Peep "Viru Folk" Veedla
“Talvel ripub mul siin rõdul jalgratta leistangi küljes rasvapall ja üks rasvatihane käib mind ikka aeg-ajalt vaatamas!” räägib Veedla. Ta pole veel kohvigi joonud (kell kolm päeval!), ja saabub köögipoolelt mastaapsete kruusidega.
Veedla ei tee saladust, et riik on teda koolitades omajagu raha tuulde loopinud. Kõigepealt õppis Veedla Tallinna 2. tehnikakoolis telegraafijaama seadmeid (no kauaks seda telegraafi enam oli!). Ja pärast tudeeris EPAs põllumajanduse mehhaniseerimist – ka sel alal pole Veedla päevagi töötanud.
Linnulaulud ja selle, kuidas folkfestivale korraldada, tegi mees endale iseseisvalt klaariks – see lihtsalt huvitas teda.
2007 nägi Peep Lapimaal ühe vana maja trepi peal folkansamblit Angelit. “Ma saan kontsertidel harva elamust, aga seal sain ma elamuse!”
Helistas kohe Ants Johansonile, et kutsuge Angelit Viljandi pärimusmuusika festivalile. (Viljandi folgil polnud Veedla tollal ise käinud.)
Oktoobris 2007 nägi ta Viljandi folgi lõikuspeol esimest korda Zetosid, Mari Kalkunit ja Kulno Malvat ja teisi. Ühestki neist polnud ta varem midagi kuulnud.
Ja siis ühel ilusal päeval otsustas pojaga: nüüd teeme ise folgifestivali!
Sattus kokku Arne Vaiguga (Käsmu pikkade juustega külavanem ja muuseumidirektor). Koos käidi tilluke Käsmu risti ja põiki läbi, ja üha rohkem hakkas meestele tunduma, et festival oleks võimalik just Käsmus.
Mõni küll torises, et tulevad ja tallavad siin meie õue peal ja mis meie kasu saame!? Aga Veedla küsis: kas te käsitööd oskate teha? Kui oskate, pange oma käsitöö müüki, teenite ka kopika! Ja Käsmu rahvas pakkuski oma aedades sööki-jooki ja majutust.
Kohvikruusi seljatanud, teatab Veedla, et Viljandi pärimusmuusika festival pole Viru Folgile mingi konkurent. (See võis ka vastupidi olla.) Et nad võiks vabalt teha ka täiesti identse kava – Viru Folk Käsmus ja Viljandi folk Viljandis – ja ikka oleks festivalid täiesti erinevad. Sest festivalile ei anna nägu niivõrd programm kuivõrd koht, kus seda festivali peetakse.
“Käsmu on pisike kõrvaline koht ja kes siia tuleb, siis ikka sellepärast, et teda huvitab folk! Sellepärast ongi siin nii mõnus ja hea. Viljandi folki peetakse linnas ja sinna satub palju inimesi, keda ei folk nii väga ei huvitagi.”
Nii ütleb Veedla. “Ja kui mõned inimesed ei lähe enam Viljandisse, vaid tulevad meile, siis vaevalt Viljandi festival sellest kaotab – seal on rahvast niigi palju.”
Kruusid on Veedlal tõesti suured, aga ta läheb ja kallab veel teise täie ka.
Viimati ajasime Peep Veedlaga pikemat juttu 1987. aastal. Siis olid tal pikad juuksed ja vuntsid ja ta oli Kadrina EPT komsomolisekretär. Korraldas mastaapseid noorteüritusi. Julguse suuri asju korraldada saigi ta Kadrina-aastatel, mil rajooni energiline komsomolijuht Aarne Valmis teda tegudele julgustas.
1988. aastal võtsid tänane tuntud roheline Valdur Lahtvee ja loodusmuuseumi vanemteadur Tiit Hunt Virumaal Altja saunas leili (ja ilmselt ka õlut) ja leidsid, et tuleks teha jalgrattamatk, mis seisaks vastu moskoviitide soovile Virumaa fosforiidist tühjaks kaevandada. Tulid oma mõttega Kadrina sauna – siin ootasid ees Veedla ja Valmis – , leilivõtt läks edasi ja otsustati, et rattamatk tuleb nimega “Kuidas elad, Virumaa?”. Nüüd on sellest saanud mitmekümneaastane üldrahvalik traditsioon.
Septembris, kui Viru Folgist välja puhatud, kui kuldsete orasepõldude kohal ripub tumesinine taevas, sõidab Veedla läbi teed, kus järgmisel kevadel toimub järjekordne rattaretk (tuleval aastal on see Mulgimaal). Ta on sügisel sündinud ja tema lemmikaastaaeg on sügis. Ta naudib sügisest vaikust. Veedlal on see viga, et kui lind teeb häält, siis ei võta ta seda kui taustaheli, vaid hakkab hääle tekitajat otsekohe määrama.
Kuusteist aastat elas ta Kose kandis maal. Istus laua taga, ajas plaadifirma asju, aga binokkel pidevalt käeulatuses – et kui lind üle õue lendab, oleks hea vaadata, kes ta selline oli.
Hüvasti jättes ütleb Veedla: “Näe, detsembris ajasin habeme maha, et näen noorem välja. Soovitati küll, et lühikese okka võiks jätta, on seksikas. Aga no mis see hall okas seksikas on! Kõik tõmbasin lagedaks!”
■Sündinud 11. oktoobril 1961 Järvamaal Kaalepi külas
■Harrastusornitoloog, roheliste rattaretkede algataja ja korraldaja
■Plaadifirma TopTen ja kontserdifirma Berit Kontsert omanik
■Viru Folgi peakorraldaja
■Nelja linnuteemalise raamatu autor
Käblik
Käblik vahva väike lind
Saba püsti justkui pind.
Aga kui lööb laulu valla,
ei jää suurtelegi alla.
Kui ta mingil moel või taval
Esineks estraadilaval
Ei saaks vastu eladeski
Talle kasvõi Anne Veski
Kaks salmi Peep Veedla luuletusest, mis muusikaürituse konteksti hästi sobib, lasteraamatust ”Pöialpoiss – made in Luxembourg”.
