Olime sõitnud lennujaama, et
vaadata Tallinna lennujaama terminali uut juurdeehitist enne seda, kui see
nädalavahetusel reisijaile avaneb. Värvilõhn ja tühjad
betoonpinnad, pakkimiskiled ja töömehed. Lennujaama juhatuse esimees
Rein Loik tõttas ringi ja jagas selgitusi – siit hakkavad maale
minema need reisijad, kes saabuvad väljastpoolt Schengeni tsooni,
siia tulevad uued äriklassi-lounge’id... “Kõik saab
valmis õigeks ajaks,” kinnitas Loik, “aega ei
mõõdeta enam päevade, vaid tundidega.”
Tema mobiil helises iga paari minuti tagant. “Jah,” lubas
Loik helistajaile, “lennujaam on jätkuvalt lahti.”
Ringi jooksev, kaardiga uksi avav ja vahepeal lennukite juures lumes sumpav
Loik osutus uskumatuks esinejaks, kelle tõtakas ja energilises jutuvoos
pääsesid kergesti uperpallitama sellised väljendid nagu
“lennukite liikumise efektiivsus”, “täis
tehnoloogiat” ja “vaba turg”. Miski neis tiraadides
tõi tahtmatult meelde kõigi Nõukogude Eesti laste
lemmikmänguasja, valge üleskeeratava kana.
Mõtlen
seda väga positiivses võtmes, sest nii energilist juhti on
tõesti harva nähtud.
Kui hull peaks
ilm olema, et lennujaam suletaks?
Me oleme lahti
kogu aeg. See, kas maanduda või mitte, on kapteni otsus.
Mis saab siis, kui lennuk Tallinnas maanduda ei saa?
Meil on koostöökokkulepped Helsingi, Riia ja teiste
lähedalolevate lennujaamadega. Näiteks eile õhtul
(ööl vastu 26. märtsi – Toim.) maandus meil Il-86
Peterburist enam kui 300 reisijaga pardal, kuna seal oli ilm liiga halb.
Reisijaid kapten välja ei lasknud. Pool kaks öösel lennati
Peterburi edasi.
Kui Enimexi lennuk aastal 2002 Tallinna
lennujaamas alla kukkus, siis kui kiiresti teie sellest teada saite?
Praktiliselt kohe. Olin sel hetkel saunas.
Peaks midagi sellist uuesti juhtuma, siis kui kiiresti jõuavad
kohale päästjad?
Normaalne on kaks minutit,
maksimaalselt kolm.
Kes on uue juurdeehitise
arhitekt?
Arhitekti nime ma ei oska teile nimetada.
Rahvusvahelise riigihankega võitis selline projekteerimisfirma nagu
Sofreavia.
Eesti arhitektide hulgas liigub legend, et
ilmselt on tegemist mõne prantsuse koduperenaisega...
(Veidi solvunult) See on absoluutne jama! Sofre on üks suuremaid
Prantsuse projekteerimisfirmasid.
On see juurdeehitis teie
meelest ilus?
Eks ilu ole alati suhteline mõiste,
suhteline ja subjektiivne, eks ole. Kellele ilus, kellele mitteilus. Mina
vaatan seda objekti ennekõike funktsionaalsuse poole pealt, ja ta on
kahtlemata väga funktsionaalne.
Miks mõni Eesti
tipparhitekt poleks võinud seda projekteerida?
Praktikas on maailmas välja kujunenud, et lennujaamasid projekteerivad
lennujaamadele spetsialiseerunud arhitektuuribürood. Kuna me kasutasime
projekteerimisel Euroopa Liidu raha, pidime välja kuulutama ka
rahvusvahelise hanke. Osales kaheksa firmat ja kui õieti mäletan,
siis mitte ükski neist polnud Eestist.
Viimastel kuudel
pole lennujaama kasutamine olnud reisijaile just mugav. Nägin kahe
nädala eest oma silmaga, kuidas pealeminek Lufthansa Frankfurdi lennule
juba algas, kui saabus keegi karjuv nai
ne Tallinna lennujaama univormis ja teatas, et ta tühjendab antud ala,
sest kohe saabub Minski lend, mille reisijatega keegi kokku puutuda ei tohi.
Lufthansa väljumine jäi hiljaks.
Need on
rahvusvahelised julgestusreeglid. On riike, mille turvakontrolli ei
tunnistata Euroopa Liidus kõigile nõuetele vastavaks. Nende
riikide hulka kuulub Valgevene, kuulub ka Venemaa, ja termin, mida kasutatakse
neist saabuvate reisijate kohta, on “mustad reisijad”, sest on
võimalus, et neid pole piisavalt ära puhastatud.
Kui
lennujaam tahab, et teda rahvusvaheliselt aktsepteeritaks, siis tuleb tagada,
et puhastatud ja kolmandate riikide reisijad füüsiliselt kokku ei
läheks.
Kui mitu pealeminekusilda 30. märtsist
lennujaamas juurde tuleb?
Kui siiani oleme kasutanud kahte
silda, siis 30. märtsist on neid käigus kolm. Umbes kuu aja
pärast töötame nelja sillaga. Olukord läheb kõvasti
paremaks.
Kuid millal kaovad Tallinna lennujaamast
uskumatult pikad turvakontrollisabad?
Teie võite
seda niimoodi öelda, aga Tallinna lennujaama turvakontrollisabad pole
mitte mingil juhul pikemad, kui rahvusvaheline standard ette näeb.
Seda standardit ei
ole keegi kehtestanud, aga ma täiesti vastutustundlikult kinnitan, et
turvakontrolli saba kõigis maailma lennujaamades on tõeline
peavalu.
Me anname käiku laiendatud turvakontrolli ala juulis,
võib-olla ka juunis, ja kui täna on meie võimsus kolm
turvakontrollipunkti, siis tulevikus hakkab neid olema maksimaalselt viis. Kui
vajadus tekib, saab neid kahe või kolme aasta pärast veel juurde
panna.
Minu saapad, mis enamasti ei anna häiret
üheski teises lennujaamas, panevad Tallinnas väravad alati helisema.
Miks?
Mina ei saa sellele küsimusele vastata, te
peaksite pöörduma Lennuameti poole. Lennuamet on see, kes lennujaama
kontrollib oma testidega mitu korda kuus, ja kui nemad on seisukohal, et
väravad peavad olema häälestatud võimalikult tundlikuks,
et tagada keelatud esemete ja ainete mittesattumine lennuki pardale, siis seda
nad tõenäoliselt ka on.
Kui mitu koristajat on
Tallinna lennujaama palgal? Tallinna lennujaama WCd...
Tallinna lennujaama palgal ei ole koristajaid. Meie koristus on välja
antud, outsource’itud teenus. Meil oli suur riigihange.
Kusjuures me täiesti tõsiselt seda kaalume (mõtleb oma
koristajate töölevõttu – KK), sest meil on väga
kõrged nõudmised. Tallinna lennujaamal siiski siiani on imidž, et
me oleme selline puhas ja...
See ei vasta küll enam
tõele.
Teie võite niimoodi väita, aga ma
ütlen, et meil siiamaani on imidž ja me oleme oma imidži pärast
väga mures, et oleme selline kiire teenindusega, puhas ja avar lennujaam!
Me hetkel tegeleme väga tõsiselt kvaliteedi temaatikaga
ja parajasti on väljatöötamisel kvaliteedistandardid.
Mis ajast standardid tõusma hakkavad?
Just
nimelt sellest ajast, kui uus hoone saab valmis.
Millal
plaanite käidelda aastas 2,5 miljonit reisijat (uue lennujaama maksimaalne
võimsus – KK)?
Te küsite küsimusi,
mille kohta võiks öelda, et eks igaüks võib kohvipaksu
pealt vaadata, aga minu töö on seotud planeerimisega ja ma
võin öelda, et Eesti on väga väike riik, me ei ole
transiidilennujaam, kuigi me võime seda tahta olla, ja kaks miljonit
reisijat on reaalne ehk 2009. aastal.
&
amp;
amp;
lt;
strong>Kas põhjus, miks Tallinn ei ole transiidilennujaam, ei peitu
ikkagi selles, et te pole suutnud tekitada piisavalt soodsat keskkonda?
No kuulge, ega lennujaama ei tule keegi keskkonna pärast.
Ma räägin lennuliinidest, kellele te ei ole suutnud
kehtestada piisavalt soodsaid, piisavalt madalaid teenustasusid, et Tallinna
lennujaama lendamine neile atraktiivne oleks.
Tallinna
lennujaam on huvitatud, et meile lisanduksid uued sihtpunktid ja ka uued
vedajad.
Jagamaks lennuliinide riske oleme käesoleval aastal
välja töötanud uue allahindluse skeemi lennuliinidele, kui nad
avavad Tallinnast lennud uude sihtpunkti. Esimesel aastal on allahindlus
maandumistasudest 75 protsenti, teisel aastal 50 ja kolmandal aastal 25
protsenti!
Kas Tallinna lennujaama hakkab aastal 2008
lendama mõni uus lennufirma?
Täna on mul
sellele raske vastata, sest kui lennukompanii otsustab Tallinna lendama hakata,
siis selle pressiteate au kuulub selgelt lennukompaniile.
Ma
ei taha isegi nimesid, lihtsalt kas teie teada on tulemas uusi firmasid?
Ma usun, et Tallinna 2008. aastal tekib mõni uus
vedaja...
Aga Ryanair ei tule Eestisse?
Kes on öelnud, et ei tule? Võib küll tulla.
Mis seisus need läbirääkimised on? Kui suurt
allahindlust nad tahavad?
Need on asjad, millele ma ei saa
vastata, sest see ei kuulu avaliku arutelu alla. Võin ainult öelda,
et Ryanairi ärimudel on, et ta peab õigeks, et ta ei maksa
lennujaamatasusid peaaegu üldse.
Kas siit ei
võiks minna toitlustamise juurde, kus kehtib sama mehhanism –
selle asemel, et müüa kolm pirukat odavamalt, müüakse
Tallinna lennujaamas pigem üks pirukas või õlleklaas, kuid
kohutava hinna eest.
Eks hinnad paneb paika turg.
Selliseid hindu on kindlasti teisigi, kas või Raekoja platsil.
Kuid kas parkimishindu on plaanis alla lasta?
Ei
ole plaanis. Kui me laseksime täna parkimistasu alla, siis mis seda veel
reguleeriks? Et iga kolmas auto saab sisse?
Meil ei ole
parkimispindasid piisavalt, kuigi oleme küll alustanud parkimismaja
projekteerimist ja avasime eelmise aasta septembris uue 300 kohalise parkla.
Kui kaua olete kõige kauem ummikus istunud hommikul
tööle tulles ja õhtul koju minnes?
Eks
inimene harjub kõigega ja kui ma oleksin sellises ummikus pidanud istuma
viis aastat tagasi, siis mu närvisüsteem poleks sellele vastu
pidanud, aga nüüd ma olen selle oma ajagraafikusse sisse planeerinud,
kui sõidan mööda Järvevana teed.
Millal hakkab lennujaama sõitma tramm?
Mina ei ole siin õige adressaat, kellelt küsida. Meie oleme see
osapool, kes on väga huvitatud, et tramm hakkaks...
Kas
on lootust, et hakkab?
No eks lootus on see viimane asi,
mis inimesel ära kustub. Eks ta kunagi hakkab ikka, küsimus on ajas,
siin üle oma varju ei saa hüpata. Meil oli see vahepeal
kaunikesti tõsiselt kokku lepitud, trammiliin oli Euroopa abifondide
tabelis juba sees, aga kahetsusväärselt on ta jäänud sinna
joone alla ja ma olen väga harva näinud, et mõni joonealune
objekt tuleks joone peale uuesti tagasi.
Nii et pole selge,
millal tramm tuleb?
Mina küll ei julge väita, et
see selge oleks, peale idee ja tahtmise.
Kas Airbus 380
saaks maanduda Tallinna lennujaama?
Pikkuse poolest saaks,
kuid meie lennurada on liiga kitsas, see peaks olema vä
;hemalt 60 meetrit lai. Kui Airbus 380 oma mootorid täisvõimsusele
paneks, kerkiks raja kõrval üles liiga palju tolmu.
Boeing 747 käib meil sees iga kuu. See on kaubatšarter
Hiinast.
Mis viib uue teemani: kas inimesed, kes on endale lennujaama
lähistele kodu ostnud, ei kaeba, et lennujaam tekitab liiga
kõvasti lärmi?
Eks ka kaebajaid leidub, aga
õnneks mitte liiga palju. Kui arendaja planeerib elurajooni lennujaama
külje alla, nagu see Peetriküla on tehtud, siis võiks ta
ikkagi tunnistada, et see kaup ei ole päris aus.
Samas me viis
aastat tagasi ostsime väga korraliku müramonitoorimise süsteemi
ja sisuliselt me teame esimesena, kui müraprobleem esinema peaks.
Lennukimootorite areng on osutunud müra mõttes erakordselt
soodsaks.
Meil käib kaubalennukina sees näiteks Il-62,
vene pikaotsalennuk, aga peal on tal uued moodsad mootorid ja teda pole
üldse kuulda.
Miks Kuressaare lennujaama laiendamise
34 miljonit krooni Tartusse viidi?
Kuressaare ei olnud
valmis seda raha hetkel ära kasutama ja kuna oli valida, kas see raha
tagastada Euroopa Liidule või paigutada kuhugi mujale, siis me arutasime
seda kriitilisel hetkel ja leidsime, et parem on kasutada seda Tartu lennuraja
pikendamiseks 1800 meetrini.
Estonian Air on avalikult välja
öelnud, et tal on huvi alustada oma väikelennukiga opereerimist
liinil Tartu-Stockholm näiteks.
See on teoreetiliselt täiesti võimalik.
Kas te arvate, et lennureisijate kasv üldse
jätkub?
Maailmas on üldine, et lennureisijate
arvu kasv on täielikus korrelatsioonis GDPga. Ma usun, et Eesti majandus
jätkab kasvu.
Parimad näited on minu arvates
tšarterreisidest – kui kuus-seitse aastat tagasi oli üks
tšarter nädalas, siis nüüd parimatel päevadel
läheb Egiptusesse välja kaks-kolm reisi päevas.
Ja
juba eelmisel aastal alustati otsetšarterreisidega Taisse ja Indiasse.
Küll esialgu üle kahe nädala, kuid usun, et juba peatselt on
need iganädalased otsereisid.
Oma prognoosides näeme ette,
et peame valmis olema kuni viie miljoni reisija teenindamiseks 2015. aastal.
Nii et Ämarisse lennujaam ei koli?
Tänasel päeval see teadmine puudub.
Kas linnud
ei ole enam probleemiks?
Linnud on alati probleem. Meil on
praegu lepinguliselt tööl kaks paberitega linnuvaatlejat, kes
selgitavad välja kõik pesitsemised ja ettevõetavad meetmed
ning annavad lennujaamale soovitusi, milliseid meetmeid rakendada,
vältimaks võimalikke kokkupõrkeid lindudega. On ju teatud
linde, keda võib ära ajada – nagu näiteks kajakad
–, ja samas on linde, kes on looduskaitse all.
Nii et
kui merikotkas hakkaks pesitsema siin masti otsas, siis...
See oleks ülikeeruline situatsioon. Õnneks merikotkas küll
ei tule, sest ta on arglik ja haruldane lind, kellele lennujaamad üldse ei
meeldi, kuid sügisel tulevad meile näiteks haneparved ja nende jaoks
on hulk meetmeid: me lõhkame suitsu- ja heliefektiga pomme, et nad
valiksid endale mõne teise koha.
Ilmselt need meetmed
annavad teatud efekti, sest lindudega seotud intsidentide arv on iga aastaga
vähenenud.
Juurdeehitis avab uksed
- Lennujaama uus terminal avatakse reisijaile 30. märtsil kell 00.00. Vana terminal suletakse samast päevast ümberehitusteks.
- Lõppkokkuvõttes tuleb lennujaamahoonele juurde 14 000 ruutmeetrit pinda.
- Toitlustamist hakkab uues terminalis korraldama Fazer Amica.
- Enampakkumise tulemusel alustavad terminali turvakontrollijärgses osas tööd mitmed uued kaupmehed, näiteks R-Kiosk ja raamatupood.
- Äriklassi reisijaile avavad uksed kaks uut lounge’i, millest üks on opereeritud Tallinna lennujaama (kasutavad näiteks Lufthansa ja KLMi kliendid) ja teine Estonian Airi poolt (kasutavad näiteks Estonian Airi ja SASi kliendid).
- Terminali juurde- ja ümberehitus maksab kokku 615 miljonit.