Juba 80ndatel oma bändidega Hassisen Kone ja Sielun Veljet Eesti muusika­austajate südamesse pitseri vajutanud Ismo Alanko (fotol vasakul) on varem siinkandis korduvalt esinenud. Tänavu saabub ta kontsertlavale ühes uue muusikalise kooslusega koos multiinstrumentalist Teho Majamäkiga – projektiga Ismo Alanko Teholla, kelle debüütalbum “Blanco Spirituals” on kodumaal Soomes väga hästi vastu võetud.


Uus album ja n-ö kooslus – kuidas see mõjutab su muusikaloome üldiseid piire. Kas sinu muusikasse on tulnud mingisugune uus pööre?


See on taas uus algus. Kahe mehe bänd, millel on võimas dünaamika, on põnev, ettearvamatu ja üllatavalt mitmekesine. Lugude tõeline olemus pääseb tugevalt esile: rütm, meloodia ja tõlgendused tõusevad pinnale, muusikaline ilustamine jääb tagaplaanile. See on oma hingeliselt olemuselt punk, kuigi kuuldub millegi hoopis muuna. Alasti kaunidus.


Mida peaks eestlasest kuulaja teadma albumi “Blanco Spirituals” lugude tagusest maailmast, et ta saaks aru, millest tegelikult jutt käib?


Kõne all on inimlikkus ja oma koha otsingud maailmas. Need on ühe põhjamaise kahvanäo hingelised laulud, mis ei pärine ühegi olemasoleva usundi mõttemaailmast. Paganlik hingestatus.


Plaadistad nüüd Fullsteam Recordsile. Kuidas on see mõjutanud või hakkab mõjutama sinu kui artisti tegemisi tulevikus? Kas plaadifirmade aeg on läbi ja artistid peaks kõigega ise hakkama saama?


Fullsteamil on hea tegemise kihk!


Mul on igatahes nüüdki liiga palju väljaspool muusikalist tegevust asju ajada. Ma ei tahaks mingil juhul kõike ise teha. Plaadifirmad on iseenesest raskes olukorras, nad peavad leidma uusi võimalusi muusika levitamiseks. Minu arvates sobib elektrooniline levitamine muusika ainetule olemusele hästi.


Samuti on see üsna ökoloogiline võrreldes tavapärase plaatide valmistamise ja levitamisega.


Sinu muusika on paljus seotud soomlaslikkuse ja Soomega. Kui palju on aga sinu lugudes irooniat ja kuidas sa päris tõsiselt suhtud praegusel hetkel soomlusse?


Soojuse ja arusaamisega, aga tunnistan ka selle naeruväärseid ja ahistavaid piirjooni.


Millest saad kõige enam mõjutusi, kui muust muusikast neid üleüldse võtad? Või mõjutab sinu muusika loomist miski muu?


Ma ei võta kuulatud muusikast mõjutusi teadlikult, kuid küllap see kõik kuskile mu alateadvusse jääb. Lugu sünnib siis, kui suudad vangistada hetkeemotsiooni sõnadesse ja muusikasse.


Kas on veel kunagi võimalik näha laval Hassisen Konet või Sielun Veljesid?


Kõik on teoreetiliselt võimalik, aga mingeid plaane ei ole.