Iseenesest on see muidugi rumalavõitu kalkulatsioon. On ju selge, et olümpialt võidetud medalit on (väga) raske hinnata - lisaks materjali hinnale (mis on ju kõige lihtsam komponent) moodustab medali hinnast määratult olulisema (ja raskesti hinnatava) osa kõik see töö ja vaev, veri ja higi, mis selle medali nimel on tulnud teha, kannatada ja valada. Ning loomulikult emotsioon, mida võites ja medalit saades koged. Iga sportlane teab - see on hindamatu. 

Ja kuigi maailmas on olnud juhtumeid, kus keegi kunagine olümpiasangar on raskel ajal omad medalid müüki pannud, on raske (peaaegu võimatu) ette kujutada, et Šmigun seda teeks. 

Ent tuntud äriväljaanne Wall Street Journal kaalus ja hindas Vancouveri olümpiamedalid üle ning avastas, et tänavuste talimängude medaleid on läbi aegade raskemad ja ka kallimad.

Vancuveri medalid kaaluvad 500-576 grammi. Hõbedast valmistatud ülekullatud kuldmedali hinnaks, kui see viia lihtsalt kokkuostu, oleks WSJ-i hinnangul 500 dollarit (see on umbes 5800 krooni). Hõbemedali hind on ajalehe teatel poole väiksem ehk siis 250 dollarit(2900 krooni)

Kusjuures, nagu ajaleht märgib, on Vancouveri medalid viimaste aegade kalleimad, kuna väärimetallide hind on maailmas järsult kasvanud.

Näiteks Sydney olümpial maailma parimatele sportlastele (seal hulgas Erkki Noolele) kaela riputatud kullad maksnuks kokkuostu viies vaid 80 dollarit (praeguse kursi järgi 920 krooni), kuna siis oli kulla hind tugevas languses ning medalid ise olid miniatuursemad.