Poiss, kes hävitas “eliitkoolid”
"See on tore, et katsed ära keelati. See oli väga ebaaus," ütleb teravapilguline noormees ja lippab söögivahetunnile. Ken Aavik käib Rocca al Mare kooli 11. klassis. Tal läheb hästi. Hinded on head ja väga head, õppetükkide kõrval jääb aega sportimiseks.
Väga head olid Keni hinded ka eelmises koolis, Gustav Adolfi gümnaasiumis (edaspidi GAG). Põhikooli viimases klassis oli tema keskmine hinne 4,75. Kuid sellest ei piisanud, et poiss saanuks sama kooli gümnaasiumiastmes jätkata.
Kevadel 2007 tegi Ken GAG gümnaasiumiastme vastuvõtukatseid. Täna ei ole keegi võimeline täpselt selgitama, mis katsetel viltu läks, ent 12. aprillil, kui kool avaldas õpilaskandidaatide nimekirjad, Keni nime seal polnud. "Eks te võite ette kujutada neid esimesi emotsioone," ütleb Keni ema Heily Aavik. "Puberteedieas poiss, palju vaeva näinud ja seni hästi hakkama saanud. Ja siis selline löök."
Esimese hooga teatas Ken, et tema haridustee saab selle koha peal punkti. Ema: "Ütles - mis mõtet on hästi õppida, kui seda keegi ei hinda. Eks siis tuli teda veenda, et see ei ole veel maailma lõpp."
Poja rahustamisega hakkama saanud, asus ema uurima, mis juhtus: "Mulle öeldi - ta ei läbinud katseid, ei ületanud lävendit. Näidati paberit, et sooritas kehvasti. Ma küsisin vastu, mille või kellega võrreldes kehvasti."
Mida enam ema uuris, seda kahtlasemaks asi läks. Selgus, et GAG lähtus 2007.aasta kevadel vastuvõtu korrast, mis hakkas kehtima alles aasta hiljem, 2008. Seni kehtinud reeglite kohaselt oleks viiemees Ken peaaegu automaatselt gümnaasiumiastmesse pääsenud - oleks pidanud tegema vaid ühes aines testi. Nüüd aga oli aineid, mida vastuvõtukatsetel hinnati, viis. Mis veel veidram - suve teisel poolel selgus, et katsete alusel sai kooli vähem õpilasi, kui oli vabu kohti. Gümnaasium korraldas nüüd juba ilma igasuguse korrata täiendava "konkursi" vabadele kohtadele, kuid ei võtnud sisse oma kooli viiemeest.
Heily Aavik seedis olukorda veidi ning jalutas advokaadibüroosse.
Ligi kaks aastat hiljem teatab Concordia advokaadibüroo jurist Mihkel Tasa: "Nii kaalukaid võite tuleb harva ette."
Riigikohtu esmaspäevane otsus, mis tunnistas gümnaasiumide vastuvõtukatsed ebaseaduslikuks, on omamoodi revolutsiooniline. Sest süsteem, kus seadus ütles üht, aga koolid talitasid hoopis teisiti, kehtis juba väga pikka aega.
Mõni hetk hiljem jurist tõsineb ja märgib: "Eliitkoolide direktorid on tigedad, et neilt magus kompvek käest võeti. Aga meie eesmärk ei olnud süsteemi hävitada. See on õigusvaidluse paratamatu tagajärg. Eesmärk oli ühelt inimeselt ära võetud õiguse taastamine. See õnnestus."
Tasa sõnul oli kohtutee taustaks tema kliendi ja koolidirektori halb läbisaamine. "Kohtus tuli jutuks, et Ken olevat kooli läheduses mopeediga sõitnud. Muud sarnased tõendamata väited."
Heily Aavik ütleb, et tema sai GAG direktori Hendrik Aguri kirjast aru, et poisiga juhtunus on süüdi "probleemne lapsevanem" ehk siis tema ise. "Direktor vihjas, et kui ma oma võitlust jätkan, siis kuhu kooli ma loodan oma poja Tallinna linnas veel panna..."
Ent milles konflikt täpsemalt seisnes, jääbki selgusetuks. Ka direktor Agur ütleb vaid: "Mul ei olnud Ken Aaviku vastu mitte midagi isiklikku. Ta lihtsalt ei läbinud katseid."
Kohtuotsust kommenteerida on Aguri sõnul varavõitu, ent esmapilgul tõotab see tohutuid probleeme. "Näen vaimusilmas, kuidas kevadel tekib mõnegi kooli ette telkide ja madratsite meri. Algab võitlus, kes saab kõige enne oma viielise tunnistuse kooli ukse vahelt sisse suruda. Kui kevadel tuleb meie ukse taha 400 viielist õpilast üle Eesti, siis on mul esiteks nendest kahju, sest nad ei pruugi õppetöö käigus meie nõudmistega toime tulla. Teiseks on mul kahju meie oma põhikooli õpilastest, sest nad ei pruugi olla läbinisti viielised, aga võivad oma teadmiste poolest teiste koolide viielisi ületada. Ent hinnete põhjal jääksid nad joone alla," ütleb Agur.
Võidust hoolimata on jurist Tasa nõus, et eri koolides võib olla ja peabki olema erinev õppekava - süvendatud harud, muusika- ja spordiklassid. "Aga mul on hea meel, et Riigikohus nõustus: ei tohi olla nii, et kool kehtestab suvalised reeglid õpilaste vastuvõtuks ja lapsevanemad peavad tegema teadustöö, et aru saada, mis oskusi või teadmisi see või teine kool lapselt ootab."
Tasa selgitab, et Riigikohus mitte niivõrd ei väida, et koolikatseteks pole vajadust. "Probleem oli selles, et kui seadusega oli haridusministrile antud ülesanne kehtestada üle riigi ühesugused koolidesse vastuvõtu reeglid, siis minister oleks pidanud need reeglid ka kehtestama. Aga selle asemel minister delegeeris selle ülesande koolidele ja koolipidajatele. See on ebaseaduslik."
Jurist Tasa on tutvunud ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõuga ega ole rahul: "Formaalsed puudused on kõrvaldatud, aga probleem jääb. Koolidel - rõhutan, eliitkoolidel - säilib õigus õpilasi vastu võtta oma äranägemise järgi, sh silmavaate järgi."
Koolikatsed saab taastada juuratrikiga
Haridusministeeriumi õigusosakonna juhataja Anno Aedmaa pakub Riigikohtu otsusest tuleneva segaduse lahendamiseks ühe haridusministri määruse sõnastuse muutmist.
Kestvama lahenduse probleemile annab tõenäoliselt Riigikogus peagi arutusele tulev uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, ent selle kehtimahakkamist on kavandatud alles alates uuest õppeaastast, septembrist 2009.
Gümnaasiumisse õpilaste valimine on aga kavas ka tänavu kevadel. Mida teha? Kas gümnaasiumid ei tohi vastuvõtukatseid korraldada, kuna Riigikohus need ära keelas?
Aedmaa sõnul tuleb Riigikohtu otsuse teksti lugeda veidi täpsemalt. "Punktis 18 on öeldud, et kehtestada gümnaasiumisse vastuvõtmiseks kandidaatidele lisakriteeriume peale lõpetamise tulemuste ei luba kehtiv regulatsioon," märkis ta.
Kuid - pange tähele! - kehtiva regulatsiooni osa on ka haridus- ja teadusministri määrused, millele viitab Riigikohtu otsuse punkt 17.
Aedmaa sõnul analüüsib ministeerium, kas on otstarbekas muuta vastavat määrust põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimuste ja korra kohta nii, et põhikooli lõpetamise tulemuste alla kuuluksid ka gümnaasiumi sisseastumiskatsete tulemused.
Sellisel juhul oleks Riigikohtu seisukohaga arvestatud, regulatsiooni muudetud ning katsete korraldamine ilmselt taas õiguspärane - vähemalt seni, kuni keegi selle lahenduse vettpidavust taas kohtukulli ees proovile ei pane.
Samas seab Aedmaa kahtluse alla, kas neid katseid tegelikult lähebki nii palju vaja. "Näiteks Tartus on iga põhikooli lõpetaja jaoks gümnaasiumikoht olemas. Probleem on puhtalt eliitkoolides."
Teine Riigikohtu otsusest tulenev küsimus on, kas osa ainete lõpetamishindeid tohib arvestada teatud koefitsiendiga. Ka siin on võimalik lahendus Aedmaa sõnul haridusministri määruse muutmine.
Riigikogu poliitikud sisseastumiskatsete kaotamist ei poolda. Parlamendi kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg (SDE) ütleb, et puhtalt lõpetamishinnete järgi gümnaasiumisse õpilaste valimine oleks problemaatiline. "Meie koolid on ju eri kallakuga ja koolidel on ka eri hindamiskriteeriumid. Ise ma pooldaksin gümnaasiumi puhul kindlasti katsete võimalust."
Eriti Tallinnas esitatakse rohkem avaldusi, kui on kohti, märgib Kreitzberg. "Kuidas siis õpilaste seast valikut teha? Ma ei näe midagi paremat sisseastumiskatsetest."
Ka Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps (Keskerakond) ei poolda üksnes hinnete alusel valiku tegemist: "Meil on ühetaoline põhiharidus, kuid samas peame ka geeniused üles otsima. Kardan, et ainult hinnete järgi valides saaksime puhtad tütarlaste gümnaasiumid."
Argo Ideon
