Politsei otsib salapärast ameeriklannat
Leidub teinegi ameeriklanna, Eestis rahvussuhetest dokumentaalfilmi väntav Valerie, kes samuti pronksiööl juhtunut videokaameraga jäädvustas ja Kanal 2 operaatori Veiko Talustega kaasas käis. Igal pool, kus toimus action, oli ta kohal, ent ilmselt mitte Ganiniga seotud sündmuste juures. “Käis suur märul, võimatu oli aru saada, mis toimub,” nentis Valerie Ekspressile.
Telekanalid on oma videod andnud politseile uurimiseks, kuid nähtavasti ei paista sealtki midagi. Ent veel pole kadunud lootus leida inimesi, kellel võib olla jäädvustatud midagi olulist.
Oma koduaknast nägi mingeid sündmusi pealt ka Eesti Panga peajurist Kadi Viira, kes helistas mitu korda politseile. Woodstocki töötajad, külastajad ja naabrid tegid politseile ilmselt kümneid kõnesid. On spekuleeritud, et kui politsei (ja kiirabi) oleks varem neile reageerinud, oleksid mõned asjad jäänud juhtumata. Sellest, mida Viira aknast nägi, ta Ekspressiga rääkida ei saa, sest on andnud asutustele vastava allkirja.
Oleg ei andnud algul politseile ütlusi
Kadri Põldaru keskkriminaalpolitseist ütles Ekspressile, et “Ganinit püüti tänaval abistada, kuid politsei üleskutsele, et inimesed, kes abi andsid, võtaksid politseiga ühendust, ei ole kahjuks reageeritud”.
Politsei püstitas kriminaalmenetluse alguses kohe mitu uurimisversiooni, millest üks esimesi oli see, et kaks kannatanut (lisaks Dmitirile ka Oleg) võisid vigastusi saada omavahelise kakluse tulemusena. “Seda kinnitas ka arstide esialgne hinnang, et meeste vigastused on sarnased ning nad võisid saada need üksteisega kakeldes. Lisaks ei andnud Oleg esialgu ütlusi,” selgitas Põldaru. “Esimesel võimalusel kontrolliti esialgset versiooni ning see ei leidnud kinnitust.”
Politsei ei oska öelda, kust on tekkinud legend, et Dmitri oli seotud posti külge, kuid see on täielikult ümberlükatav.
Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri Endla Ülviste kinnitusel leiti Dmitri ja Olegi taskutest hinnasiltidega esemeid, mis pärinesid Pärnu maanteel asuvast kioskist.
Politseil olla ka teisi tõendeid, et noormehed võisid osaleda poe või poodide rüüstamisel. Neid pole seni esitletud.
Mõrvarelva ehk nuga, mis Dmitri kopsu torgati, pole seni leitud.
Klaasi sisseviskamisele järgnes läbipeksmine
Küll aga sai Ekspress teada, kuidas Dima ja Oleg punkareid vihastasid. Ekspress rääkis viie inimesega, kes võtsid osa Woodstocki baari kaitsmisest 26.–27. aprilli märuli ajal ja olid viimaste seas, kes nägid Dmitri Ganinit. Nende sõnul said sõbrapoisid Dima ja Oleg naha peale selle pärast, et viskasid siis, kui suurem jama juba möödas, tänaval seisvate eestlaste vahelt kiviga sisse Woodstocki Rockstarsi baari viimase akna. Nad on kindlad, et nuga sai ta “omade” käest.
Veidi enne kella 12 öösel vastu reedet tulid märatsejate eest Rockstarsi baari varjunud Woodstocki külastajad ja töötajad alt välja. Woodstock asub esimesel korrusel, Rockstars keldrikorrusel, tänavasissepääsuga Woodstockist 50 meetrit eemal.
Suur lahing oli läbi. Paar-kolmkümmend inimest vaatas üle rüüstatud ja segi pekstud baari ning kogunes välj a Tatari tänavale. Otseselt Woodstocki ees “protestijaid” enam ei olnud, kuid siin-seal tänava peal oli näha inimeste rühmi.
“Seisime rahulikult tänaval. Need kaks passisid niisama lillepoe juures. Nad ei olnud agressiivsed ega midagi. Keegi neid ei puutunud. Siis aga äkki lendas meie vahelt kivi Rockstarsi viimasesse terveks jäänud aknasse! Peab ikka mõistus olema, et midagi sellist teha! Selle peale nad kolakat saidki. Asja eest!” kõlab pealtnägijate kirjeldus.
Huligaanid pikali löödud, jäeti nad rahule. Täpselt samal ajal algasid järgmised rünnakud, millest samuti meedias siiani räägitud ei ole (nagu ka Dima-Olegi “kangelasteost”). Teiselt ehk Vabaduse väljaku poolt hakkas mass jällegi Woodstocki poole valguma ning toimus paar järjestikust tänavalahingut.
“Kõigi tähelepanu koondus sinna. See ei olnud enam rünnak objektide (aknaklaaside, poodide) vastu, vaid inimeste vastu. Jällegi lendasid kivid ja pudelid. Venelaste pool vehkis keegi mahamurtud tõkkepuu ja suure klaasitükiga.”
Dima ja Olegiga ei olnud meestest kellelgi aega ega vajadust tegelda. Eestlastel olid käes kaikad ja kivid või muu, mida maast enda kaitseks haarata sai. Nuga ei mäleta keegi kellegi käes näinud olevat. Aga muidu olevat Woodstocki esimesel korrusel vaid üks sidruninuga.
Paar Woodstocki naist märkas selle võitluse ajal, et tänava teises otsas on Dima ja Olegiga midagi valesti. Oleg oli roomanud äsjaavatud söögikoha Fish&Wine esimese nurga peale, Dima aga pisut edasi Tatari ja Sakala nurgale, kus seisid ka venelaste rühmad. Neist mõned tulid talle ligi, mõned vaatasid niisama. Naised nägid, et Oleg ja Dima on abitus olekus ja ühel neist on märgatav verejooks. Nad helistasid kiirabisse. Mitu korda.
“See, et kiirabi tuli kohale seitse minutit pärast helistamist, on kindlasti vale,” on nad veendunud. Hinnangud varieeruvad 15st 30 minutini. “Meile öeldi, et kas me saame ta Kaarli kiriku ette tassida. Me ütlesime, et kuidas me teda viime, kui ninast ja suust tuleb verd...” Võimalik, et see seitse minutit, mis kiirabi on välja öelnud, on arvestatud kellegi teise kõnest või siis viimasest kontaktist kiirabiga.
Esimene teisel tiival toimunud rünnak löödi tagasi, kohe järgnenud teine rünnak samuti. Ja
kohe pärast seda tuli samast Vabaduse platsi poolt politsei, kes hüüdis kõigile, et pangu asjad maha. Kes ei pannud, pandi raudu. Kes pani ja rahulikult seina äärde seisis, lasti olla. Mõni baaridaam pandi samuti esimese hooga asfaldile pikali.
Politsei kontrolli all olevad inimesed ei märganudki täpselt, millal kiirabi tuli. Millalgi siis ta tuligi.
Mitte kuidagi ei usu peksmise eest kinni võetud punkarite Pika ja Winnetou sõbrad-tuttavad, et nad maaslamajat noaga surkimas käisid. Polnud neil nuga ega midagi. Ning kes oleks sellisel juhul tulnud järgmisel päeval süüdimatult Woodstocki ja intervjuusid jaganud?
Woodstocki inimestele tunduvad kahtlased hoopis venelaste rühmad, kes Dima-Olegi piirkonnas passisid, samas kui eestlased pidasid lahingut teises tänava otsas. Äkki oli nende hulgas keegi, kes peksa saanud kaitsetule mehele noa selga lõi? Et tast märter teha – eestlased ju peksid enne?
Lavastus Vene televisioonis
Seni kuni tapja tabamata, üritab Venemaa propaganda teha Ganinist märtrit.
Aprilli lõpus käis Eestis Vene riigiduuma delegatsioon, kes üritas Ganini surma esialgu seostada politsei tegevusega, kuid ol i sunnitud sellest väitest loobuma.
Vene parlamendi ülemkoja spiiker Sergei Mironov tegi Moskva linnapeale Juri Lužkovile ametliku ettepaneku anda Dmitri Ganini nime Malõi Kislovski tänavale, millel asub Eesti Moskva saatkond. Mironov esitas Vene uudiskanalitele toimunust tüüpilise propagandaversiooni: Ganin oli tubli vene poiss, sõitis Tallinna, et väljendada protesti, peksti jõhkralt läbi, aheldati käeraudadega verise laternaposti külge ja suri verest tühjaks joostes. On näidatud isegi telekaadreid, kus tegelikult muidugi polnud Ganin.
Venemaa president Vladimir Putin nõudis nädalapäevad tagasi pärast Venemaa ja Euroopa Liidu tippkohtumise lõppu Ganini surma põhjustajate vastutusele võtmist. Putin levitas samas stiilis propagandat: “Asi pole selles, et tegemist oli õnnetusjuhtumiga. Meile teeb muret teine asi – et inimesele ei antud abi, kui ta oli haavatud.”
Ka see versioon on mäng Eesti väravasse. Kas Nõukogude vabastaja asemel püstitatakse järgmine ausammas Ganinile?
- Kell on 23.37. Keegi helistab päästeametisse ja kutsub Woodstocki juurde tuletõrje. Päästekeskuse logides on kirjas lakooniline lause: “Päästemasinat välja ei saada.” Alles oli staabi auto samas kandis kõvasti kive saanud ja päästjad ootavad, kuni olukord veidi rahuneb.
- Kell 23.47 saavad kaks masinat korralduse kohale minna ja viis minutit hiljem on nad kohal. 23.52 sisenevad tuletõrjujad majja, kus kaitsjad on äsja põranda alt välja tulnud ja vaatavad kahjusid üle. Süütepudelitest tekkinud väiksemat sorti põlengut enam ei ole. Kohale tuleb ka kiirabi, kes päästeameti andmeil “seob kellelgi näpu kinni”. Midagi tõsist ei ole ja kell 00.09 lahkuvad nii tuletõrje kui kiirabi. Saatuslikud sündmused toimuvad ilmselt järgneva veerand tunni jooksul.
- Ametlikel andmetel jõuab kõne pussitamise kohta Tatari 6 elanikult häirekeskusesse kell 00.24. Naisehääl lausub: “Tere, raskesti kannatanud inimene on siin Tatari tänaval pikali maas ja ilmselt väga-väga pahad on lood.” Kindel on, et helistasid paljud ja korduvalt.
- Häirekeskus liigitab väljakutse Charlie’ks ehk kiireks, C-kategooria väljakutseks. Kokku on kategooriaid neli – a, b, c ja d – ning kahe kiireima puhul sõidab kohale alati lähim kiirabibrigaad. Tatari tänavale suunatakse Pärnu maantee tugikeskuse kolmeliikmeline brigaad, kuhu kuuluvad kiirabiarst, õde ja parameedik. Nende tööpäev oli alanud kell 8 hommikul ehk veidi rohkem kui 16 tunni eest.
- Kiirabi peaarst Raul Adlas kinnitab, et kiirabi polnud esimesel rahutusteööl tööga väga ülekoormatud ning ekipaaž jõuab kohale 7 minutiga. Ringi liikus 17 ekipaaži ja neid oleks tegelikult saanud veel juurde kutsuda.
Meedikud leiavad Woodstocki lähedal maas lamavat Olegi ja Dmitrit üle vaadates, et Oleg on kõvasti peksa saanud, Dmitri Ganiniga on aga asi hullem – üks kops on läbi torgatud. Sinna jookseb verd. Ganin on siiski teadvusel ja suudab kontakteeruda. Nagu ütleb Adlas, suudab ta esitada oma nime ja kaebuse – raske on hingata. Adlas keeldub ütlemast, kas Ganin ütles arstidele midagi muud, näiteks midagi oma ründajate kohta.
- Ganinil on šoki tunnused, madal vererõhk ja hingamisraskused. Sel puhul on kaks taktikat – seisund stabiliseerida, hakata veeni võimalikult kiiresti üle kandma verd asendavaid lahuseid. Teine on kiire transport raviasutusse, kus saab teha operatsiooni. Ganinile kantakse üle vereasendajaid.
- Politsei saabub kohale kell 00.40–00.45. Kiirabi on siis veel seal.
- Prokuratuuri andmetel jõuab Ganin Sütiste teel asuvasse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse 20 minutit pärast kohtumist meedikutega ehk kell 00.51. Tunduvalt lähemal asuvasse Keskhaiglasse ei viida teada sellepärast, et samal ajal olid selle mõlemad lõikussaalid juba töös. Teiseks asub rindkerespetsialist Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Ganinil jääb elada veel tund ja 10 minutit. Ta sureb operatsioonilaual kell 2 öösel.
Askur Alas, Krister Kivi
Tallinna kiirabi tegevus kriisiperioodil
- 26.–27. aprillil Tallinnas toimunud sündmuste käigus osutas Tallinna kiirabi erakorralist arstiabi 78 patsiendile, kes olid seotud otseselt linnas toimunud rahutustega. Haiglasse toimetati 52 isikut, abi vajas 15 politseinikku.
- 28.–29. aprillil andis kiirabi abi 23 isikule, neist 16 vajas haiglaravi. Abi vajas ka 12 politseinikku. Kokku vajas abi kaks üliraskelt (üks suri hiljem haiglas) ja kaks raskelt vigastatut.
- Mõlemal päeval tegutses Kaarli kiriku juures staap, kust koordineeriti meditsiinilise abi andmist koos politseiga. Lisaks tegevusele tänaval osutasid Tallinna kiirabi töötajad meditsiiniabi vigastatud või haigestunud politseinikele ka hotellides. Kokku osutati abi 51 politseinikule, kaks neist hospitaliseeriti.
- 28. aprillil pani Tallinna kiirabi tööle täiendava brigaadi politsei filtris kinnipeetavatele abi osutamiseks.
- 26. maist 29. aprillini olid otseselt tööga sündmuskohal seotud Tallinna kiirabi 39 kiirabitöötajat ja kaheksa andsid abi politseinikele hotellides. Koduvalves oli kuus töötajat.
Askur Alas, Krister Kivi