Rahulik kodu Nõmme mändide all

Moodne Kodu käis uudistamas maja, mis seisab mändide keskel, varbad mustikapõõsastes. Selgus, et avaras, hästi elatavas ja valgust tulvil majas on rõhutud looduslähedusele ja mugavusele. Materjalid on väärikad, vorm ja värv aga lihtsad ning probleemivabad. Selged pinnad annavad kohati ruumi vabagraafiliseks lahenduseks, alates peenest läbimõeldud joonisest ja lõpetades tahvlipinnaga, mille kujundus on pidevas muutumises.

Maja on asetunud tänavanurgale, mistõttu peavad tal kaks külge olema avalikud fassaadid, kuid tagapool, hoone L-nurga südames, avaneb mõnus koduõu. Mändide all püüti säilitada nii palju originaaltaimestikku kui võimalik, nii et suviti saavad lapsed mustikatest oma aias kõhu täis süüa. Kuid see ei tähenda, et majaümbrus oleks jäetud looduse hooleks. Vastupidi, loodust säästes pole aia rajamisest loobutud, vaid see on saanud napilt funktsionaalne – maja ümber on pandud jooksma murtud vabakujulistest paeplaatidest rada, mida on pärgamas dekoratiivtaimed. Nendele on männikust eraldatud veel paar valitud lapikest.

Samas on teise korruse terrassipinnal loodust tublisti järele aidatud, sinna on tekitatud taimekatus. See pole aga vähenõudlike taimede lihtne kogum, vaid geomeetrilise planeeringuga ja suhteliselt ebatavaliste taimedega fantastiline kujundus.

Kiviktaimlataimedest prantsuse park, tahaks öelda, kuigi selle planeering pole sugugi sümmeetriline (nagu prantsuse pargi reeglid nõuavad), otse vastupidi. Nahksetest leht-paunadest koosnevad taimed, mis näevad välja justkui väikesed kaktused või ahvileivapuud, on lausa loodud kannatama ekstreemseid tingimusi, mis neil kaitsetul katusepinnal ette tulevad – nii kuiva kui ka märga, nii kuuma kui ka külma.

Krohv, vineer ja puidust ribid

Maja ise jätkab Nõmme fungitraditsioone, sulandudes keskkonda vägagi sujuvalt.

Kompositsioonis on märgata nii värskust kui ka rahulikku kindlust, tegijate käekirjas on elegantsi. Arhitekt on Andri Kirsima, siseruumid disainis Raul Tiitus. Neil noortel on “torm ja tung” juba läbitud etapp, kobarkino-tööst alates on arhitektibüroo jõudnud kõige tuntumate ringi, ja ka sisearhitektil on juba olnud mahukaid õnnestumisi. Hiljuti valmis Raul Tiitusel megatöö, sisekujundus Tartu uuele suurele hotellile Dorpat.

Juba krunti ümbritsev tara annab materjalivaliku võtme: see on puitribidest, väravaosa aga metallkarkassil vineertahvlitest.

Hoonemaht kombineerib krohvi ja puitribistikku. Viimasel ajal on puidust ribid muutunud moevõtteks ja enamasti tekib neid vaadates tunne, et oleks ju ilma ka hakkama saanud. Siin aga on ribistik idee loogiline osa, millest loobumine näib võimatuna – siin see loob ja toetab vormi, mitte ei dekoreeri. Kui aga hoonetahukasse on tehtud sisselõikeid, on lõikepinnad kaetud ilmastikukindla vineeriga. Nii jääb mulje, et rajatis ongi seestpoolt meekarva. Isegi korstnalahendus kombineerib osavalt vineeri, plekki ja ribisid, nii et selle vorm hoonemahust ei eristu, vaid sulandub selle tahkudesse.

Varikatuse alt viib uks ka eraldiseisvasse saunaplokki. Vaimukas mõte – rajatise vorm moodustab kena terviku, ometi on saun täiesti eraldi, jättes enese ja maja vahele kitsa läbipääsu – nii on läbi maja loodud otsetee sissepääsuosa ja hoovipoolse suure terrassi vahel.

Sees tervitavad värsked värvid

Peasissepääs on nihutatud ülatasandi alla vihmavarju. Kogu eendialune on soojatoonilisest vineerist. Samasse mahub varju alla ka auto, mis omas praktilisuses kuigivõrd fassaadi ilmet ei riku. Veidi taamale majamahu sisse nihutatud ukseesise muudab tublisti pidulikumaks sokliosa kõrgune, silmatorkavalt suurtest kiviplaatidest must astang. Sellised suured materjalipinnad ei muuda fassaadidel pilti tuimaks, vaid annavad sellele pigem suurejoonelisust ja lisavad kvaliteeditaju. (On mõtlemist väärt, millised seletamatud professionaalsed võtted selliseid nüansse otsustavad, igal juhul on nende äraõppimine kujundajale hädavaj alik.)

Välisukse kõrval asuv vertikaalaknariba on samuti viimasel ajal Eestis muutnud tavapäraseks, sellel on mitu plussi: esiteks annab see esikule valgust, teiseks avardab seda tunnetuslikult ja kolmandaks on näha, kes seisab ukse taga.

Majas sees jätkub astangu must kiviplaat esikupõrandana, mille keskele on süvistatud ümmargune ja karvane, üpris iseteadliku olekuga jalamatt.

Edasi tõmbub pilk valgele tervitusseinale, millel on kasutatud kodudes harva nähtavat tüpograafilist lahendust. Tagasihoidlikult eristuvana, valge valgel, on seinal teade, et parim siin ilmas on kättesaadav tasuta. See teadmiseks võetud, võib liikuda edasi, kas treppi mööda üles, või elutuppa. Sealtki avaneb vaade igasse külge, ometi ei teki liigse avatuse tunnet, kuna enamasti on akende taga kõrged männid. Hoovipoolne osa elutoast on avatud ka üles, õhuruum on läbi kahe korruse. Ülal piirab teise korruse serva klaasbarjäär, mille taga on kulgemisruum magamistoa ja lastetubade ning pesuruumide vahel.

Spoon, kivi ja struktuurkrohv

Allkorrusel on põrandaks valgendatud ja õlitatud saareparkett, ka trepipind ja mööbli spoonitud osa on sama viimistlusega. Eriti tuleb selle materjali võlu välja kesk tuba õhuruumist alla rippuvates valgustites – vineerist torud mõtles välja sisearhitekt, kuid teostas majaperemees ise!

Seinte struktuurkrohvi-valgele on toodud kontrastiks suhteliselt ohtralt ka musta. Kaunid kivitasapinnad, mida on köögis palju, põrandale lisaks on ka tööpinnad kivist.  Kivile sekundeerivad mustad läikivad vertikaalpinnad ning istemööbel, nii diivan kui ka söögilauatoolid, on musta tekstiilkattega, välja arvatud lopsakas punane tugitool elutoa tsentris. Tool on ainus punane laik allkorrusel, muidu on sealsel neutraalsel foonil võtmevärviks kesksuve rohuroheline.

See värv ergastab esikust majapidamisruumi viivat seina, saunas määrab see meeleolu põrandal ning dušikahhelduses, seda on tilgutatud tuppa ka mustale diivanile patjadeks, mis punase tooli kõrval jätavad mulje, nagu vaataks maasikakorvi. Perenaine räägib, et esmane sisekujundusprojekt oli olnud kompromissitult punane ja valge, kuid ajapikku teisenesid sisearhitekti eelistused ning lõpetati hoopis kontrastvärvis. Selle üle on kõik õnnelikud.

Köök on suhteliselt madal osa, seda rõhutab tööpinna kõrgusel asuv aknatriip ning selle ribakardinate horisontaalne triibustik. Mustvalges köögis on oma osa ka metallpindadel ning kontrastvärviks on toodud ülakappide uste lilla. Saare musta kivipinna toapoolne serv on baariletiks, köögi pool servas on tööpinnas pliit (elekter + gaas). Selle kohal laskub laest alla valge plokk, mille tumedas raamistuses aluspinna sees peitub tõmbekubu.

Laste ja suurte elamisviisid

Ülakorrusele viiv trepp, kuigi see on ühest servast lahtine, ei tekita tunnet, et lapsed võiksid sealt alla pudeneda. Ilmselt on selle astmetel parasjagu laiust. Teine korrus võtab vastu samuti avaruse ja valgusega. Avarust on säilitatud igal viisil, näiteks koridori suunas vaatava kabineti seina sees on siseaken.

Kesk korrust trepi kõrval seisab pruunikaspunane märgruumide-plokk, millest ühele poole jäävad lastetoad ja kabinet, teisele aga vanemate magamistoa osa. Lastetubades on rohelisele ja mustale lisaks lastud möllata noortel maalijatel, kes on suurema poisi toa seintele piraadistseene ja pisipoja tuppa dinosauruste teema maalinud.

Vanemate magamistuba on puhkeala, kuhu ei ole toodud eredaid toone, s eal kõlab vaid valge ja beeži serenaad, mille heledat valgustatust varjutab vajadusel kuldpruun siidise läikega kardin. Tuppa on loodud erakordselt sulnis ja harmooniline meeleolu, mida valitseb vannitoa/garderoobi uksega seinale maalitud tundlik taimornament.

Pähklipuust spooniga madalad öökapid ja telekakummut vastasseinas, mille spoon imekaunilt mustrisse aetud, saavad jätku, kui maalinguga uksest siseneda garderoobi. Sealne kapiusterida, kus pähklipuu süü rütmiliselt tõuseb-langeb nagu küünalderivi, on spoonija meistriteos. Pinnale langeb ka otsene hajutatud valgus garderoobiaknast, millest õues puitribid üle jooksevad.

Ja kui astute edasi, satute avarasse ja valgesse vannituppa, mille hele juuramarmorist põrand ja seinte hele struktuurkrohv loovad vahemerelise puhkusemeeleolu. Ainus ergas element on puidust valamutasapind koos kapireaga, tööpind sedakorda elavaloomulisest liimpuidust.

Valamu ise on, nagu selles majas kombeks, kivist (selles ruumis heledast), segisti kohal aga hetkel möödapääsmatu kuldraamis peegel. Aquatori ovaalse vanni Monte Carlo kõrval liigendab seinu kompositsioon väljaulatuvatest plaadikestest, kuhu on hea toetada küünlaid vms. Kuna vann seisab seintest eemal, on sellele seltsiks toodud liimpuidust lihtne kujunduselement. Praegu töötab see serveerimisalusena, pikali asendis võib aga osutuda ka astmeks või madalaks pingiks. Siia ruumi toob valgust klaasuks, mis avaneb terrassile.

Kogu karkassmööbli on sellesse majja valmistanud pärnakate Mööbliproff, ­kelle tööga ja eriti spoonimismeisterlikkusega on pererahvas väga rahul. Kivipinnad, ­mida on palju, pärinevad Kivi Projektist. See, et majas leidub hulk kauneid ja funktsionaalseid linke-suluseid, reedab pererahva igapäevast tegevusala, need pärinevad firmast Fisko­star. Mõni kavalus on üldsusele veel tundmatu, nagu uksehinged, mis võimaldavad piitasid mitte kasutada, või uksealuse tihend, mis surub end ukse sulgemisel vastu ukseläve, tekitades ruumis heli-, õhu- ja veetiheduse.

Valmis on saanud asjatundlikult kokku pandud tervik, mida on parajalt vürtsitatud dekoori ja värviga. Nagu ütleb arhitekt Kirsima ise: “Maja juures on vist peamine ikka, et tegelased ise oleksid seal sees rahul. Ja kui see on saavutatud möödakäijate head maitset riivamata, on hoopis tore.”

Võin lisada, et need eesmärgid on igal juhul saavutatud. Lisaks on keset maja seistes mõnus tunnetada avarat, värsket ning hästitöötavat, vaieldamatult 3D või isegi 4D (+aeg) tervikut.

8 olulist

1. Maja koosneb elumajast ja saunast.
2. Aed jätkub katusel.
3. Krohv, vineer ja puit on fassaadide kolmkõla.
4. Valgusele on tehtud kahes ristuvas suunas teed.
5. Kombeid eirates on kõik klaasipinnad läbimõeldult kas ülal- või allpool, laiemad, kitsamad või kõrgemad, kui “aken käib”.
6. Kus võimalik, on kasutatud looduskivi, ka enamik valamuid on süvistatud kivisse.
7. Värvidele on lähenetud kolmel viisil: looduslik, must-valge ja julgelt rõõmus.
8. Maja seintel on teateid, nii kirjalikke, kujunduslikke kui ka joonistuslikke.