Ainult 17 eurot ja 12 senti seisis aprilli keskpaigas Peep Mühlsi (49) pangakontodel.

Esimese Eesti kauaaegne liige on hingelt läbi ja paljas nagu püksinööp.

Kinnisvara kuulub talle hinnanguliselt 3500 euro eest – selleks on pool elumajast tema sünnilinnas Põltsamaal.

Sõiduauto Lexus pole Mühlsi, vaid Nordea liisingu oma. Ta elab kortermajas Pirital. Talle kuulunud maatükk Kose kandis (elamiskõlbmatu vana maja, aga hea asukoht) müüdi võlgade katteks, kuid ikkagi ületab tema võlakoorem 160 000 eurot. Mühls on sügavale võlasohu vajunud. Kurb lugu. Ta ei vääri sellist saatust.

Koostöö Kogu (presidendi kantselei allüksus) juhtides kuulus Mühls kohalikku koorekihti, suhtles mängleva kergusega tipp-poliitikute, ettevõtjate, haridustegelaste ja paljude teistega. Tema juhtimisel anti välja Eesti inimarengu aruannet. Kogus koostatud Harta 2011 ütleb, et „kõrge elukvaliteet on Eesti jätkusuutliku arengu ning kestlikkuse eeldus ja eesmärk“.

2011. aastal deklareeris Mühls oma tuluks üle 34 000 euro aastas. Kolm aastat tagasi sai aga tema töölepingu tähtaeg läbi. Mühlsi lootus käivitada uus isiklik PR-äri lõppes visinal. Kaks aastat tagasi deklareeris ta tuluks vaid 450 eurot, mullu maksustatav tulu puudus.

Mühls on seotud Rotary klubiga, Püha Vaimu Kirikuga, Toomkooliga, EELK Tallinna praostkonnaga. Need kõik on auametid, mis nõuavad aega ja pühendumist, kuid ei too raha sisse.

GLAMUUR: Headel aegadel poseeris Peep Mühls meelsasti tüüpilise eduinimesena: valgete kätistega triiksärk, manseti­nööbid, sigar. Meenutus Kloostri Aidas novembris 2004 toimunud sigari­õhtusöögist. Foto: Arno Mikkor

Pankrot laastab psüühikat

Harju Maakohus kuulutas Mühlsi pankroti välja mai keskel. Ta ei ilmunud kohtusse otsust kuulama.

Mühls teab väga hästi, kuidas meediaga suhelda, õigemini mitte suhelda. Ta lükkas viimaste kuude jooksul korduvalt tagasi Ekspressi intervjuusoove, kasutades selleks mõjusat ettekäänet – ta kaitseb oma peret. „Oleme otsustanud perega, et me ei räägi praegu juhtunust,“ ütleb ta. „Võib-olla ehk sügisel saaksin midagi selgitada.“

„Tal on depressioon. Tema katus sõidab aegajalt,“ ütleb üks tuttav Mühlsi kohta.

Mitu inimest on pannud tähele, et tema meeleolu kõigub kiiresti ja tugevalt.

Kui palju me üldse teame, milliseks lõksuks võivad kujuneda arstide poolt lahkelt välja kirjutatavad rahustid ja unerohud? Eriti, kui nende juurde väike naps võtta.

Tuntud inimeste maksujõuetuks kuulutamised pole haruldased: Ekspresski on viimastel aastatel korduvalt kirjutanud pikki lugusid endise pankuri Guido Sammelselja, spordikeskuse Arigato loomisel laristanud Indrek Pertelsoni ja autokaupmees Toomas Rüütmanni nurjunud plaanidest.

Alles märtsis kuulutas kohus maksejõuetuks Peep Aaviksoo, kes varem EMT ja Norma tegevjuhina kuulus Eesti ärituusade sekka, proovis Tallinna abilinnapeana kätt poliitikas, oli korvpalliliidu president ja rahvusliku olümpiakomitee täitevkomitee liige ning lõpuks kaotas kogu oma vara Rumeenia kinnisvaraturul. Küllap tabas neid mehi seesama ahastus: uhke amet, mis tõi neid tippu, ei anna enam leiba. Kogu maailm on selles „süüdi“.

ÜHISKONNA­TEGELANE: Peep Mühlsile meeldis Koostöö Kogu üles ehitada. Eriti istusid talle teemad, mis olid seotud demo­graafiaga ja võimega oma riiki pidada. See foto on tehtud 2009. aasta konverentsil “Kas noortel on Eestis kohta?”. Ühiskond­likku tööd jä Foto: Arno Mikkor

Oskab vajutada õigetele nuppudele

„Peep laenas täiesti süüdimatult raha kokku,“ kirub üks võlausaldaja. „Mulle helistas 2013. aasta jõululaupäeval. Ütles, et rahadega on kitsas, et tal tuleks vaja kümme tonni. Me polnud mingi erilised sõbrad, aga see oli jõululaupäev, ikka aitad tuttavat, tead küll, empaatia. No mis siis ikka. Hiljem küsis kiiresti kümme tuhat juurde. Lubas hankida ka käenduse, aga ütles, et see tuleb veidi hiljem, sest ta on kaks päeva seotud uue peapiiskopi kandidaadi valimisega, ei saa toastki välja. Pärast selgus, et ta polnud käendusest kellelgi mitte midagi rääkinud. See oli tal kõik hästi välja mõeldud.“

„Ta tundus mulle respektaabel inimene. Ka see summa, mis ta küsis polnud astronoomiliselt suur. Ma ei hakanud tema asjades urgitsema,“ räägib teine võlausaldaja. Mühls ei maininud talle poole sõnagagi, et ta on rahaliselt omadega läbi.

„Peep selgitas, et tema sugulane on sattunud laenuhaide kätte ja ta vajab kiiresti abi, et ta välja osta,“ ütleb kolmas. „Ma tean, mida see maailm kujutab. Muidugi aitasin.“

Võimalik, et võlgade nõiaring algaski sugulase abistamisest, tahtest kristlikult aidata. Kuid nüüd on ka abistaja hädas.

Mühlsi võlausaldajate nimekiri on nagu väljavõte raamatust „Kes on kes Eesti majanduses?“ Seal figureerivad suurinvestorid, kaubanduskeskuse peremees, ehitusmaterjalide valmistaja, kinnisvarategelane, keemiatööstur, eksminister…

Ühelt on ta võtnud 5000 eurot, teiselt 10 000 eurot, kolmandalt 15 000 eurot jne.

Et asi oleks läbipaistev, siis olgu märgitud, et üks võlausaldajatest on Mühlsi hea sõber Hans H Luik, Eesti Ekspressi vastutav väljaandja. Nende elukaaslased on õed.

„Lühiajalist abi“ ei andnud mitte ainult tuttavad ettevõtjad. Kindlaks märgiks, et viimane võlausaldaja võib jääda (jääb) oma rahast ilma, on pöördumine selliste firmade poole: SMS Laen, BB Finance, Credit.ee, ExpressCredit, Ferratum Estonia, Folkia Eesti, Mini Credit, Raha24, TF Bank, Yes Finance Estonia jne.

KAANESTAAR: Veel kaks aastat tagasi oli Peep Mühls PR-rahva ajakirja Kaja kaanel. Usutlus temaga kandis pealkirja: “Peep Mühls: “Tuleb teha seda, millesse usud!””. Foto: Arno Mikkor

Kohe eliidi sekka

Mühls lõpetas 1992. aastal Tartus ajaloo ja filosoofia eriala cum laude , magistrikraadi sai sotsiaalfilosoofias ja – teoorias.

Karjäärile pani ta aluse 1994. aastal erastamisagentuuris. Kõik ostuhuvilised janunesid teabe järgi, kuidas oksjonid kulgevad, kui palju hinnaks oodatakse, keda pooldavad poliitikud agentuuri nõukogus. Pressijuhina valdas Mühls rohkelt tundlikku siseinfot. See aitas tal sisse seada head suhted ettevõtjate, poliitikute ja ajakirjanikega.

Ekspress kirjeldas tookord Mühlsi pintsaklipslasena, kes kandis alati tumedat ülikonda. Isegi puhkusereisil Lõuna-Euroopasse, kus teda peeti seetõttu mafioosoks. Fotol lasi ta käsipuud pidi hoogsalt liugu, mobiiltelefon vööl (mobla oli tollal eduka inimese sümbool).

1995. aastal sai Mühls globaalse PR-firma Hill & Knowlton Eesti-haru tegevjuht. PR oli uus ja äge ala. Mühls selgitas meedias, et PR-tegelased on samal pulgal advokaatide ja audiitoritega, nad annavad nõu ka kõige tundlikumatel teemadel. Ta oskas lobistada poliitikuid, moosida ajakirjanikke, mõjutada üldsust. Ta esines mehena, kes teab, mis toimub ja mis alles hakkab toimuma. Temast õhkus infotulva ja väärikust.

Mühls kolis elama Piritale (jõukama rahva kant), käis õigetel üritustel (sh peaministrit saatva äridelegatsiooni seas välismaal), sõitis ringi Lexusega (see oli varem hoopis eksootilisem automark kui praegu), poseeris fotograafile jämeda sigarijunniga (see näitas taset), nautis head napsu (väärikad joogid nagu konjak ja viski, Peep oli Šotimaa Sõprade Klubi liige). Tema abielu läks lõhki ja käevangu ilmus sihvakas alluv, projektijuht Kersti Tänavsuu, kes oli pälvinud Eesti Missi võistlustel esimese printsessi tiitli.

Tõusis ka Mühlsi ühiskondlik positsioon. Ta osales Tartu Ülikoolis Sihtasustuse ja Tallinna Lastehaiglas Toetusfondi käivitamises ning töös.

Mis juhtus PR-firmas?

2004. aastal taipasid Hill & Knowltoni peremehed, et nad saavad hakkama ka Mühlsita. Alluvad kurtsid, et Mühlsil on „liiga lühike süütenöör“ ehk ta ärritus kiiresti. Kõik kunded polnud sugugi rõõmsad, et PR-mees elab uhket elu ja esitab neile samal ajal krõbedaid arveid. Firma kulud olid suured, rahaasjades valitses teatav segadus..

Mühlsi versioonis oli tema lahkumise taga soov Hill & Knowltoni siinne haru välja osta, kuid ta ei saanud peakontoriga kaubale.

Mühls asutas isikliku PR-firma Baltimore Partners (praeguseks on see kustutatud). Ta võitis suurärimees Aadu Luukase usalduse, kes jutlustas ühiskondliku leppe vajadusest. Suvel 2006 valiti Mühls Ühiskondlikku Leppe Sihtasutuse (praeguse nimega Koostöö Kogu) juhatajaks. Riigipalgal olles tõusis tema staatus veelgi – ta polnud enam varjus sebija, vaid aitas ise poliitikaid kujundada.

„Talle meeldis ühiskondlikku tööd teha. Kuklas oli tunne, et temast võib saada mõjukas poliitik või isik. Tal on väga lai sotsiaalne võrgustik,“ räägib üks tema tuttav.

Balti Assamblee andis 2010. aastal Mühlsile tehtud töö eest auhinna, nimetades teda teadlaseks.

Ilves ja Mühls liikusid eraldi

Kõrge ameti kõrvalt tegutses Mühls vaikselt PR-äris edasi. Näiteks abistas Vene transiidiärimees Andrei Filatovit, kes oli Luukase äripartner ja soovis saada Eesti kodakondsust. Filatov jäi Eesti passist ilma, sest ta oli rahastanud Kremli-meelset propagandafilmi. Kuid Mühls sattus talle selgelt ebameeldiva poliitilise supi sisse. Kadriorus allasutuse juhilt ei oodanud keegi venelase heaks töötamist. Mühls pääses näiliselt kergelt, tehes segasevõitu avalduse, et temaga seotud firmad on konsulteerinud mitmeid transiidiettevõtteid Ameerikast Venemaani.

Transiidiärimeestega suhtles Mühls ka edaspidi, ühiskonnale märksa vastuvõetavamal viisil. Ta aitas juhtida Aadu Luukase Sihtasutust, mis hakkas igal aastal välja andma miljoni krooni suurust preemiat ühiskonnategelastele.

Mühls juhtis Koostöö Kogu kaks kolme aasta pikkust raksu. Temast ei saanud riigipea Toomas Hendrik Ilvese usaldusalust. „Nende teed kulgesid paralleelselt. Eriti tihti need ei ristunud,“ märgib üks Kadrioru eluga hästi kursis olev inimene. Peepu pani nördima, et presidendi majanduskulud kasvasid, Koostöö Kogu eelarvet aga kärbiti.

2012. aastal võttis Koostöö Kogu juhtimise üle Olari Koppel.

TEED EI RISTUNUD: Peep Mühls juhtis Koostöö Kogu kokku kuus aastat, kuid tema ja president Toomas Hendrik Ilvese vahel jäi usalduslik suhe loomata. Foto: Taavi Arus

Purunenud lootus

„Teen täiesti uue PR-firma,“ lubas Mühls tookord. Ta teatas ühel PR-tegelaste üritusel, et konkurents nende äris on väike ja osutas Meelis Kubitsafirmale Corpore, kes maksis rasvaseid dividende.

Sündiski uus PR-firma Maiblum, kuid bisnisest ei tulnud midagi välja. Mõnda võimalikku kundet tõrjus ta eetilistel põhjustel, mõne aitamine osutus aga võimatuks (näiteks Rotary-vend Meelis Pai päästmine, kes oli sattunud konflikti kultuuriministeeriumiga ja jäi ilma nukuteatri juhi kohast). Maiblum pole esitanud äriregistrile ühtegi aastaaruannet.

„Peebu töövõime oli langenud. Tema kuldaeg jäi 90ndatesse. Ta oli väga osav lobbist, aga kirjutamises mitte nii tugev,“ hindab üks konkurent. „Koostöö Kogus oli tal mugav elu, raha tuli, pikad lõunad. Elustiil sai tema takistuseks. Isegi kannu õlut võttes on kirjutamine raskendatud. Tal tekkis ettekujutus, et ta tegi tööd. Ka osadel advokaatidel tekib tahtmine arve välja kirjutada selle eest, et ta su peale mõtleb, aga kliendid tahavad tulemust.“

Ametlikult töötas Mühls viimasel ajal projektijuhina raamatupidamisfirmas Danerek, mis on tema elukaaslase nimel. Tollest osaühingust teenis ta ka 100 eurot, mis oli kogu tema ametlikuks sissetulekuks tänavu jaanuaris ja veebruaris.

Diagnoos: laenas liiga palju

Ajutine pankrotihaldur Andres Hermet avaldas kohtule arvamust, et Mühlsi maksejõuetus tekkis peamiselt hooletu finantskäitumise tõttu. Ta suhtus liiga kergekäeliselt suurte laenude võtmisse, omamata samal ajal arvestatavat sissetulekut või vara.

Makseraskused algasid kolm aastat tagasi, kui Mühls lõpetas töö Koostöö Kogus. Ta hakkas võtma laene. Võlausaldajate hulgas on ka endine inkassomees, kes peaks teadma, mida on väärt tagatiseta laen töötule härrale. Aga just see laenuandja võttis südameasjaks Mühlsi ja ta sugulaste kiusamise, saates ka öösiti vastikuid sõnumeid.

Sügisel 2013 oli Mühls nii läbi, et hakkas võtma kiirlaene, tasudes uute laenudega vanu. Päris maksejõuetuks muutus ta tänavu jaanuaris, kui müüs 271 000 euro eest kinnistu Kose kandis. Raha kulus hüpoteegiga tagatud võlgade katteks. Tehing toimus neli päeva pärast pankrotihoiatuse saamist ehk Mühls pidi mõistma, et kahjustas sellega teisi võlausaldajaid.

Võlausaldajate esimene koosolek toimus sel esmaspäeval. Hermeti asemel on pankrotihalduriks Peeter Allikvere.

Mühls esitas kohtule ka taotluse, et talle ei kehtestataks ärikeeldu. Siis saab ta ühiskondlikku tööd edasi teha. Näiteks on ta Rotary Keskuse juhatuse liige ja veab seal olulist rahvusvahelist projekti.

Ärikeelust pääsemise mõte ajas aga pöördesse võlausaldaja Andres Lõhmuse, kelle eestvedamisel Mühlsi pankrot välja kuulutatigi. Lõhmus: „Mul oli selle avalduse saabumiseni temast isegi kahju. Taotlus näitab aga, et ta ei arva, et üldse midagi on valesti läinud!“

Esmaspäeval, 15. juunil kohus rahuldaski Mühlsi taotluse, ta võib jätkata ühiskondlikku tööd.

EDU EI ANNA HÄBENEDA: Noor Peep Mühls laseb 90ndate alguses tehtud fotol käsipuud pidi hoogsalt liugu, mobiiltelefon vööl. Mobla oli tollal eduka inimese sümbol. Foto: Arno Mikkor

Mis saab edasi?

Eestis peetakse pankrotti tihti häbiväärseks. Pankrotis ärimees oli aastaid Luuser suure esitähega.

Alles majanduskriis, mis võttis paljudelt leiva, tõi ka teadmise: kodus nukrutsedes ei muutu miski.

Pankrot võib olla ka puhastustuli, mis teeb inimese tugevamaks, annab talle võimaluse alustada puhtalt lehelt. Ja näitab talle, kes on tema tegelikud sõbrad – need, kes ei jookse ära ka siis, kui tal on raske.

„Julm öelda, aga ta on selle kõik ise endale teinud,“ ütleb hea tuttav. „Ma loodan, et ta saab jalad alla.“

„Lootus sureb viimasena,“ tähendab üks võlausaldaja. „Tean inimesi, kes on välja rabelenud hoopis hullematest olukordadest.“ Ka Mühls ise usub, et ta suudab võlad ära klattida.