21.03.2008, 00:00
Noor tibi võttis vanalt mehelt kodu
Kohus maadleb südametu naisjuristiga, kes vanainimestelt maid ja maju välja petab.
Eeli (77) on oma majas Maarjamäel elanud terve pika elu.
Rasvatihaste rõõmsa vidina saatel riisub ta praegugi aias
lehti. Või kui lehti ei riisu, kogub Russalka kandis mere
ääres või Lasnamäe veerul lauajuppe ja palgiotsi.
Või võtab ette pikema tee ja käib Pirita linnaosavalitsuses
supitalongide järel.
Kui Eelilt küsida, kas ta on
kuulnud, et ta varsti kodust tänavale tõstetakse, lõikab ta
küsimuse järsult katki: “Loll jutt! Ise olete minust poole
noorem ja nii loll küsimus!”
Eeli pole siiani aru saanud,
et maja, kus ta elab, pole enam tema maja. Et see on temalt osavalt välja
petetud ja on aja küsimus, millal ta peab siit välja minema.
Suvel 2005 kõik algas. Eeli õuele Maarjamäel
tuli Liis Haavel, heledate juustega Saaremaa tüdruk. Tollal oli Liis
26aastane noor jurist. Õppinud Concordia ülikoolis,
töötanud Pärnus advokaadibüroos Heta.
Liis
kurtis Eelile, et pole kuskil elada, uuris, kas saaks äkki Eeli juures
öömaja.
Pakkus, et võiks aidata Eelil remonti teha, vee
ja elektri sisse panna.
Liisil on arukas jutt, juuraterminid
jooksevad libedasti üksteise järel, sõnastus on asjatundlik,
veenmisoskus muljetavaldav.
Remonti ta Eeli juures ei teinud,
elektrit sisse ei pannud. Öömaja õieti ka ei tahtnud. Vahel
käis Eeliga juttu ajamas. Aga Liisi mõju Eelile oli niisama
tõhus nagu hobusele mõeldud määre reumahaigetetele
eakatele leedidele.
Eeli, eluaegne vanapoiss, tundis endas
elujõudu ärkavat ja avastas rõõmuga, et on veel enne
surma toreda pruudi otsa komistanud.
Mainis sugulastele muu jutu
sees, et mine tea, võib-olla saan veel lapsegi!
Eelil
polnud aimu, et Liis Haavel on koos elukaaslase Vello Loitiga petnud
vanainimestelt välja ridamisi maju, arvuteid, telefone. Algul mesine jutt,
väike meelehea (saiad ja pirukad), edasi suuremad lubadused
(kuuldeaparaat, TV-kava aastatellimus ja talvejope) – ja märkamatult
ollakse sealmaal, et vanainimene on nõus maja kenale naisele ära
andma.
Oma jõulise partneri Vello Loitiga (kohtulikult
karistatud jõhkrate maneeridega isik) sai Liis tuttavaks aastaid tagasi
Heta advokaadibüroo päevil, kui ta Loiti nõustama juhtus.
Nüüd töötab ja elab tandem koos. Loiti ennast varakatele
vanainimestele lähedalt näidata ei saa. Loit mõtleb
plaanid välja, Liis läheb ja räägib vanainimesed
pehmeks.
Sügisel 2005 oli maja- ja maadeomanik Eeli
tehinguteks küps. Eelile seoti lips ette, viidi ta notari juurde ja Eeli
kirjutas maja Vello Loiti ema Maimu-Milvi Loiti (70) nimele. Eelil lubati majas
elupäevade lõpuni sees elada.
Koos majaga kinkis Eeli
ära kaks magusat mereäärset maatükki – üks
Kurkse lahe ääres (8,5 ha), teine Viimsi vallas (1,2 ha). Maade ja
maja väärtus arvatakse olevat seitsme miljoni kanti.
Eeli
sugulased muutusid kingitustest kuuldes ärevaks, läksid Pirita
linnaosavalitsusse ja rääkisid, et kole lugu – vend Eeli on
kelmide küüsi sattunud. Linnaosavalitsus tegi avalduse kohtusse, kus
Haaveli-Loiti nimi juba tuttav oli. Kergeusklikke, kellelt nimetatud duo maju
välja petnud, tuleb kokku pikk kirju rida.
Kohtumenetluse
käigus tehti Eelile psühhiaatriline ekspertiis ja ta tunnistati
teovõimetuks.
Kuna selgus, et Eeli pole võimeline kohtus
enda eest seisma, algatati eestkosteprotsess, mille ülesanne oli leida
vanahärrale eestkostja. Eestkosteprotsessil pakkus ennast kohtus Eelit
esindama... Liis
Haavel!!! Kohus oli nõus, sest süüdi ei olnud Liis Haavelit
selleks ajaks tunnistatud.
Eestkosteprotsessi esimesel istungil
nõudis Haavel Eelile uut psühhiaatrilist ekspertiisi. Et asi
libedamalt läheks, pakkus Haavel sobiva eksperdi ise välja ja kohus
oli valikuga päri.
Haavel võttis Eeli käevangu ja viis
Tartusse, kus tehti uus ekspertiis, mis tuvastas, et Eeli saab oma asjadega
tublilt hakkama. Sest kui inimene käib iseseisvalt poes ja
supiköögis, siis on tema tehingud maja ja maadega samuti igati
pädevad ja mõistuspärased.
Eeli
õel Martal on Eeli tervise kohta mõnevõrra
teistsugune diagnoos kui Liis Haaveli poolt otsitud eksperdil. Noorena olnud
Eeli kraps ja terane. Luges palju, käis kalandustehnikumis ja
sõjaväes. Aga kui sõjaväest tagasi tuli, oli ta pehmelt
väljendudes muutunud. Seda panid kodused kohe tähele. Ja
selline on ta olnud terve edasise elu.
Jaanuaris 2006
läks tandem Haavel-Loit Hansapanka ja vormistas Eeli maja peale
hüpoteegi (summas 1 235 000 krooni). Kohe võeti välja ka
patakas raha, sest raha oli hädasti vaja. Selle eest osteti ilus
hõbedane Lexus GS430.
Samal kuupäeval tehti pisike, kuid
oluline muutus ka kinnisturegistris – siitpeale ei ole Eelil enam mingit
õigust oma majas sees elada. Eeli on sellest päevast alates ilma
kogu kinnisvarast ja ise pole ta sellest tänaseni aru saanud.
Märtsis 2006 keelas Põhja Ringkonnaprokuratuur pangal
Eeli maade ja majadega igasugused tehingud. See on tõsiseim liigutus,
mis õigusasutused on Eeli kaitseks teinud. Kohtupidamine ise on
lohisenud üle kivide ja kändude.
Eeli esitas kohtule
püüdlikult kirjutatud etteütluse, mille ta Liis Haaveli
dikteerimise järgi tegi. See on tõsisem sooritus. Ei ole
otsuseusvõime puudulikust ega episoodilist desorientatsiooniseisundit.
Olen võimeline adekvatselt orienteeruma olmesituatsioonides ja
keerulisemates sotsiaalses olukorras. Samas kirjutab Eeli, et on kinkinud oma
vara vabaelunaisele Maimu-Milvi Loidi nimele, kellega olen tuttav 3 aastat.
Meenutagem, et Haavel ilmus oma mesijuttudega Eeli õuele alles aasta
eest.
Oktoobris 2007 võeti maha tõkend, et
majaga ei tohi tehinguid teha. Ja kuna Maimu-Milvi Loit ei maksnud
Hansapangale laenu tagasi, pani Hansapank Eeli maja enampakkumisele. Eeli
maja ostis ära ettevõtja Margus Valdes.
Margus Valdes
ütleb, et tema ei teadnud, et majas vanamees sees elab.
Kohtutäitur Risto Sepp, kes müüki korraldas, oli
küll kuulnud, et majas elab keegi mees.
Risto Sepp: “Aga
minu ülesanne oli Hansapangale võlg tagastada ja mitte hoolida
inimestest, kes majas sees elavad.”
Nüüd tahab uus
omanik Margus Valdes hakata oma maja korda tegema ja Eeli tulevik huvitab
Valdest vähe.
Eeli pidi olema majast väljas 7.
veebruariks 2008. Valdesel on võimalus tõsta Eeli välja
kohtu kaudu või kohtutäituri tehtud enampakkumisakti alusel.
“Eks ta Iru vanadekodus toa saab,” arvab Valdes. “See
on juba sotsiaaltöötajate rida!”
Pirita
Linnaosavalitsuse sotsiaalosakonnal on Eelile pakkuda voodikoht kodutute
varjupaigas või munitsipiaalpinnal Akadeemia tee 47. Sotsiaalmajas
Tuulemaa tänav 6 praegu kohti ei ole.
Märtsi
lõpus 2008 jätkub Harju maakohtus Liisi ja Loiti kriminaalasja
arutelu. Neile on esitatud kahtlustus kelmuse paragrahvi järgi –
varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige
ettekujutuse loomise teel.
Eelilt maja ja maade välja petmist
siin e
i arutata. Eeli asi on Haaveli-Loiti pikast kriminaalsaagast välja
tõstetud. Oodatakse ära, mida toob kaasa Eeli eestkostemenetlus.
Oodatakse ka kolmandat psühhiaatrilist ekspertiisi, sest sellest oleneb
Eeli käekäik kõvasti.
Kui Eeli tunnistatakse
otsusevõimetuks, saab Eeli maakinkimised veel ära muuta. Maja on
päästmatult läinud.
Eeli riisub oma maja taga
aias lehti Eelil on soe müts ja umbusklik pilk.
“Eeli,
kas teil on kuskile minna, kui teid kodust välja
tõstetakse?”
Eeli toetab lõua vastu rehavart ja
imestab südamest.
“Pirita sotsiaalosakonna naised
küsivad minult sedasama. Nad on minust poole nooremad ja küsivad nii
lolle küsimusi!”
“Teilt on maja välja
petetud, kas te sellest saate aru?”
Eeli läheb trotsi
täis: “Keegi pole seda tõestanud, et see on minult välja
petetud!”
“Aga kui tõestatakse ja välja
aetakse, mis te siis teete?”
Eeli: “Kelle asi see on!
Mis see teie asi on!”
Informeerin Eelit, et
linnaosavalitsusel on talle praegu pakkuda ainult voodikoht, rohkem esialgu
mitte.
“Voodikoht!” Eeli ei hoia naeru tagasi.
Siis peab Eeli pausi ja vaatab mind puuriva pilguga. “Ja kelle poolt
teie olete!?”
“Ma olen teie poolt. Ma väga
tahaksin, et te saaksite edasi elada oma kodus.”
Eeli:
“Ma ei ole ju süüdi?”
“Ei
ole.”
“Siis on hästi.”
Eeli riisub
rõõmsalt edasi. Ja rasvatihane raagus põõsas
vilistab, nagu jaksab.