Rein Loik unistab viiest miljonist reisijast aastas
Sel kolmapäeval tabas Tallinna aasta kõige hullem lumetuisk. Enamik lende hilines, paar siselendu oli tühistatud. Maandumisrada hoidis lumepihus puhtana autosahkade kolonn.
Olime sõitnud lennujaama, et vaadata Tallinna lennujaama terminali uut juurdeehitist enne seda, kui see nädalavahetusel reisijaile avaneb. Värvilõhn ja tühjad betoonpinnad, pakkimiskiled ja töömehed. Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik tõttas ringi ja jagas selgitusi - siit hakkavad maale minema need reisijad, kes saabuvad väljastpoolt Schengeni tsooni, siia tulevad uued äriklassi-lounge'id... "Kõik saab valmis õigeks ajaks," kinnitas Loik, "aega ei mõõdeta enam päevade, vaid tundidega."
Tema mobiil helises iga paari minuti tagant. "Jah," lubas Loik helistajaile, "lennujaam on jätkuvalt lahti."
Ringi jooksev, kaardiga uksi avav ja vahepeal lennukite juures lumes sumpav Loik osutus uskumatuks esinejaks, kelle tõtakas ja energilises jutuvoos pääsesid kergesti uperpallitama sellised väljendid nagu "lennukite liikumise efektiivsus", "täis tehnoloogiat" ja "vaba turg". Miski neis tiraadides tõi tahtmatult meelde kõigi Nõukogude Eesti laste lemmikmänguasja, valge üleskeeratava kana.
Mõtlen seda väga positiivses võtmes, sest nii energilist juhti on tõesti harva nähtud.
Kui hull peaks ilm olema, et lennujaam suletaks?
Me oleme lahti kogu aeg. See, kas maanduda või mitte, on kapteni otsus.
Mis saab siis, kui lennuk Tallinnas maanduda ei saa?
Meil on koostöökokkulepped Helsingi, Riia ja teiste lähedalolevate lennujaamadega. Näiteks eile õhtul (ööl vastu 26. märtsi - Toim.) maandus meil Il-86 Peterburist enam kui 300 reisijaga pardal, kuna seal oli ilm liiga halb. Reisijaid kapten välja ei lasknud. Pool kaks öösel lennati Peterburi edasi.
Kui Enimexi lennuk aastal 2002 Tallinna lennujaamas alla kukkus, siis kui kiiresti teie sellest teada saite?
Praktiliselt kohe. Olin sel hetkel saunas.
Peaks midagi sellist uuesti juhtuma, siis kui kiiresti jõuavad kohale päästjad?
Normaalne on kaks minutit, maksimaalselt kolm.
Kes on uue juurdeehitise arhitekt?
Arhitekti nime ma ei oska teile nimetada. Rahvusvahelise riigihankega võitis selline projekteerimisfirma nagu Sofreavia.
Eesti arhitektide hulgas liigub legend, et ilmselt on tegemist mõne prantsuse koduperenaisega...
(Veidi solvunult) See on absoluutne jama! Sofre on üks suuremaid Prantsuse projekteerimisfirmasid.
On see juurdeehitis teie meelest ilus?
Eks ilu ole alati suhteline mõiste, suhteline ja subjektiivne, eks ole. Kellele ilus, kellele mitteilus. Mina vaatan seda objekti ennekõike funktsionaalsuse poole pealt, ja ta on kahtlemata väga funktsionaalne.
Miks mõni Eesti tipparhitekt poleks võinud seda projekteerida?
Praktikas on maailmas välja kujunenud, et lennujaamasid projekteerivad lennujaamadele spetsialiseerunud arhitektuuribürood. Kuna me kasutasime projekteerimisel Euroopa Liidu raha, pidime välja kuulutama ka rahvusvahelise hanke. Osales kaheksa firmat ja kui õieti mäletan, siis mitte ükski neist polnud Eestist.
Viimastel kuudel pole lennujaama kasutamine olnud reisijaile just mugav. Nägin kahe nädala eest oma silmaga, kuidas pealeminek Lufthansa Frankfurdi lennule juba algas, kui saabus keegi karjuv naine Tallinna lennujaama univormis ja teatas, et ta tühjendab antud ala, sest kohe saabub Minski lend, mille reisijatega keegi kokku puutuda ei tohi. Lufthansa väljumine jäi hiljaks.
Need on rahvusvahelised julgestusreeglid. On riike, mille turvakontrolli ei tunnistata Euroopa Liidus kõigile nõuetele vastavaks. Nende riikide hulka kuulub Valgevene, kuulub ka Venemaa, ja termin, mida kasutatakse neist saabuvate reisijate kohta, on "mustad reisijad", sest on võimalus, et neid pole piisavalt ära puhastatud.
Kui lennujaam tahab, et teda rahvusvaheliselt aktsepteeritaks, siis tuleb tagada, et puhastatud ja kolmandate riikide reisijad füüsiliselt kokku ei läheks.
Kui mitu pealeminekusilda 30. märtsist lennujaamas juurde tuleb?
Kui siiani oleme kasutanud kahte silda, siis 30. märtsist on neid käigus kolm. Umbes kuu aja pärast töötame nelja sillaga. Olukord läheb kõvasti paremaks.
Kuid millal kaovad Tallinna lennujaamast uskumatult pikad turvakontrollisabad?
Teie võite seda niimoodi öelda, aga Tallinna lennujaama turvakontrollisabad pole mitte mingil juhul pikemad, kui rahvusvaheline standard ette näeb.
Milline see standard on?
Seda standardit ei ole keegi kehtestanud, aga ma täiesti vastutustundlikult kinnitan, et turvakontrolli saba kõigis maailma lennujaamades on tõeline peavalu.
Me anname käiku laiendatud turvakontrolli ala juulis, võib-olla ka juunis, ja kui täna on meie võimsus kolm turvakontrollipunkti, siis tulevikus hakkab neid olema maksimaalselt viis. Kui vajadus tekib, saab neid kahe või kolme aasta pärast veel juurde panna.
Minu saapad, mis enamasti ei anna häiret üheski teises lennujaamas, panevad Tallinnas väravad alati helisema. Miks?
Mina ei saa sellele küsimusele vastata, te peaksite pöörduma Lennuameti poole. Lennuamet on see, kes lennujaama kontrollib oma testidega mitu korda kuus, ja kui nemad on seisukohal, et väravad peavad olema häälestatud võimalikult tundlikuks, et tagada keelatud esemete ja ainete mittesattumine lennuki pardale, siis seda nad tõenäoliselt ka on.
Kui mitu koristajat on Tallinna lennujaama palgal? Tallinna lennujaama WCd...
Tallinna lennujaama palgal ei ole koristajaid. Meie koristus on välja antud, outsource'itud teenus. Meil oli suur riigihange.
Kusjuures me täiesti tõsiselt seda kaalume (mõtleb oma koristajate töölevõttu - KK), sest meil on väga kõrged nõudmised. Tallinna lennujaamal siiski siiani on imidž, et me oleme selline puhas ja...
See ei vasta küll enam tõele.
Teie võite niimoodi väita, aga ma ütlen, et meil siiamaani on imidž ja me oleme oma imidži pärast väga mures, et oleme selline kiire teenindusega, puhas ja avar lennujaam!
Me hetkel tegeleme väga tõsiselt kvaliteedi temaatikaga ja parajasti on väljatöötamisel kvaliteedistandardid.
Mis ajast standardid tõusma hakkavad?
Just nimelt sellest ajast, kui uus hoone saab valmis.
Millal plaanite käidelda aastas 2,5 miljonit reisijat (uue lennujaama maksimaalne võimsus - KK)?
Te küsite küsimusi, mille kohta võiks öelda, et eks igaüks võib kohvipaksu pealt vaadata, aga minu töö on seotud planeerimisega ja ma võin öelda, et Eesti on väga väike riik, me ei ole transiidilennujaam, kuigi me võime seda tahta olla, ja kaks miljonit reisijat on reaalne ehk 2009. aastal.
Kas põhjus, miks Tallinn ei ole transiidilennujaam, ei peitu ikkagi selles, et te pole suutnud tekitada piisavalt soodsat keskkonda?
No kuulge, ega lennujaama ei tule keegi keskkonna pärast.
Ma räägin lennuliinidest, kellele te ei ole suutnud kehtestada piisavalt soodsaid, piisavalt madalaid teenustasusid, et Tallinna lennujaama lendamine neile atraktiivne oleks.
Tallinna lennujaam on huvitatud, et meile lisanduksid uued sihtpunktid ja ka uued vedajad. Jagamaks lennuliinide riske oleme käesoleval aastal välja töötanud uue allahindluse skeemi lennuliinidele, kui nad avavad Tallinnast lennud uude sihtpunkti. Esimesel aastal on allahindlus maandumistasudest 75 protsenti, teisel aastal 50 ja kolmandal aastal 25 protsenti!
Kas Tallinna lennujaama hakkab aastal 2008 lendama mõni uus lennufirma?
Täna on mul sellele raske vastata, sest kui lennukompanii otsustab Tallinna lendama hakata, siis selle pressiteate au kuulub selgelt lennukompaniile.
Ma ei taha isegi nimesid, lihtsalt kas teie teada on tulemas uusi firmasid?
Ma usun, et Tallinna 2008. aastal tekib mõni uus vedaja...
Aga Ryanair ei tule Eestisse?
Kes on öelnud, et ei tule? Võib küll tulla.
Mis seisus need läbirääkimised on? Kui suurt allahindlust nad tahavad?
Need on asjad, millele ma ei saa vastata, sest see ei kuulu avaliku arutelu alla. Võin ainult öelda, et Ryanairi ärimudel on, et ta peab õigeks, et ta ei maksa lennujaamatasusid peaaegu üldse.
Kas siit ei võiks minna toitlustamise juurde, kus kehtib sama mehhanism - selle asemel, et müüa kolm pirukat odavamalt, müüakse Tallinna lennujaamas pigem üks pirukas või õlleklaas, kuid kohutava hinna eest.
Eks hinnad paneb paika turg. Selliseid hindu on kindlasti teisigi, kas või Raekoja platsil.
Kuid kas parkimishindu on plaanis alla lasta?
Ei ole plaanis. Kui me laseksime täna parkimistasu alla, siis mis seda veel reguleeriks? Et iga kolmas auto saab sisse?
Meil ei ole parkimispindasid piisavalt, kuigi oleme küll alustanud parkimismaja projekteerimist ja avasime eelmise aasta septembris uue 300 kohalise parkla.
Kui kaua olete kõige kauem ummikus istunud hommikul tööle tulles ja õhtul koju minnes?
Eks inimene harjub kõigega ja kui ma oleksin sellises ummikus pidanud istuma viis aastat tagasi, siis mu närvisüsteem poleks sellele vastu pidanud, aga nüüd ma olen selle oma ajagraafikusse sisse planeerinud, kui sõidan mööda Järvevana teed.
Millal hakkab lennujaama sõitma tramm?
Mina ei ole siin õige adressaat, kellelt küsida. Meie oleme see osapool, kes on väga huvitatud, et tramm hakkaks...
Kas on lootust, et hakkab?
No eks lootus on see viimane asi, mis inimesel ära kustub. Eks ta kunagi hakkab ikka, küsimus on ajas, siin üle oma varju ei saa hüpata. Meil oli see vahepeal kaunikesti tõsiselt kokku lepitud, trammiliin oli Euroopa abifondide tabelis juba sees, aga kahetsusväärselt on ta jäänud sinna joone alla ja ma olen väga harva näinud, et mõni joonealune objekt tuleks joone peale uuesti tagasi.
Nii et pole selge, millal tramm tuleb?
Mina küll ei julge väita, et see selge oleks, peale idee ja tahtmise.
Kas Airbus 380 saaks maanduda Tallinna lennujaama?
Pikkuse poolest saaks, kuid meie lennurada on liiga kitsas, see peaks olema vähemalt 60 meetrit lai. Kui Airbus 380 oma mootorid täisvõimsusele paneks, kerkiks raja kõrval üles liiga palju tolmu.
Boeing 747 käib meil sees iga kuu. See on kaubatšarter Hiinast.
Mis viib uue teemani: kas inimesed, kes on endale lennujaama lähistele kodu ostnud, ei kaeba, et lennujaam tekitab liiga kõvasti lärmi?
Eks ka kaebajaid leidub, aga õnneks mitte liiga palju. Kui arendaja planeerib elurajooni lennujaama külje alla, nagu see Peetriküla on tehtud, siis võiks ta ikkagi tunnistada, et see kaup ei ole päris aus.
Samas me viis aastat tagasi ostsime väga korraliku müramonitoorimise süsteemi ja sisuliselt me teame esimesena, kui müraprobleem esinema peaks. Lennukimootorite areng on osutunud müra mõttes erakordselt soodsaks.
Meil käib kaubalennukina sees näiteks Il-62, vene pikaotsalennuk, aga peal on tal uued moodsad mootorid ja teda pole üldse kuulda.
Miks Kuressaare lennujaama laiendamise 34 miljonit krooni Tartusse viidi?
Kuressaare ei olnud valmis seda raha hetkel ära kasutama ja kuna oli valida, kas see raha tagastada Euroopa Liidule või paigutada kuhugi mujale, siis me arutasime seda kriitilisel hetkel ja leidsime, et parem on kasutada seda Tartu lennuraja pikendamiseks 1800 meetrini.
Estonian Air on avalikult välja öelnud, et tal on huvi alustada oma väikelennukiga opereerimist liinil Tartu-Stockholm näiteks.
Käesoleval aastal?
See on teoreetiliselt täiesti võimalik.
Kas te arvate, et lennureisijate kasv üldse jätkub?
Maailmas on üldine, et lennureisijate arvu kasv on täielikus korrelatsioonis GDPga. Ma usun, et Eesti majandus jätkab kasvu.
Parimad näited on minu arvates tšarterreisidest - kui kuus-seitse aastat tagasi oli üks tšarter nädalas, siis nüüd parimatel päevadel läheb Egiptusesse välja kaks-kolm reisi päevas.
Ja juba eelmisel aastal alustati otsetšarterreisidega Taisse ja Indiasse. Küll esialgu üle kahe nädala, kuid usun, et juba peatselt on need iganädalased otsereisid.
Oma prognoosides näeme ette, et peame valmis olema kuni viie miljoni reisija teenindamiseks 2015. aastal.
Nii et Ämarisse lennujaam ei koli?
Tänasel päeval see teadmine puudub.
Kas linnud ei ole enam probleemiks?
Linnud on alati probleem. Meil on praegu lepinguliselt tööl kaks paberitega linnuvaatlejat, kes selgitavad välja kõik pesitsemised ja ettevõetavad meetmed ning annavad lennujaamale soovitusi, milliseid meetmeid rakendada, vältimaks võimalikke kokkupõrkeid lindudega. On ju teatud linde, keda võib ära ajada - nagu näiteks kajakad -, ja samas on linde, kes on looduskaitse all.
Nii et kui merikotkas hakkaks pesitsema siin masti otsas, siis...
See oleks ülikeeruline situatsioon. Õnneks merikotkas küll ei tule, sest ta on arglik ja haruldane lind, kellele lennujaamad üldse ei meeldi, kuid sügisel tulevad meile näiteks haneparved ja nende jaoks on hulk meetmeid: me lõhkame suitsu- ja heliefektiga pomme, et nad valiksid endale mõne teise koha.
Ilmselt need meetmed annavad teatud efekti, sest lindudega seotud intsidentide arv on iga aastaga vähenenud.
