Riik otsib 158 244 kadunud elanikku sunnimeetodil üles

Järgmise aasta alguses jõustub uus rahvastikuregistri seadus, mis peaks sundima inimesi end oma tegelikku elukohta sisse registreerima. Kes seadusele ei allu jääb kimpu avalike hüvede saamisel.

Eesti elanikest tervelt 12 protsenti pole tahtnud riigile oma tegelikku elukohta avaldada, leidis 2015. aastal tehtud Statistikaameti tööjõu-uuring. Põhjuseid varjamiseks on mitmeid, ent edaspidi riigile enam elukoha osas valetada pole mõtet.

Sellessamas uuringus ­päriti tööealistelt inimestelt, miks nad oma tegelikku elukohta ei avalda. Valdav põhjus: ajutist elukohta ei peeta „päris“ elukohaks. Näiteks kõrgkoolis õppiv tudeng ei pea ühiselamut, sõdur sõjaväebaasi või vanur hooldekodu oma elukohaks, vaid pelgalt ajutiseks viibimise kohaks.