Ma käisin India vanglas. Sellessamas, kuhu 14 Eesti laevakaitsjat viieks aastaks mõistetud on.

Ei saa salata, et võrreldes kõige hullemate Ladina-Ameerika türmidega tundub Puzhal I vangla esmapilgul isegi leebe. Tulistamisi ei kosta ja India riik jagab söögiks tasuta juurvilju (veidi pehkinud, kuid siiski päris kõlblikke), vahel ka kana või muna. Kongi betoonpõrandale visatud mattidel on igal mehel oma lebamiskoht ning pärast päikseloojanguaegset ukselukustamist kell kuus õhtul häiriks rahu vaid satikad ja öiseid paraskilkäijad. Nii see elu veereb. Elu, mida need 14 Eesti meest kuidagigi ära teeninud ei ole.

Eesti on olnud laevakaitsjate küsimuses õigluse võidutsema hakkamist oodates kohmetu ja äraootav ning see on olnud viga. 

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel