Õpetajad lõid mänguäri
Eestis langeb igal aastal põhikoolist välja hämmastavalt palju õpilasi – ligi tuhat! Neist paljude jaoks on kool haigutama ajamise sünonüüm. Tunnid on igavad, õpetajad vanamoelised, tuupimine tüütu. Mingit action’it pole, huvitavamatki on teha.
Kaks hakkajat pedagoogi – Sirje Piht ja Merily Piht – otsustasid, et selles osas tuleb miskit ette võtta. Nad lõid kampa raamatupidaja Riine Pihtiga ning arendavad ja müüvad nüüd kolmekesi õppemänge. 2010. aasta “Ajujahi” konkursil pälvis esimest korda ettevõtluses kätt proovivate naiste firma Ciconia Õppemängud OÜ kolmanda koha ja rahalise preemia. EAS andis starditoetust ja nüüd julgevad innukad daamid unistada juba välisturgudele minekust.
“Lapsed võiksid õppida mängu kaudu,” arvab Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži õpetajakoolituse osakonna juhataja ja algõpetuse didaktika lektor Sirje Piht. “Mängude kaudu õpetatavat sotsiaalset pädevust ei asenda ükski asi, isegi mitte arvuti. Arvuti on lihtsalt masin, mis ei õpeta kuulamist, teistega arvestamist, vahetut suhtlemist.”
Cicona toodang on papist lauamängud. Need ei ole kolinud arvutisse. Valikus on praegu kaheksa mängu, mis õpetavad lasteaias ja kuni kuuendas klassis käivatele lastele näiteks põhiliste lindude tundmist, Eesti maakondi ja Euroopa riike, arvutustehteid, kella ja kellaaega, lastekirjanikke, rooma numbreid jpm. Raamatupoodide kaudu ja otse on neid seni müüdud tuhatkond. Rocca al Mare kool ostis lastele jõulukingiks kella- ja Euroopa mängu.
Esimesed Ciconia tooted valmisid kodudes. Naised ostsid värvilist pappi ja paberigiljotiini, käisid koopiakeskuses ja nikerdasid kõik käsitsi valmis.
Merily Piht alustab septembrist tööd Harjumaal Väänas esimese klassi õpetajana. Ta kirjutas tänavu magistritöö õppemängude tähtsusest õppeprotsessis. Töö võib kokku võtta lausega, et mäng on üks laste põhivajadusi, mistõttu nende kasutamine lasteaias ja esimestes kooliastmetes tagab motiveeritumad ja loovamad õpilased, kes oskavad paremini suhelda ja koostööd teha.
“Õpetajate tagasiside on hea. Aga koolidel ja lasteaedadel pole mängude ostmiseks raha, paljud neist ei saa isegi remonti teha, rääkimata õppevahendite soetamisest,” räägib Sirje Piht.
“Me vajame pähemäärija iseloomuga inimest!” lisab Merily Piht.
Ciconia mänge eristab kõrgem hind võrreldes Läti päritolu konkurentidega. Sirje Piht ütleb, et importmängud on valesti eesti keelde tõlgitud. Neis samastatakse näiteks arvud numbritega, ehkki eesti keeles on need kaks ise asja. “Numbrid on 0–9 ja arvud koosnevad numbritest!” tuletab Sirje Piht meelde.
