Paar nädalat tagasi andis akadeemik ja Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Endel Lippmaa Eesti Ekspressi paberväljaandele palju kirgi kütnud intervjuu globaalse soojenemise teemal.

Kuigi meie online-intervjuu peateemaks oli kliima soojenemine-jahtumine, otsustas Endel Lippmaa vastata kõikidele talle esitatud küsimustele.

Küsimused ja vastused on avaldatud muutmata kujul.

Loe lisaks: Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama! Ostke rahumeeli suur maastur!

VIRGO: Maailmamere jahenemine

Kas maailmamere jahenemises võib süüdi olla ka jää sulamine ja suurte jääpankade triivimine väga sügavale soojadesse vetesse?

Ookeanide 700 m pindkihi jahenemine on jäämassi oluliselt suurendanud, põhjapoolkeral seni 13 % võrra 2007. aastaga võrreldes AMSR-E Sea Ice Extent IARC-JAXA andmetel. Globaalselt merejää mitte ei sula, vaid külmub suuremaks

II: Kumb väide on õige(m): “Ükski heategu ei jää karistamata” või “küll Jumal kõiki heategusid näeb ja meeles peab”

Mitte kumbki.

Millisena kujutate Teie ette surmajärgset eksisteerimist (elu)?

Sünnieelsena.

ALEKSANDER TOOMPUU: Maa pöörlemine

Kas Te ikka veel arvate, et tuulejaamad/veskid saavad energiat Maa pöörlemisenergia arvelt?

Saavad küll ja ainult sealt, kuid see on väga suur mittetaastuv energia, mis nähtavalt ei vähene. Vähemalt mitte inimkonna eksistentsi vältel.

MART: Nimetage, palun, 3 erialavälist eestikeelset raamatut, mida lugedes olete tundnud, et ilukirjandusliku teose lugemisele kulutatud aeg ei ole mõttetult raisatud.

“Tõde ja õigus”, “Hõbevalge” ja “Kuulsuse narrid”.

22:NII

1. Kas ja kuidas mõjutab teie väljaütlemine Eesti teadlaste rahastamise võimalusi?

Parandab, sest kinnitab loodusseaduste kehtivuse paratamatust.

2. Miks te näete nii palju vaeva probleemidele tähelepanu juhimisele? Pooled ei usu niikuinii ja teist poolt ei huvita. Milleks enda aega raisata (nende seletamiste, põhjendamiste jne peale nagu praegune intervjuu)?

Sapienti sat.

3. Mis võimalused on Eestil kui riigil, et üle minna nn “teadmistepõhisele majandusele”? Mis on Eesti tugevused? Mis tehnoloogiale tuleks panustada? Kes peab panustama? Mis võiks olla riigi osa selles protsessis?

Tuleb tagada ainult asjatundlikke algatusi. Neid on nii vähe, et raha jatkub neile alati.

4. Paar aastat tagasi rääkisite Terevisioonis, et kohe-kohe tulemas on füüsika alustõdesid raputav revolutsioon. Kui kaugel sellega on?

Päris kaugel juba. Kas vastus tuleb Fermilabis või CERNis, on veel ebaselge. Saade aga oli Tähelaev.

5. Millist Euroopa Liitu pooldate? Kas praegune suund, et liigume Euroopa Ühendriikide suunas on õige?

Seda peab otsustama referendum.

6. Miks Eesti poliitikud ei tee oma häält maailmas kuuldavaks? Miks näidatakse rahvale, et ollakse asjade otsustamisel tugevaks tegijaks, kui tegelikult nii ei ole.

Asi on parem kui arvate, 6. septembril 1991 alustas Eesti NSVLiidu ametlikku lagundamist tema tolleaegse kõrgeima võimuorgani kaudu, praegu peatas Euroopat lõhestava gaasitoru, ja tegi mõlemat edukalt.

POOBMARLI: Kuidas Te oma isikliku elu olete korraldanud – kas sõidate autoga ja milline on selle auto mootori töömaht? Kas fännate kodust elektritootmist (tuulik, päikesepaneel vms) ja kas kasutate neid?

2,5 l igapäevaselt ja 3,5 l pidulikumalt.

Jah, minu organismi kütuseelementide (mitokondrite) koguvõimsus on 100 W ja sellest minule piisab.

LIHTNE KÜSIMUS: Miks poolusel jää sulab?

Sulab siis, kui kliima soojeneb. Praegu globaalne temperatuur langeb ja jääd tuleb tegelikult juurde. Ja jääkarusidki on kolm korda rohkem kui siis, kui neid loendama hakati ja nad trügivad juba grislide valdustesse.

RAIMOND K.: Eesti on majanduskriisis. Kõlab banaalselt, kuid tundub, et tänu taevale ei ole meie riik ainus, mis kriisis on. Viimasel ajal on tekkinud kriisi lahendamisel hakatud rääkima hoopis vajadust muuta kapitalismi põhialuseid ja uuenenud maailmakorrast, mis kõigepealt tähendab pankade riigistamist ja absoluutset kontrolli rahanduse üle. Lihtsad inimesed ei saa enam aru, kuhu selliste otsustega tüüritakse või oleme midagi olulist hoopis maha maganud. Millisena ja mille arvelt, arvestades elanikkonnas toimuvaid muutusi (st vananemist, vähememist, väljarännet jms) näete Teie, Eesti Vabariigi võimalust ellu jääda ja veelgi enam, areneda? Kasvõi kuni viie jõukama riigini välja. Milline on teie nägemus uuest maailmakorrast?

Pole meil häda midagi. Leninlikud teesid pankade riigistamisest ja absoluutsest kontrollist on meile juba läbikäidud etapp. Kui Euroopa Liit ja USA hakkavad tõepoolest oma uudseks muudetud poliitikat ajama, siis võime Euroopa viie jõukama riigi hulka sattuda küll ning rutemgi kui arvame. Teised jäävad siis lihtsalt kiiresti vaesemaks.

A.: Mida arvate Maavälisest elust, tulnukatest?

Nende olemasolu on paratamatu, kuid eksistents tõenäoliselt lühiajaline, nii et kontaktiloomiseks on vaja arendada mõnda aegruumi-välist sidusolekutel baseeruvat spinnelektroonikat (spintroonika on juba kasutusel kõigis moodsates kõvaketastes).

DOLOMEDES:

1. Kui süsihappegaas neelab spetsiifiliselt invrapunast kiirgust (eeldan, et see on fakt) ja selle kontsentratsioon atmosfääris tõuseb (ka see on fakt, peale Mauna Loe mõõdetakse seda ka paljudes teistes maailma punktides) ja ka maakera keskmine temperatuur on pigem tõusnud, kuidas siis kliima soojenemine on “jama”?

Maakera globaalne satelliitmõõtmistest tulenev keskmine temperatuur praegu ei tõuse, vaid langeb. CO2 osa soojendamises on vaid 5 % ja ei avaldu võimsamate tegurite mõjupiirkonnas nagu Päike. Ning soojenemine on sel sajandil asendunud külmenemisega.

2. Kas sõna “jama” kasutamine on akadeemikule kohane? Eriti tingimustes, kus Teie teooria (tuleviku ennustamine ei saa ju olla midagi muud) pole kuigivõrd paremini faktidega toetatud kui vastaspoole oma.

Teadlane peab olema terminoloogias täpne. Iga nähtust tuleb nimetada sellena, mis see tegelikult on. Mina toetun ainult ainult loodusseaduste tundmisele ja üldkehtivusele. Kõik, mis on olulises vastuolus tuntud loodusseadustega, on kas ülisuure avastuse võimalus või vastasel korral tõesti jama. Keskteed ei ole.

3. Kas te saate saata vähemalt viie SCI artikli viited, kus teie seisukohti on ilmselt toetatud?

Neid artikleid on sadu ning asjatundlikke loodusteadlasi esindab ICSC (International Climate Science Coalition), milles on enam kui 30 000 liiget.

4. Kas olete ise antud teemal ja oma allikatele tuginedes ka mõne teadusartikli kirjutanud?

Olen pidanud sel alal pikemaid ettekandeid Eesti Teaduste Akadeemia saalis, Tartu Ülikooli aulas, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Belgia kuningliku delegatsiooni konverentsil. Sain just e-kirja USA Füüsika Ühingu (APS) presidendilt Professor Arthur Bienenstockilt, kes ootab minult sellealast atmosfäärifüüsika artiklit.

KALVIS:

1. Maailma temperatuuride mõõtmist on nüüd piisavalt kaua toimunud, tänaseks on valdav enamus teadlasi nõustunud, et see tõuseb kindlalt ja järjepidevalt (Kui temperatuur tõuseb, siis ei saa kliima jaheneda?)

Maailma temperatuuride pidevat tõusu toetab valdav enamus Euroameerika poliitikutest, mitte aga valdav enamus teadlastest ja inseneridest. Hetkel oleme tagasi 1948.a. temperatuuril. Ka ookeanid jahtuvad praegu. Teisest küljest, elame holotseenis, mis järgib Milankovichi tsüklit kuni järgmise suure jääajani.

2. Maailma mere tase tõuseb järjepidevalt ja selle põhjuseks on soojemise tagajärjel lume ja jää sulamine.

Ka ookeanid jahtuvad praegu ning tõmbuvad pisemaks. Ning ainult maismaalume sulamine saab tõsta veetaset. Kuna masimaalume ja jää sulamine piirdub põhjapoolkeraga, siis on veetõus tühine. Tõsine veetõus tuleb peale järgmist suurt jääaega.

3. CO2 tase on mitmekordistunud ja selle vähenemist pole niipea ette näha. Maailma eriti pikaldane ajalugu on väitnud üsna kindlalt – näiteks globaalse jahtumisega eelkambriumis, et selle põhjustas ulatuslik CO2 vähenemine. Analoogselt on kõikides minevikusündmustes (globaalse soojenemisel) üsna kindel roll olnud CO2 kogusel (soojenemisega on see alati tõusnud, jahenemisega vähenenud). Olen teie seisukohaga üldjoontes nõus, et CO2 ise võibolla ei olegi peasüüdlane kliimasoojenemises, kuid võib kuuluda võtmeroll selle käivitamises.

Globaalne, jääaegu põhjustav jahtumine on tingitud Milankovichi tsüklitest taevamehaanikas. CO2 emissioon on jää sulamise tagajärg ja mitte põhjus. Jahenemist jälgiti põhjendamatu murega 60 aastat tagasi ja asuti jääaega tõrjuma, kuid see, mida poliitikud Atlandi mõlemal kaldal uskusid ja toetasid, osutus asjatuks alarmiks.

4. Olen mitmeid kliimateadlaste töid lugenud ja need väidavad, et globaalses mõttes oleks meid pidanud ootama ees aeglane ja stabiilne jahenemine, kuid kõik otsesed mõõtmised kinnitavad vastupidist. Vahepeal on inimkond üliaktiivseks energiatarbijaks muutunud ning maailma kliimat võivad nad muuta küll. Teie kommentaarid, et mis on ikkagi vale maakera kliimas (eelpool toodud kolme küsimuse mõõtetulemused), miks ta jahenemise asemel soojeneb (see et pikas perspektiivis miljonite aastate pärast jaheneb olen ma veendunud, kõikide jahenemiste käivitajaks on soojenemise tagajärjel tekkinud pilvisuse suurenemine, mis käivitab jahenemise. Huvitab teie teoorias lühiajaline jahenemise põhjus ja võime peatada kasvavat soojenemist).

Praegu on stabiilne holotseen peaaegu nagu termostaat, kui see lõpeb, tuleb jääaeg hiljemalt 50 000 aasta pärast. Miljoni aasta sisse aga mahub vähemalt seitse suurt jääaega, milledes Eesti kattub mitme kilomeetri paksuse jääkihiga. Praegune jahenemine on tingitud Päikese väga väikesest aktiivsusest, mistõttu ülisuure energiaga galaktilised kosmilised kiired (vesiniku, heeliumi, hapniku ning raua aatomituumad) pääsevad van Alleni vöönditest üsna takistamatult mööda Maa atmosfääri, kus nad tekitavad tohutul hulgal veeauru kondenseerivaid müoone (raskeid elektrone), mis siis tekitavad päikesevalgust tagasipeegeldavaid valgeid pilveutekesi. Päikese aktiivsuse heaks mõõduks on päikeseplekkide arv. Praegu (31.10.2008) on Päikesel üksainus plekk, mida on väga-väga vähe.

5. Teie kommentaar Kyoto protokollile – kas see on EL (eestile) majanduslik enesetapp (teised riigid (eriti Hiina, India, venemaa, USA) kõik jätkavad kasvavas tempos CO2 paiskamist) ja protokolli täitmisest tuleks loobuda või tuleb protokolli täitmine kasuks (arendatakse uusimaid kliimasõbralikke tehnoloogiaid, mis võivad kaugemas perspektiivis arendada just euroopat). Ja seisukoht poliitiliselt (CO2 piiramine vähendab nafta ja gaasi sõltuvust “tuntud” riikidest).

Kes soovib kallist kütust ja elektrit, võib ju Kyoto nõudeid täita. Kolm miljardit tarbijat Aasias nii ei tee. Muide, Kyoto protokoll kuulub New Yorgi 1992.a. Raamkonventsiooni ja mitte Rio de Janeiro lepingu juurde. Ilma New Yorgi lepinguta oleks Kyoto protokoll õigustühine. Tegelikult on Kyoto protokolli õiguspädevus väga problemaatiline niikuinii, sest ükski lisaprotokoll ei tohi muuta põhilepingu sätteid (näiteks veeauru kasvuhoonegaaside nimekirjast välja jätta) ilma seda lubava delegatsiooninormi sisseviimiseta põhilepingu teksti.

TARMO: Tuuleenergia

Sattusin vaatama kord üht saadet kus väitsite, et tuuleenergia tootmise tagajärjel, hakkab maakera pöörlemiskiirus aegamisi vähenema. Väga huvitav väide kui arvestada, et aastatuhandeid on raiutud puid mis põhimõtteliselt toimivad samuti nagu tuulegeneraator. Kas tänu metsaraiele polegi maakera seisma jäänud või oli sel hetkel vaja kuidagi tuuleenergia tootmist õigustada?

Maakera pöörlemisenergia on nii kolossaalne, et ehkki tuulikud küll kasutavad seda mittetaastuvat energiat, midagi nad inimkonna eksistentsi vältel seisma ei pane. Enne seda kaotab Kuu oma orbiidi stabiilsuse ja selle tulemused on väga efektsed. Kuid meie liik seda ei näe.

ANDRES: kliimamuutused

Kuivõrd on teada väide, et maakoor nihkub või liigub ümber maatuuma, siis kuivõrd selline liikumine mõjutab maa üldist kliimat ja kuivõrd see ajaskaalas üldse oluline on?

Nihkub küll, sellest ju maavärinad. Kuid otsene mõju kliimale on tühine.

ALLAN TULEMAA: kas olete endiselt neil seisukohtadel?

Väljendasite eelmine aasta TTÜ energiafoorumil seisukohti, et päikeseenergia ei ole taastuvenergia ning tuulemootorid aeglustavad maa pöörlemist. Kas olete endiselt neil seisukohtadel? Kui jah, siis vahest põhjendaksite.

Mõlemad väited tulenevad otseselt loodusseadustest ja on õiged, kuid inimkonna kui liigi võimalik eksistents on nendest protsessidest tohutult palju lühem.

ARTUR: Clarke’s law

Arthur Clarke, “If an elderly but distinguished scientist says that something is possible, he is almost certainly right but if he says that it is impossible, he is very probably wrong.”

Arthur Clarke is right as always. Besides, in climate science I do not say (of my own knowledge), I just quote on something measured by the scientifically most correct methods.

OLEV:

1.Millist mõju võis kliimale tekitada näiteks Arisona meteoriidi kraatri tekkimine? Ja kuidas kliima hiljem jahenes?

Tekkiv tolm vähendab päikesekiirguse intensiivsust troposfääris.

2. Energia saamise probleemid. Millised oleksid alternatiivid tuumajaamadele. Tuul, päike ja vesi on juba kasutusel. Mis võiks olla veel tulekul.

Kahtlemata tuleb fusioonenergia, mida kasutavad ka Päike ja vesinikupommid.

 KARLA:kui vähegi võimalik, siis rääkige kuskil kunagi kuidas kõik alguse sai. suure paugu teooria pooldaja te ei ole.ehk siis väljendate oma mõtteid sellel teemal või räägite teooriast, mida ise tõenäosemaks peate. tervist ja jõudu edaspididseks.

Kuna aeg saab eksisteerida ainult massi poolt tekitatud aegruumis, siis selle ruumi teket ajas üldse defineerida ei saa. Asja tuleb käsitleda Minkowski ruumist sõltumatutes dimensioonides.

KAITSEVÄELANE: Riigikaitse

Olete riigile olulistel teemadel vahete vahel sõna võtnud. Leian, et ma ei eksi kui väidan, et Teie sõnavõtte võtab rahvas tõsiselt, erinevalt paljude poliitikute sõnavõttudest. Te ei ole küll sõjaväelane, aga sooviks teada Teie arvamust Eesti riigikaitse kohta. Kas nõustute härra Leo Kunnase artiklitega? Mida arvate Eesti liitlaskohustuse täitmisest Iraagis ja Afganistani sõjas? Kas toetate ajateenistuse säilitamist ehk reservarmee ehitamist või pooldate kordi väiksemat profiarmeed. Kas näete ohtu Eesti iseseisvusele suure naabri poolt.

Kriitika on alati vajalik ja pole vale, kui asi sellest paraneb. Tuleb Ämari, uued radarid ja tankidki. NATO-suhted on väga oluliselt vajalikud, samuti ajateenistus ja reservarmee. Näen ida pool reaalset, kuid raskestirealiseeritavat ohtu. Hea rohi selle vastu on eriti head suhted nii NATO kui Hiinaga.

Taavi: Plasma kosmoloogia

1. Kuivõrd peaksid inimesed tutvuma plasma kosmoloogiaga, otsimaks vastuseid kliimamuutustele ja põhjustele selle taga?

Võiks tutvuda, kuid Nobeli laureaadi Alfveni teooria on päris keerukas. Võib piirduda van Alleni kirjeldusega.

2. Miks on IPCC nimi kliimamuutuste paneel, mitte näiteks kliimasoojenemise paneel? Kas selle taga võib olla põhjus, et läheneme taas jääajale ja see klubi soovib ka edaspidi eksisteerida?

Nimi on ilmselt valitud ettevaatuse mõttes. Oli ju just lõppenud eelmine ülemaailmne missioon võitluseks jääajaga, mida kuni 1980. aastani vägagi kardeti just sama põhjendamatult kui praegu soojenemist. Hea pildi saab Hadley HadAT2 failidest. Viimase miljardi aasta jooksul on Maakera keskmine pinnatemperatuur olnud vahemikus 4 kuni 42°C vastavalt poolustel ja ekvaatoril. Seega ei saa olla ei suurt soojenemist ega jahtumist. Sellegipoolest, IPCC käsitleb tõesti ainult piiramatut ja ebareaalset soojenemist.

3. Kas teile on tuttav meetod “probleem, reageerimine ja lahendus”. Kuidas globaalsel eliidil õnnestub luua kujund “globalne probleem”, et siis pakkuda välja oma globaalset “lahendust”. Antud juhul siis gobaalset maksu eliidi tasku.

Multimeedia ei ole teadus ja sel on oma prioriteedid. Lisaks sellele vajavad riigid ja nende ühendused alati globaalseid ja ühiskondahaaravaid ideoloogiaid, müüte ja missioone, milleks sobib peaaegu kõik.

4. Sarnaselt küsimusele nr 3 küsiksin veel, et kuidas on globaalsel eliidil on õnnestunud läbi viia relvastatud raharööv (globaalne finantskriis) ja uuesti jälle välja tulla oma globaalsete “lahendustega”, kus moodustatakse veel suurem finantseliit. Üks keskne raha, mille hulka samad tegelased kontrollima hakkavad?

Globaalne finantskriis haarab kõiki raha kasutavaid riike sotsiaalsest ja ideoloogilisest struktuurist sõltumatult. Iga rahasüsteem loob ise endale finantseliidi. Üks keskne raha (kuld raha alusena) on alati olemas olnud. Selles asjas on vähe uut päikese all.

5. Kas inimkonnal on lootust kunagi uue maailmakorra propaganda mõjuväljast pääseda?

Ei ole lootustki. Kõige huvitavam on pime usk defineerimata muutustesse.

6. Miks on täheldatud, et kliimamuutus toimub terves päikesesüsteemis samaaegselt? Mida Nikolai Kopernik selle peale arvaks? Kui palju tänapäeval inimesi heliotsentrilise (maa tiirleb ümber päikese) maailmavaate pärast tuleriidal põletama hakatakse? Kas ajalugu kordub?

Toimub korraga, kuid on nii soojenemist kui jahtumist erinevatel planeetidel ja nende kuudel. Ajalugu kordub küll, kuid alati uuel viisil.

POHLATOHLAKAS: Kui tõenäoliseks hindab Endel Lippmaa plaanitava Nord Streami gaasijuhtme suurplahvatuse ohtu? Milliseid katastroofistsenaariume peate võimalikuks (palun andke lühikirjeldus). Kas teie arvates on mõni gaasitoruga seotud oht jäänud ilma (piisava) meediakajastuseta? Kus, siis milline? Mida saaks Eesti veel ära teha gaasitoru merre rajamise vatu?

Ma ei karda mitte plahvatust, vaid detonatsiooni. Seesugune detonatsioon toimus Novosibirski ligidal nii, et kahest lekkiva gaasitoru kohal pihustunud reisirongist ei suudetud laipu isegi 100 surnu täpsusega kokku lugeda. Nord Streami gaasijuhet on praeguse finantskriisi tingimustes peaaegu võimatu ehitada ja Eesti on oma otsuse teinud. Vaevalt Rootsigi toruga nõus on.

SVEN: Osakesed

Kas Higgsi boson on leitud?

Ei ole leitud. Ei ole kindel, kas nad on üldse kunagi olemas olnudki. Kui ei, siis ei leitagi. Mina huvitun vaakumi omaenergia kvantidest küll, pean neid väga väikesteks, kuid reaalselt eksisteerivateks. Umbes nagu zeronid ja vacuonid Peter W. Higgsi kuulsas bosoniartiklis, Phys.Rev.Letters, 145, 4, 1156 –1163 (1965).

ARVO: DK

Tegime koostööd fosforiidis. Milline ja millal saab Eesti kütusena kasutama hakata DK-ta? Vesinikuenergeetika vs DK energeetika? Mis takistab?

Vesinikuenergeetika on üliohtlik, esineb seesama vaakumpommile omane detonatsioonioht. DK on täiesti võimalik ja ootab arendamist.

Martin: Tere

Palun avaldage arvamus, kui tõenäoline on näiteks Viimsi poolsaare veealla kadumine lähema 100 aasta jooksul, kas see võib toimuda globaalse soojenemise otsesel või kaudsel tagajärjel ning kui palju veetase võiks tõusta, missuguse ajavälba jooksul?

Viimsi poolsaare uputamiseks ei jätku maismaajääd enne järgmise jääaja järgset suurt sula ja selleks kulub vähemalt 150 miljonit aastat. Antarktika jää ei ole veel kunagi eriti sulanud. Aga selle põhjuseks on pigem fotogeeniliste jääkarude puudumine ning jääaluse vulkaani vähene võimsus.

Saarlane: Meie Universum, suur või tibatillukene?

Väga austet akadeemik Endel Lippmaa, olen Teie selge ja loogilise mõtlemise tulihingeline austaja. Ja just nende haruldaste omaduste pärast julgen Teilt küsida: Kas meile teadaolev osa universumist (see 13,5 miljardit aastat plahvatav) on suur või tibatilluke? Millega võrreldes?

See on tõenäoliselt meie ainus universum, mis aga võib oma teistes dimensioonides sisaldada veel palju teistmoodi universumeid.

Lugupeetud härra Lippmaa, kas meie 13,5 miljardit aastat paisuv universumi osa jaheneb? Millise kiirusega? Ja veel: kas antud osa universumist on suur või väikene? Millega võrreldes?

Jahenemine tähendab energia äraandmist kuhugi väljaspoole. Kuid meil ei ole teist universumit, mistõttu mingit jahenemist ega soojenemist ei tule kogu universumi tasemel. Küll on aga võimalik energia ümberjagamine erinevate vabadusastmete (dimensioonide) vahel ja üksikud tähed ning planeedid saavad jahtuda küll või ka soojeneda siseste tuumareaktsioonide kaudu kuni supernoovani välja.

MAIT: Kliima soojenemine?

Kliima soojenemise vastane liikumine on väga tugev ja vaadanud ka Al Gore-i showsid, mis väga kaasakiskuvad ja järele mõtlema panevad. Igal ettevõtmisel peab olema liikuma panev jõud. Mis on CO2 ja kliima soojenemise vastaste tegelikud eesmärgid ja kas selle algatuse eestvedaja on USA või EL.

Olematu soojenemise vastaste ainus motivatsioon on loodusseaduste austamine ja nende kehtivuse paratamatuse arvestamine. Ekslikud majandusotsused kahjustaksid meid kõiki.

1. Arendada uusi tehnoloogiaid ja valmistada maailma energiatarbimine ette nafta, gaasi jne maavarade lõppemiseks? Vähendada sõltuvust maavarasid omavatest riikidest?

Deuteeriumi varud on piiramatud. Ainsaks probleemiks jääb siis Maa jahutamine ja poliitilise stabiilsuse tagamine. Lisaks on klatraatse metaani varud samuti tohutud, vähemalt 2,5 teratonni.

2. Kui pidurdada majandust, siis milliste piirkondi?

Ei mingeid, igasugune majanduse teadlik pidurdamine on kahjulik meile kõigile.

3. Kas soovitakse CO2 kvootidga äri teha? Olles märksa pädevam, kas oskate kvootide jagamise ja selle eest makstavate rahade mehanismi lahti seletada? Kas sellest riigipiire ületavast organisatsioonist võib saada suur otsustaja terve maailma asjade üle. Kes määrab kvoodi ja kuhu see raha läheb?

Kvoodikaubanduse oletatav maht on vähemalt 100 miljardit Eurot. Suurem jagu sellest rahast on ülimalt spekulatiivne. Tegevus CO2 kvootidega nõuab suurt finantsilist, tehnoloogilist ja poliitilist asjatundlikkust. Raha läheb Euroopa Liidu kätte, kes selle siis juba ka kuidagi ära kasutab. Eelarveaugud ju muudkui kasvavad.

4. Kas viimasel kümnendil suurenenud orkaanide ja looduskatastroofide arv vastab tõele? Kui siis millest need on tingitud?

Ei vasta. Neid ei ole rohkem ega vähem ning nende kohta on olemas pikk ja põhjalik statistika. Lihtsalt meedia on kujunenud järjest katastroofi- ja tapmise-lembelisemaks.

UM: kellele see on kasulik?

Kui suur on see grupp, kes pani alguse kliima spoojenemise müüdile ja kelle huvides nad tegutsevad?

See grupp on suur, nimeks IPCC 2007. Müüdid on kasulikud valitsustele, sest annavad neile auväärse oreooliga missiooni. Müüdid on ajutiselt kasulikud häälinoolivatele poliitikutele. Müüdid on kasulikud printsiibitutele ja rahaahnetele teadlastele ja problemaatilise uue tehnoloogia tootjatele ning müüjatele. Näiteks, Bill Gates kaotas hiljuti miljardeid dollareid bioetanoli võltsaltarile.

Kuidas selgitab kliima jahenemine sagenevaid ja tugevnevaid orkaane, taifuune, põudu ja muid sarnaseid ilmastikunähtusi?

Meie soojenemised ja jahenemised on alati vaid mõne °C piires ja nende mõju on väike. Pikaajaline meteoroloogiline statistika ei kinnita tugevnevaid ilmastikunähtusi.

Kas ka polaarjää ja liustike sulamine/vähenemine on kuidagi kliima jahenemisega seotud või on tegemist täiesti iseseisva protsessiga?

On seotud, ja Arktika jääkate on 2008. oluliselt suurem kui 2007. aastal.

Kui kliima jaheneb, siis miks meil enam ammu korralikult (s.o. rohkem kui nädalal-paaril talve jooksul) suusatada poel saanud?

Kliima jahtub või soojeneb globaalselt ja ühtemoodi üle kogu maakera. Ilmastik on lokaalne ja ebaühtlane ning ettearvamatult muutlik isegi muutumatu kliima tingimustes. Nendevaheline seos võib olla sama määramatu kui turbulentside arvutamine. On päris ebatavaline, kui meil on soe ja Londonis lumine.

ANTS: Küsimusi lugupeetud akadeemikule

Ei ole küll selle ala inimene, kuid energia jäävuse seadus vist veel kehtib. Kuidas selle valguses aru saada olukorrast: Maakera antud etapil ilmselt saab väljastpoolt energiat põhiliselt(?) päikeselt suhteliselt(?) konstantses hulgas juba pikema aja vältel (eitamata seejuures võimalust, et väga pikaajalisel perioodil ei ole võimatu selle energiahulga kõikumine) ja omab ürgenergiat maapõue sügavustes. Saadud energia ei saa kaduda lihtsalt niisama mitte kuhugile, ta akumuleerub ilmselt looduslike protsesside käigus taimedesse, pinnasesse jne. Ilmselt toimub samal ajal vastupidine protsess – maakera kui selline saadab midagi mingi energia kujul ka väljapoole. Kas need kaks protsessi on omavahel tasakaalus, on see tasakaal mõõdetav – võrreldav suurus? Kui jah, peaks nagu asi olema summaarselt korras, vastasel juhul peaks aga toimuma kas energia ülemäärane salvestamine või eritamine. Mida näitavad maakera laastavad looduskatastroofid? Kas ülemäära kuhjunud energia vallapääsemist? Või ei ole summaarselt katastroofide energiatase maakera kui sellise maastaabis muutunud, on suhteliselt konstantne? Kui palju suudab homo sapiens vabastada aegade jooksul ladestunud energiat, mõjustada kogu energeetilist tasakaalu? Kindlalt võiks vast öelda, et see suutlikkus on aaastate jooksul suurenenud, mitte vähenenud. Kas uut fossiilset kütust tekib sama palju või rohkem kui me samal ajal kulutame? Kui inimeste kulutamine on tühiselt väike, peaks energia salvestuma. Millena? Kas lihtsalt soojusena?...

Üks loll võib ilmselt rohkem küsida kui... kas me kõik saame ja peamegi peensusteni teadma, on juba küsimus?

Energia jäävuse seadus kehtib Boltzmann/Einsteini sõnastuses. Ainsateks energiaallikateks on Päike ja maasisene tuumareaktor, ainsaks jahutajaks kosmiline ruum. Nende vahel kujuneb alati dünaamiline tasakaal ja energia ei salvestu kuhugi. Päikesekiirgus ei ole konstantne ja sõltub kosmiliste kiirte laetud osakeste poolt tekitatud valgete kiirgust peegeldavate pilvede arvukusest ja elueast. Soojema kliimaga elab biosfäär paremini ja fossiilset kütust (vetikad, metsad, turvas) tekib juurde rohkem. Umbes pool kütuste põletamisel tekkivast CO22 sisaldus väga madal, vahetevahel isegi nulliligidane. emissioonist ei kogune õhku ega vette, vaid haaratakse kiiresti taimestiku poolt. Seetõttu on ka taimelavades ja kasvuhoonetes “kasvuhoonegaasi” CO

VILMAR: Küsimus abiootilise õli/nafta kohta

Mida arvate abiootilisest õlist? Kuidas venelastel on õnnestunud pumbata Vietnamis 10 km sügavuselt kalju alt õli? Kuidas taimed ja dinosaurused sinna kalju alla surema võisid minna?

Abiootiline metaan on päris harilik, kuid ka õli (ning teemandid) on võimalik.

SUSTABAINALIST: kuhu tüürime

Lp kaasnõmmelane ning austatud akadeemik, noore naiivse maailmamuutjana oli teie artilit ning videolõiku natuke kibe lugeda/vaadata.

Võttes aluseks teie poolt esitatud hüpoteesi, et inimkonna mõju kliimasoojenemisele on tühiselt väike ning see ei tohiks omada meie tulevaste otsuste tegemisel tähtsust, pean tunnistama, et viimase 6 aasta jooksul nii Põhja-Ameerika kui Euroopa tippülikoolis tudeerides on mulle teine mulje jäänud. Aga eks iga inimene muidugi mõistab seda, mida ta tahab mõista ning kuulab, mida tahab kuulda. Ning julgen isegi öelda, et loeb teaduslikest artiklitest välja seda, mida ta sealt tahab lugeda.

Ma ei ole kliimateadlane ning kindlasti väiksemate akadeemiliste teadmisetga ning ka elukogemustega kui Teie. Seega paistab, et mul polekski nagu midagi siinkohal teile balansiks pakkuda, kuid tunnen, et on. Alustan küsimustega:

1. Mida mõistate Teie jätkusuutlikkuse ning jätkusuutliku arengu all (pean silmas Ing. k. terminit: sustainability)?

See tähendab teha oskuslikult seda, mida hästi teha ja toota oskame. Ja muidugi, Kanadas ja Põhja-Ameerikas on olemas nii IPCC kui ICSC, mis on vastandlikel seisukohtadel.

2. Viidates tagasi teaduslike tööde subjektiivsele tõlgendamisele, leian, et see ongi meid kahte leeri loopinud: glob. soojenemise usklikud ning mitteusklikud. Nii naiivne ma paraku kah ei ole, et usuksin, et kliimasoenemisega seotud eelnõud ning investeeringud pelgalt raha teenimiseks või liikumapanemiseks välja mõeldud on. Seega küsimus: kas Teie leiate, et väited, mida esitate tegelikult samuti teatud piirini subjektiivselt Teie poolt tõlgendatud on?

Ei ole subjektiivsed. Palun võtke tõsiselt neid minu väiteid, mis on täies kooskõlas eksperimentaalselt tõestatud loodusseadustega. Ning peal selle, lisaks soojenemise usklikele ja mitteusklikele on olemas mitte väiksem arv jahenemisusklikke ning mitteusklikke. Nende arusaamade vahel on olemas tasakaal, sest tegelikult muutub ju kliima ka aastamiljardite jooksul vaid väga kitsastes ± 20°C piirides.

3. Kas tunnete absoluutset rahulolu, kui eesti Ekspressi üks suuremaid artikleid on pealkirjaga: “Akadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama! Ostke rahumeeli maastur!”??? Tean akadeemilist koodi ning seda, et teadlasena peate jääma kindlaks teatud põhimõtetele, kuid Teie artiklis leidub küllaldaselt teisigi kaugeleulatavaid järeldusi. Seega leian, et kui esitate oma arvamust teadlasena, peaksite tegema kindlaks, et sellist järeldust (seoses maasturitega näiteks) Teie väljaöeldu põhjal kirja ei pandaks. Kui esiatate oma isiklikke tõekspidamisi ning vaateid, siis olen lihtsalt kurb, et leiate (linna-)maasturikultuuris midagi positiivset.

Eesti Ekspressi tekst ja selle valik on täielikult vaid nende asi. Teisest küljest, suur ja tugev auto (ka maastur) on hea ja ettevaatliku juhi käes väga hea ja turvaline sõiduriist. Kui seda ise ei lõhu siis teistel on seda päris raske teha. Väikeautod on väga nõrgad ja haavatavad, eriti veel siis, kui nad on seestpoolt vesinikuballoone või väga mürgiseid liitiumioon-akusid täis (neid akusid ei tohi ju isegi prügikonteinerisse panna). Ma respekteerin maastureid kui häid ja otstarbekaid autosid, kuid mina ei tooda neid, ei oma ega ole kunagi ühtegi omanud. Häid, suuri ja tugevaid autosid on teisigi.

4. Oletagem, et oleksite erinevatel põhjustel sattunud uskuma, et globaalne soojenemine on inikonna poolt tekitatud. Kas siis arvaksite, et tegu on eraldiseisva probleemiga ning lahenduseks piisab selle konkreetse probleemi lahenduse otsimisest (nagu seda tehti osooniaugu ning hüdrokarboonidega väga edukalt rahvusvahelist keskkonnapoliitikat praktiseerides) või on tarvis muuta midagi suuremat (näiteks inimese suhtumist loodusesse, ennast ümbritsevasse, inimesse tema kõrval jne)?

Teadus ja usk on vastandlikud. Et mingit teooriat uskuda, peab see teooria olema kooskõlas teadaolevate loodusseadustega ja see ei võimalda mul tõsiselt võtta IPCC ennustusi. Muide, osooniauk Antarktikas paistab 2008.a. peagi kasvavat suuremaks kõigist varasematest, nii et Montreali protsess on igatahes täiesti ebaõnnestunud ning CFC-12 asendajana ÜRO poolt miljardite dollarite kulutamisega propageeritud HFC-134a osutus nii heaks kasvuhoonegaasiks (GWP = 1300), et on nüüdseks keelatud ja uus propageeritav jagutusagent on R744 (tegelikult CO2). Ring on täis ja autotööstuse uus armastus CO2 ei jahuta üle 32°C soojenenud autot, sest see oleks vedela CO2 jaoks liiga soe.

5. Kas olete pigem tsentraliseeritud energiatootmise poolt või näete ka Eestis detsentraliseeritud nii koostootmisjaamade, tuul/gaas-jaamade ning teiste kohalike lahenduste jõustumist?

Ma vajan stabiilset energiat ja ei soovi seda osta ebastabiilsetest allikatest, seejuures tavalisest oluliselt kõrgema hinnaga. Seega olen suurte baasenergiajaamade veendunud klient. Tuul/gaas-jaamad nõuavad väga ebakindla ja survevahendina kasutatava vene maagaasi kasutamist ja ma ei soovi ennast mingi ebastabiilse ja kalli süsteemiga siduda.

6. Kas arvate, et kapten Scotti meeskonna Lõunapooluse vallutamise ning traagilise  lõpu ning inimkonna arengu vahel saab tõmmata paralleele? Kui jah, siis milliseid?

Ei saa, sest inimkond ei ela ega soovigi elada Lõunapoolusel. Vajame soodsaid ja kättesaadavaid elutingimusi. Teisest küljest, inimlik uudishimu ja soov uurida tundmatut on samuti inimkonna põhiomadused. Seega loen kapten Scotti traagiliseks kuid imetlusväärseks kangelaseks, kelle teod on kiiduväärsed, kuid ei sobi massiliseks matkimiseks.

7. Kas on võimalik saada mõnda tedusmeeskonda Antarktikale ka Antarktikaga mitte otseselt seotud alaga tegeleval tudengil? Näiteks ehitaja/koristaja/kokk jne. Kui jah, kas oskate soovitusi anda?

Peaks olema võimalik küll. Käige ära, aga ärge jääge sinna elama. Ning osalege parem teadlasena. Teie kirjutis sobib rohkem juurdlevale teadlasele kui konkreetse tööga ehitajale või kokale, kes mõlemad vajavad väga spetsiaalset ettevalmistust edukaks tööks Antarktikas.

TARMO: Kliima soojenemine

Ameerika Füüsika Ühing (APS) avaldas sellel aastal artikli, milles on 30 võrrandit kasutades tõestatud, et need mudelid, mida kasutasid kliima mõju hindamiseks ÜRO ametnikud (IPCC), olid ette programmeeritud ülehinnatud väärtustega kolmes muutujas, mis kujundavad “kliima soojenemise” (temperatuuri tõusu seoses kasvuhoone gaaside efektiga). Selle tulemusena on artilist tulenevalt seni 500-2000 % üle hinnatud CO2 heitgaaside mõju globaalsele kliimale – ehk kliima soojenemine CO2 tõttu on tegelikult minimaalne.

http://nzclimatescience.net/index.php?option=com_content&task=view&id=310&Itemid=1

Kuigi ameerika füüsikud on Teiega üldiselt samal arvamusel, et kliima soojenemine on jama, siis nad ei väida, et kliima jaheneb nagu väidate Teie. Kuidas kommenteerite?

USA füüsikud on head teadlased ja tolerantsed, kuid paljud analüüsivad ka jahenemismehhanisme pilvede mõõtmise kaudu. USA Füüsikaühingu president Arthur I. Bienestock just ootab praegu minult artiklit sellel alal ja mul on teisel pool ookeani palju mõttekaaslasi, näiteks ICSC. Kas kliima parajasti soojeneb või jaheneb, ei sõltu biosfääri (sealhulgas homo sapiens) tegevusest, vaid Päikese aktiivsusest, mille mõõduks on päikeseplekkide arv ja päikesetuule intensiivsus. IPCC programmeeritud valemites kasutatud konstandid ei ole ainult numbriliselt valed, vaid ka vale märgiga. Seda asjaolu rõhutas meteoroloog Roy W. Spencer oma 28.09.2008. ettekandes USA senatile. Tegelikult esineb positiivse tagasiside asemel negatiivne pilvitekitav vastuside. Ka CERN ei uuri sugugi ainult vaakumi omaenergiat nagu näib arvavat TÜ õhusaastemodelleerija, vaid projekt CLOUD küll kasutab CERN’i muoonikanalit, kuid töö on ette nähtud pilvede tekkemehhanismi uurimiseks.

RENC: Miks magnetmootorit ei ole kasutusele võetud, kas sel on tulevikku, ise arvan, et magnetenergia on kosmoses üks võimsamaid energiaid.

Kõik elektrimootorid kasutavad magnetvälju.

GORBY: kuidas

Hr. Lippmaa, kes avalikustas Teile 1939 a. Molotov-Ribbentrop Pakti sala protokollid?

Joachim von Ribbentrop, kes vannutas oma kaastöötajad vaikima mitu tundi pärast seda, kui need olid kõik kolleegidele juba avalikustanud. Salaprotokollist kuulsin juba 1939. aastal ja selle autentse teksti sain kätte kohe varsti peale Teise Maailmasõja lõppu. Kui ma läksin neid dokumente 1989. a. arhiivide poolt kinnitatud tekstidena koguma, siis teadsin täiesti täpselt, mida vajan.

TARMO: Hr. Lippmaa, ma ei saa aru, miks teadlased nii vähe võtavad sõna rahva harimisel nn. masshullutamistele, nagu ufad, sensitiivid, teles jooksev saade, oleks tore, kui mõni teadlane seal kommenteeriks. Igasugused ennustajad, ravitsejad, horoskoobid jne. jne. Kui need jääks huumori tasemele, oleks kõik ok, aga kuna hädas inimene haarab ka õlekõrrest ja need sensitiivid on osavad lollitajad ja rahaahned, siis oleks väga vaja rahvale tunduvalt rohkem vastavat infot. Te olete väga informeeritud mees, paljud riigikogulased ja muidu võimu omavad käivad Mähe Edkari juures nõustamas? Ja kes võimulolijates teadlasi väldivad?

Tänan, kui on võimalus vastata.

Inimesed armastavad oma lootusi ja unistusi ja hindavad kõrgelt neid, kes neid kujutelmi arutada ja kinnitada soovivad. Kuid teadlasi küll ei väldita, pigem kardetakse.

KARBES: vesinikpommi võrdlus

Võrdlete päikest 100 miljardi vesinikpommiga, ometi ei arvesta te päikese kaugust. Kusagil kaugemal universumis võib olla ka miljard miljardi vesinikpommi võimsusega tähti, ometi ei avalda need meile mitte mingisugust mõju. Teie näite kohaselt peaks siis neid ka arvestama ja palju tugevama argumendina. Kusagilt on meelde jäänud, et viimase sajandiga on CO2 sisaldus õhus 600-kordistunud, seda te ei maini oma artiklites. Sõsarplaneedi Veenuse peal on näha, mida teeb suur CO2 sisaldus atmosfääris.

Ma rõhutasin võrdluse kaudu Päikese tegelikku võimsust. Seda päris suurt plahvatust meie planeedil tavakodanikud ju ei märganudki ning eriteadlastel ei ületanud see uudiste künnistki. Ometi on veelgi võimsamad plahvatused Linnutee kaugemates osades üliolulised lennukilt hästi nähtavate lumivalgete valgust tagasipeegeldavate pilveutekeste moodustumisel müoonionisatsiooni kaudu. Viimase sajandiga on CO22 toimest. sisaldus õhus vaid 1,5-kordseks kasvanud, mitte 600-kordseks. Kuid see on varasematel aegadel olnud ka 20-kordne, siis kui elasid suured loomad ja taimestik oli eriti lopsakas. Veenuse väga kõrge temperatuur on tingitud Päikese ligidusest ja seetõttu ka vee puudumisest, mitte CO

VESINIK:

http://www.savefuel.ca/hydrogen/

JUHH: CO2-st

Kas on võimalik, et CO2 kõrgenenud sisaldus atmosfääris pole mitte kliimasoojenemise põhjus, vaid tagajärg?

Ongi ainult tagajärg. CO2 suurenev sisaldus on alati tagajärg ja mitte põhjus. Kui see peaks olema IPCC soovil hoopis põhjus, siis puuduks ju mehhanism suurte jääaegade lõpetamiseks. Aga seda teeb ju Päike ise ilma CO2 abita.

TT: 5 küsimust

1. Defineerige, palun, mõisted “kliima” ja “kliimamuutus” ja minimaalne ajaperiood, mis neid iseloomustab. Milline on kliimateadlaste seisukoht ja milline on teie seisukoht neile mõistelele ja ajaperioodidele?

Kliimamuutus tähendab Maa kui terviku globaalset olekumuutust, ilmastik tähendab lühiajalisi olekumuutusi väikestel aladel. Need esinevad alati ka konstantse kliima tingimustes.

2. Kas defineeritud ajaperioodi arvesse võttes on teadusalast kirjandust, mis lubaks väita, et kliima praegu jaheneb?

Neid artikleid on väga palju, kuid tuleb lugeda erialast kirjandust, mitte aga populaarset meediat ning vaadata vastutustundetuid filme.

3. Kui ma olen teist õigesti aru saanud, siis te ei eita kasvuhoonegaaside mõju, mis väljendub kasvuhooneefekis. Kasvuhoonegaaside osakaalu atmosfääris hinnatakse sageli CO2 ekvivalendis. Milline on teie arvates kasvuhoonegaaside osakaalu kahekordistumise mõju Maa kliimale – kas 3C või mõni muu punkt- või vahemikhinnang? Millistel teadusartilitel Teie arvamus põhineb ja mis põhjustel Te jätate oma arvamuse kujundamisel kõrvale teised vasturääkivad teadusartiklid?

Mõju on väike, mingit mitmekraadilist temperatuurimuutust ei tule. Hadley Meteoroloogiakeskuse (UK) teaduspublikatsioonid annavad viimase 60 aasta temperatuuritõusuks 0,02°C, mis on täiesti mõõtevea piirides. Satelliitide mõõtmisandmete kohaselt varieeruvad nii temperatuuri näidud nagu ka CO2 sisaldused samal viisil kui lokaalne ilm. Mauna Loa vaatlejate kinnitused CO2 emiteerumise globaalsest ühelaadsusest ei pea paika.

4. Kas oleksite valmis pidama avalikku arutelu ka RealClimate kliimateadlastega?

Olen nõus arutlema küll.

5. Kas olete nõus kommenteerijaga Tarmo (Kliima soojenemine), kes väitis, et viidatud Monctoni artikkel on retsenseeritud? RealClimate väidab, et see ajakiri (ja ka artikkel) ei ole retsenseeritud: http://www.RealClimate.org/index.php?p=583

Mis on teie arvamus?

See ajakiri on American Physical Society poolt väljaantav ajakiri ja APS vastutab ka sisu ja vormistuse eest. Praegune diskussioon on sügavalt poliitiline ning nagu Lord Moncton ka rõhutab, käsitleb mitte retsenseerimise vaid tsenseerimise vajalikkust. See on tõsine ja teadust ohustav tendents, mille kohta Taani Välisministeerium esitas pärast Bali konverentsi oma teadlaste kaitseks ametliku ülemaailmse protestikirja. Tõsiasi on ka satelliitide mõõtmistulemuste avaldamise blokeerimine ajakirjades toimuva tsenseerimise tõttu.

KARBES:parandus

Eelnevas postituses mälu pettis mind, 600-kordistunud on viimase sajandi inimkonna emiteeritav CO2 kogus.

Ei ole ka see nii suur, emiteeritud CO2 kogus on ainult kümnekordistunud.