Riigikogus arutatakse võimalust andmekogud avalikustada
Praegu kogub suurem osa riigi kogutavatest andmetest luku taga tolmu, aga need võiksid olla internetis vabalt kättesaadavad. Tegu pole delikaatsete isikuandmete ega riigisaladustega, vaid näiteks planeeringute, transpordi, energia, rahavoogude ja riigiprotsesside, sealhulgas seadusloome kohta käivate andmetega.
Kui Suurbritannias tuli peaminister David Cameron välja Open Data kontseptsiooniga, hindas ta riiklike andmekogude kättesaadavaks tegemise väärtuseks ettevõtetele kuus miljardit naela aastas. IT-ettevõtja Henri Laupmaa juhib tähelepanu, et Eesti kontekstis oleks see summa vastavalt 63 miljonit eurot, kui võtta aluseks Suurbritannia ja Eesti SKT 117kordne vahe.
Võimaliku andmete avalikustamise kulu on majandusministeerium mitme aasta peale hinnanud vahemikku 3–6 miljonit eurot.
