Õudsed unelood: Kaie Kand, Ave Nahkur, Seaküla Simson

Ma olen üldiselt selline rahulik magaja ega pabista võistluste eel eriti. Aga nüüd pärast Reval Cupi nägin unes, et kõik mu hambad kukkusid ükshaaval suust välja. Ma ei tea, mis see tähendab, aga nii see oli. Vaevalt et ma kunagi varem midagi nii jubedat olen näinud. Kell oli neli hommikul ja mul läks tükk aega, enne kui ma suutsin rahuneda ja uuesti magama jäin.

Kaie Kand

, Eesti siserekordi omanik viievõistluses

Issand, alles ma nägin üht jubedat unenägu! See oli nii rõve, et okse tuli peale! Ma olin ühe Rootsi tibiga mingi paadi peal ja sõitsime Rootsi. Ja äkki – surnud kanad, sulgede ja nokkadega, mädanenud ja ligunenud, ujusid mööda Läänemerd. No lademes! Ma mõtlesin, et kas Läänemeri on siis tõesti omadega nii persses, et kana ka ei jää enam ellu! No ja siis olime juba peaaegu Rootsis selle tibiga ja mingid jälgid mereloomad närisid mu jalgu. Tead – ma jäin haigeks pärast seda! Ma tegin mingit hiina kana järgmisel päeval ja tundsin, et see mädanemine toimub minus endas. Öäk! Ma ei söö tänaseni muud kui ainult moosisaia! Ja siis ma jäin grippi ja sain aru, et need olid gripipisikud, mitte mereloomad, kes mind sõid. Jube ikka küll!

Ave Nahkur

, kunstnik

No pärast Afganistanis sõdimist muud ei olnudki kui koledad unenäod. Aga muul ajal... mul oli isegi märkmik voodi kõrval. Kui midagi nägin, kirjutasin üles. Pooled mu tööd on unest maha kirjutatud.

Nägin unes, et sitsivad tillid jooksid mööda vana maja. Ja siis kummitas mind tükk aega see vabaduse rist. Siis nägin unes, et ega muud lahendust ei ole – neli tilli panna risti ja ongi valmis. Praegu on mul see sammas Rakveres väljas ka.

Seaküla Simson

, skulptor