PEATUMATU LASNAMÄE
Eesti Arhitektide Liit pöördus 27. oktoobril teist korda linnapea Tõnis Paltsi poole. Nimelt tunnevad mitmed arhitektid muret, et Lasnamäele huvitavasse looduskeskkonda tahetakse ehitada tüüpilisi hooneid vananenud Lahekalda detailplaneeringu alusel.
Tagumistesse mikrorajoonidesse koju sõitvatel lasnamäelastel on ehk praegugi meeles üksik silt tühermaal, mis teatas, et kõrgele kaldapealsele tuleb kohe-kohe Lahekalda elurajoon. 1998. aastal kehtestas Tallinna Linnavolikogu vastavalt Sweco International AB projektle isegi detailplaneeringu. Aga helesiniste pilvedega mitmeaastasest reklaamist hoolimata Lahekaldal ehituseks ei läinud, sest “normaalsed” inimesed kolisid siis ainult Tiskresse ja Keilasse.
Aastaks 2005 on olukord muutunud. Vaadakem kas või edukat müügitegevust Valgel tänaval. Lasnamäel on hea teedevõrk, palju koole ja lasteaedu, suured poed ja turud, korralik bussiliiklus. Ainult tegelikkuse kiuste püsiv geto-maine ja russofoobsed hoiakud ei ole lasknud kesklinna külje all paikneval piirkonnal täiel rinnal ehitusbuumi nautida.
Nõnda tahabki Merko Ehituse tütarfirma OÜ Unigate taas välja tulla Lahekalda projektiga, mis kannab nüüd pieteeditundeliselt nimetust Paekalda. Unigate kuulutas välja kutsutud arhitektuurivõistluse, kus osales kaheksa bürood. 10. veebruaril kuulutati välja ka võitja – arhitekt Ilmar Klammer. Planeeringu aluseks on muide 1998. aasta detailplaneering.
Koht ise on tegelikult tõeline kompvek: ala paikneb mere ja linna suhtes kõrgel (43 meetrit), paeklindi kaarja tipu keskel asuvas endise paekivikarjääri poolt tekitatud maastikul. Paekalda kvartal hakkaks koosnema 5- ja 8korrustelistest tüüpmajadest. “Maastik eeldas võimast kompositsiooni, mitte aknavahedega mängimist. Seega on mahud lihtsad ja selged. Betooni on viimistletud mitmel viisil: lisatud on eri pigmente, triibutust,” selgitab arhitekt.
Klammer arvab, et päris kalda äärde võiks tulevikus ehitada midagi põnevamat. Näiteks terrasselamud.
Kuigi majad sarnanevad üldilmelt veidi nõukogude ajast pärit paneelikatega, pole erinevalt sovetiaegadest üldse mõeldud “lisaväärtuse” loomisele. Kui mitte arvestada, et autod siin enam valgustamata tee pärast kraavi ei sõida, siis tuleb möönda, et plaanitavad mänguväljakud ja veesilmad jäävad liialt kvartalisisesteks lõbustusteks.
Andmaks signaali, et arhitekt ja arendaja võiks praeguse eskiisiga edasi töötada, pakkusid Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeerijad koos EUROPAN-7 võitja Iman Morshediga välja paar uut versiooni Paekalda kvartalist. Vahest kõige efektsem koosnes asupaiga tõttu väga mõjusatest punktmajadest; teine oli madaltihe, moodne, kuid tuttavlik asum, eeskujuks Kalamaja ning Pelgulinn; kolmas versioon nägi ette erikujulisi põneva arhitektuuriga hooneplokke.
Siiski on arendaja praegu jäänud oma versioonile kindlaks.
Nõnda heidab arhitektide liit linnapeale ette, et kuigi viimane oli eelmises vastuses andnud mõista, et Merkole pakutakse mõnda muud sobivat ala Lasnamäel, kus see ehitusfirma võiks uusi tüüp-paneelmaju rajada, ja Lahekalda endine paekarjäär võiks jääda esialgu reservi, et sinna saaks tulevikus rajada esinduslikke objekte, kiideti septembris heaks Merko esitatud planeeringu realiseerimise esimene etapp ja anti nõusolek ehitada Lahekaldale kolm viiekorruselist tüüpelamut. “Palume veel kord Teie aktiivset sekkumist kõnealusesse probleemi,” veendakse Paltsi.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Lasnamäe ja Pirita osakonna juhataja Mari Heinsoo ütleb, et praegu kehtivat detailplaneeringut peatada ei ole põhjust. Siiski Paekalda projekt seisab, kuna pall on hetkel riigi käes. Nimelt kasvab selles piirkonnas meie oludes üsnagi haruldane mägi-kadakkaer. Seega pole üldse päris selge, kas edaspidi näeme selles paigas looduskaitseala või uusi elamuid.
