. Kas või needsamad sakslased, kes imestavad, kuidas võib see olla võimalik, et siinmail keegi ladusalt saksa keelt räägib.

Siinne arengutase olevat sakslaste jaoks tõsine üllatus. Kui Kadri Saksamaal käis (ta elas kohalikus peres), ja kui õhtul pizzat tehti, siis esitati Kadrile enne lauda istumist ettevaatlikke küsimusi, et kas ta ikka on varem kuulnud, misasi on pizza.

“Makeat mantelit!”

"J`en prendai deux!"

“Can I taste, please?”

“Palun, palun!”

“Here we go!”

“Olkaa hyvää!”

“Teilegi!”

On päevi, kus Kadrile on tehtud mandlikauplemise käigus neli abieluettepanekut. Ja on päevi, kus on tehtud rohkem. Agaramad on olnud soomlased, sakslased, itaallased. Sellised neljakümnendates. Vahel tuleb mõni üle 60aastane Prantsuse isand ja ohkab, et näe, ja sa ei abiellugi minuga. Sa oled vist minu jaoks ehk tõesti veidi noor!

Cadry: “Näe, see neiu või naisterahvas või daam seal on soomlane.”

Ongi. Kui daam lähemale astub, ütleb ta head magusat lõhna nuusutades kõva selge häälega: “Herrainen aika!"

“Ja need seal on sakslased. Kui tullakse jalgratastega, kus on tohutu suured pambud peal, siis on need enamvähem kindlalt sakslased. Nad on sõitnud läbi Euroopa. Inglased, eriti vanemad Inglise härrasmehed, on suursugused ja galantsed. Vene naistel on kirev ja argipäeva kohta nõks üle paisutatud väljanägemine.” P>

Rahvuse äraarvamises on Kadril kõrgem väljaõpe.

Ega see töö siin kerge ei ole. Raba ja sära kuuma poti juures viis tundi korraga. Õhtune vahetus üheteistkümneni õhtul.

"Põhiline on see, et ei pea enam kodustelt raha küsima. Ja kodused on õnnelikud, et ei pea andma ka!"

Muide. Tänavu kevadel registreerus mandlimüüjakatsetele kolmsada kooliõpilast. Vastu võeti kaksteist. Need, kes emaga tulid, sisse ei saanud.

“Tahate pilti teha?”

“Veel kord?”

“With my friend, please!”

“You're welcome, Sir!”

"Thank You very very much!"

"Tosi herkullista, pitää sanoa!"

Kadri kliendivõlumise kolm reeglit

a) Seisa sirge seljaga – nii paistad sa enesekindel. Pealegi on see rühile kasulik
b) Kasuta inimestega rääkides nende enda keelt, hoolimata sellest, kas sa seda tegelikult oskad või mitte. See äratab sümpaatiat.
c) Naerata. Ole sõbralik, viisakas ja lihtsalt ise.