Õppejõudude patud

Kulka tegevdirektori ja Tartu ülikooli endise ja EBSi praeguse majandusõppejõu Avo Viioli kõrval leidub trobikond endisi ja praegusi ülikoolitegelasi, kes on seotud raha kadumise või keelatud kasutamisega.

Professorid, doktorid ja muud haridustegelased on inimesed nagu kõik teised. Mõned neist hauvad kurja ja mõned satuvad jamade sekka, ilma et sellest aru saavad. Alljärgnevalt mõned näited.

Jaan Õmblus

Töötanud Tartu Ülikooli majandusõppejõu, Tallinna linnapea Edgar Savisaare majandusnõuniku, Maapanga juhatuse liikme ja Postimehe majandustoimetuse juhina.

Tänavu talvel teatas Eesti Päevaleht, et kiilaspäine noorhärra on segatud kriminaalsetesse finantsskeemidesse, kus ettevõtjatelt peteti välja miljoneid kroone ning viidi pankrotti puidufirma.

Kannatanud väitsid, et pettusi juhtis Õmblus. Mees ise eitas seda. Samuti ei leidu kavala noorhärra allkirju ühelgi tünnitegemisega seotud paberil.

90ndate keskel kirjutas Õmblus aegajalt Eesti Ekspressis. Ühes loos arvas ta, et "peamine elu- ja majandustegevust edasiviiv küsimus ei seisne mitte triviaalses tulumaksudest kõrvalehoidmises, vaid selles, kuidas maksupettusega säästetud raha oma legaalsete tulude hulka kirjutada ja sellevõrra ennast teistest paremini tunda".

Raul Rebane

Concordia Ülikooli meediaõppejõud, endine spordikommentaator.

Politsei uurib tema seotust ümbrikupalkade maksmisega TV1s. Rebane kuulus tolle telejaama juhatusse.

Maksuamet tõestas musta palga maksmise ära ja sai isegi raha kätte. Politsei peab välja selgitama süüdlased.

TV1s algas ümbrikupalkade maksmine enne Rebase ametisseasumist, st ta ei olnud skeemi autor. Kuid ta ei teatanud asjast võimudele ning jätkas vanaviisi.

TV1 lõpetas pankrotiga.

Vello Vensel

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna statistika ja ökonomeetria õppetooli professor.

Vensel oli nõukogu liige Keila Pangas, mis ühines Maapangaga. Viimase juht Malle Eenmaa märkas, et erinevalt ametlikest aruannetest oli Keila Pank tegelikult ligi 50 miljoni krooniga miinuses. Ainuüksi pangaautomaadid tõid ligi 20 miljonit krooni kahjumit, sest nad ei töötanud reaalajas ning neid ei saanud teiste automaatidega ühte võrku lülitada.

Eenmaa kasutas augu kinnilappimiseks riigi raha ja istub selle eest Harku naistevanglas. Augu tekitajad elavad aga nagu mikad.

Vensel oli ka arvutitootja Pennu nõukogu esimees. Too firma laenas pooleks aastaks, raha paigutas aga pikaajalistesse projektidesse. Tegeles arvutitootmise asemel rohkem kinnisvara ja liisimisega. See tõi kaasa 42 miljoni krooni suuruse kahjumi.

Pennu lõpetas pankrotiga.

Lembit Auväärt

Tartu Ülikooli endine majandusõppejõud.

Ekspress näitas mullu, kuidas Auväärt müüs Tartu koolitusfirmas ÕPS töötades 500 krooni eest infotehnoloogiaalase koolituse tunnistuse noormehele, kes polnud tundigi koolitust saanud.

Tänavu talvel teatas Lääne Elu, et end õiguspsühholoogia dotsendiks tituleeriv Auväärt tahtis LEXi Haapsalu osakonna üliõpilaste kooliraha oma isiklikule pangaarvele kanda. Kõrgkooli juhtkond ei teadnud sellest midagi.

90ndate alguses püüdis Auväärt luua kindlustusseltsi, mille aktsiaid pidi ta saama äriidee ehk nn intellektuaalse kapitali eest.

90ndate keskel oli Auväärt abiprokurör relvaäritseja Vello Küti protsessil. Enne kohtupidamise algust kirjutas ta Tartu venekeelses ajalehes varjunime all artikliteseeria, milles ründas süüdistust ehk sedasama asja, mille eest pidi võitlema. Ta kaotas seejärel töökoha.

Janno Reiljan

Riigikogu liige, Tartu Ülikooli välismajanduse õppetooli erakorraline professor.
Juhtis Tartu Kommertspanga revisjonikomisjoni. Panga arvepidamine oli korrast ära, valuutaosakonnas puudus tasemel arvestus sootuks. Laenupoliitika oli vildakas: lühiajalise raha arvelt anti välja pikaajalisi laene ning ei arvestatud inflatsiooniga.

Revisjonikomisjon ohtudest aktsionäridele ei teavitanud.

Tartu Kommertspank lõpetas pankrotiga.

Raoul Üksvärav

Riigikogu endine liige, Hüvitusfondi nõukogu endine liige, Tallinna Tehnikaülikooli Organisatsiooni ja juhtimise õppetooli emeriitprofessor. 

Hüvitusfond lõpetas 1998. aastal 370 miljoni krooni suuruse kahjumiga. Kahjumi suurus oli mitu kuud saladus, sest fondi noor tegevjuhtkond moodustas siseringi, kelle tegemisi ei suutnud keegi kontrollida. “Fondi suure kahjumi peapõhjus oli väärtpaberiturul toimuv ja meie kogenematus,” tunnistas Üksvärav politseis. “Turg muutus minutitega, kuid nõukogu käis koos vaid kaks korda kuus. Raske oli kogu juhatuse tegevust pidevalt kontrollida.”

Hüvitusfond läheb likvideerimisele, sest tema aeg on läbi.