Millega eAgronom tegeleb?

eAgronom on veebipõhine programm, mis tegeleb toetuste reeglite järgimise, põlluraamatu pidamise, laohalduse ja logistikaga. Põllumees saab sealt leitava, reaalajas täituva põlluraamatu ja laoseisu järgi vaadata, mis tööd on tal tehtud ja mis veel teha. Lisaks pakub eAgronom veel külvikorra kaarte ja teeb igasuguseid keerulisi arvutusi, mis aitavad näiteks õigete seemnete ja täpse koguse väetise valimisel. Põllumees maksab eAgronomile igal aasta ühe euro iga hallatava hektari eest.

Ei juhtu just tihti, et firma kõige noorem töötaja on selle asutaja ja tegevjuht. Vaatamata sellele, et Robin on kasvatanud habeme, mis tema visuaalset vanust tõstab, õhkub temast praegugi nooruslikku elujõudu. Seda, et tegemist pole aastakümneid ärimaailmas tiirelnud mehega reedavad ka tema ülemisi kihvasid ehtivad hambaklambrid.

Igipõlisest põllumeeste perekonnast Tartumaalt pärit Robin on viimase kahe aastaga koolipoisist ärimeheks saanud. Praegu juhib rahvusvahelist ettevõtet ning annab tööd enam kui 40 inimesele üle Euroopa. „Sellist asja, et asi nii kiiresti käima läheb, poleks osanud ennustada. Eesmärk oli kaks korda väiksem. Kindlasti lootsime ja püüdlesime sinna poole, aga et nii kiiresti käima läheb, seda poleks uskunud,” ütleb Robin, meenutades firma algusaegu.

Aga alustame kohe päris otsast. Ajast, mil Tiigrihüppe programmi käigus jõudis Robini koju arvuti. „Mul vanaisa sai selle. Et põllumajandusega tegelevad inimesed puutuvad kokku ka IT-ga, see on nii ainult väga väikestes riikides. Selles suhtes vedas, et me oleme Eestis.”

„Mul oli kunagi 100 krooni. Ja siis ma vaatasin Hansapanga aktsiaid ja lootsin, et see aktsia hind alla 100 krooni läheb. Ma ei käinud siis isegi vist veel koolis!”

Ligipääs internetile avas Robini jaoks palju uksi. Juba maast madalast tekkis tal huvi aktsiate vastu. „Mul oli kunagi 100 krooni. Ja siis ma vaatasin Hansapanga aktsiaid ja lootsin, et see aktsia hind alla 100 krooni läheb. Ma ei käinud siis isegi vist veel koolis!” Kuigi huvi ärimaailma vastu oli olemas, olid poisikluti mõtted siiski veel mujal. „Mulle on alati ettevõtlus meeldinud, aga poisina tahtsin ma tegelikult ikka jalgpalluriks saada.”

Kooli ajal keskenduski Robin peamiselt jalgpallile, esindades Tartu Tammekat. Võimalusel aitas ta ka isa ja vanaisa põllutöödel. „Elu esimene töö oli kraavi kaevamine. Siis sain isalt ametikõrgendust ja hakkasin kuivatis vilja kuivatama. Vahel sõitsin traktoriga ka.”

Ühel päeval kingiti Robinile Warren Buffetti autobiograafia. Legendaarne investor jagab Robiniga juhtumisi sünnipäeva. „Kui ma ta elulugu lugesin, siis otsustasin, et hakkan ise ka korralikult investeerima. Olin siis mingi 12–13aastane.” Esimese kohana paigutas Robin raha Eesti Telekomi aktsiatesse. „Mingi aeg ma ei saanud neid müüa, sest seadust muudeti nii, et alaealised ei tohtinud enam aktsiatega tegeleda.” Tema õnneks lahkus ettevõte börsilt ning talle maksti välja ka väike kasum.
ELU LENNUKIS: Intervjuule jõuab Robin otse Frankfurdist. Eestis saab ta olla kõigest kaks päeva, misjärel lendab Poola põllumeestega kohtuma.

Keskkoolis asutas Robin koos kahe klassikaaslasega oma esimese ettevõtte – teadusteatri Kolm Põrsakest, mis pärjati 2014. aastal Euroopa parima õpilasfirma tiitliga. „See oli lihtsalt kooliprojekt, kuid sellega tekkis mõistmine, et ettevõtlusega saab maailma muuta. Me tegelesime sellega, et tekitada lastes huvi keemia ja füüsika vastu. Lõpuks saavutasime selle, et lapsed oma elu kõige lemmikumal päeval, sünnipäeval, kutsusid külla teadusetegijad.”

Põrsakeste projekt hakkas üha enam Robini aega hõivama ja ühel hetkel otsustas ta jalgpalluriks saamisest loobuda. „Ma vaatasin, et jalkat ja äri ei saa koos teha. Ma ei tahtnud jalgpalli kehvasti ka mängida ja keskendusin Kolmele Põrsakesele. Nad tegutsevad ikka. Eelmisel aastal käis igal nädalal nende teadusringis 1000 last ja 10 000 last nägid nende etendusi. Aga mina sellega igapäevaselt ei tegele. Teised teevad edasi.”

Pärast keskkooli lõppu asus Robin Tartu ülikooli infotehnoloogiat õppima. „Mu eesmärk polnud saada mitte IT-meheks, vaid suuta nendest teemadest aru saada. Ma nägin kui palju arvutid mõjutavad maailma. Pärast aastat Tartus õppisin ma Tallinnas EBSis pool aastat rahvusvahelist ärijuhtimist, aga tulin ka sealt ära.” Vahepeal loodud eAgronom oli hõivanud noormehe elust nii suure hulga aega, et ülikoolis jätkamine polnud enam võimalik.

Äri algas soovist korrastada isa põldusid

„Kõik algas nii, et mu isa ettevõttes oli mingi kümme Exceli tabelit ja mina olin see kutt, kes pidi neid haldama. Andmeid ühest tabelist teise tõstma. Isal tuli uus mõte, et muudaks midagi ja siis mina muudkui muutsin. Õnneks olin ma ülikoolis juba Javat õppinud ja sain isa ettevõte jaoks ise programmi vaikselt kirjutama hakata. Teised põllumehed nägid ja isalt hakati uurima, et kust sai.”

Esimesese programmi, eAgronomi alge tegi Robin ise. „See koodirida teeb tipp-programmeerijatele praegu kõvasti nalja.” Robini õnneks olid tal aga sõbrad, kelle jaoks keeruliste koodiridade kirjutamine oli elukutse. Ta kaasas plaani Stenver Jerkku, kes töötas toona ühes USA IT-firmas arendustiimi juhina ja Kristjan-Julius Jaaki, kes oli hariduselt nii IT-mees kui ka psühholoog. Kolmekesi asuti eAgronomi toodet välja töötama.

KUSKIL ON PIIR: iga riigi jaoks tuleb toodet muuta. Selleks, et kohaneda Slovakkia vajadustega, oleks eAgronom pidnaud kirjutama koodi, mis tegeleks altkäemaksu vahendamisega. Seda aga teha ei tahetud.
Julius ja Stenver hakkasid täiel kiirusel programmeerima ja Robin käis põllumeeste juures ukselt uksele külas. Mingil hetkel lisandus ka Kaarel, kes oli esimene palgaline töötaja. „Me ei võtnud seda kunagi hobina. Me pühendusime täiega algusest. Aga tarkvaraettevõtte ehitamiseks on sul vaja investeeringuid ja raha. Investorid ütlesid, et idee ei maksa midagi, et teil on vaja näidata toodet ja kliente.”

Kolm noormeest suhtusid praktiliselt võimatuna näivasse ülesandesse, luua kahekümne päevaga programm ja leida sellele ostjad, kui kõigest väikesesse takistusse. „Me pole iialgi mõelnud allaandmisele. Aga eks raske on ikka olnud. Alguses ei saanud rahapatakaga vastu pead panna ja meil oli 20 päeva, et saada välja toode ja esimesed kliendid. Oma säästud, mis meil olid, panime kõik mängu. Võib-olla ühe kuu oleks veel saanud süüa osta. Isa õnneks aitas ka. Esimese 15 päeva jooksul võtsime juba esimesed inimesed tööle.”

Poistel läks õnneks ja nende hullumeelne plaan õnnestus. Kahekümne päevaga saadigi toode valmis ja kohe tulid ka esimesed kliendid. Kuid mis kõige tähtsam, suudeti veenda investoreid endasse panustama. „Esimesel osanike koosolekul, kuhu tulid kõik investorid, kingiti meile maal, kus oli kirjas, et julge pealehakkamine on pool võitu. See on olnud kindlasti meil algusest peale ja hästi oluline.”

eAgronoom lihtsustab põllumehe elu. See peab põlluraamatut, haldab ladu, korraldab logistikat, teeb keerulisi arvutusi ning järgib isegi PRIA toetuste reegleid.

Rakenduse klientide hulk hakkas kohe algusest pöörasel kiirusel kasvama. Kuue kuuga kasutas nende rakendust juba 60 protsenti Eesti teraviljatootjatest. Praegu seda aega meenutades ütleb Robin, et sellist edu neist keegi ennustada ei osanud. Nii kaugele plaaniti jõuda alles oluliselt kaugema aja pärast. Tema häälest on tunda küll uhkust, kuid peamise põhjusena, miks nii hästi on läinud, toob ta korduvalt esile oma kaastöötajaid.

Eesti turu kontrollimine eAgronomi ei rahuldanud

2017. aasta kevadel, umbes pool aastat pärast eAgronomiga alustamist, jäi Eesti väikeseks ja pilgud pöörati välismaa poole. „Saime aru, et tuleb kiiresti liikuda. Kohe kui Eestis asja korralikult käima saime, liikusime edasi. Meie eesmärk on saada kogu maailma põllumehed seda kasutama.”

Ka piiride taga ei läinud kõik probleemideta. „Programmi tõlkimine oli lihtne, aga tootel on umbes 5 protsenti, mis iga riigi jaoks peab olema erinev, kuna riiklikud raportid on erinevad ja mõned asjad veel.”

Riike võeti ette järjest. Esmalt Läti, siis Leedu, siis Poola. „Tahtsime võtta neid riike, kus saaks pigem kiiremini asjad käima ja oleks vähem bürokraatiat. Oli riike, kuhu me ei läinud liiga suure korruptsiooni pärast. Näiteks Slovakkia. Neile tehtav programm oleks pidanud sisaldama seda, et nad saaksid hästi lihtsasti kanda raha igasugustele riigiametnikele, kes neid kontrollivad.”

Robin peab välismaale minemist ainuõigeks sammuks ja räägib, et see on olnud meeldiv kogemus ka isiklikus plaanis. „Mulle meeldib kohtuda põllumeestega erinevates riikides. Teised inimesed käivad vabal ajal maal sõpradega puhkamas. Mina teen seda töö ajal. Külastan põlumehi, söön nendega õhtust ja arutan, kuidas plaane ellu viia.”

Praeagu töötab firma Tartu esinduses igapäevaselt umbes kaks kolmandikku firma neljakümnest töötajast. Lisaks on esindus ka Poznanis, kus viibib praegu suurema osa ajast ka Robin.

„Poola on suuruselt teine teraviljakasvataja Euroopas. Praegu oleme peamiselt fookustunud Eestile, Lätile, Poolale ja Tšehhile. Kliente on ka mujal, aga need on pigem testriigid. Mõnes riigis pole isegi inimest. Tartus istuvad meil klienditoe tiimi inimesed Lätist, Poolast ja Tšehhist, kes põllumehi telefoni teel aitavad. Mõne kliendi jaoks on eAgronom elu esimene asi, mida arvutis kasutatud. Me peame neid suutma toetada nende emakeeles, kohe kui nad meile helistavad.”

Praegu haldab eAgronom umbes 700 000 hektarit põlde. See on umbes 15 protsenti Eesti pindalast. Huvi nende vastu on suur kõikjal, kuhu minnakse, ja uuritakse ka mujalt. „Praegune fookus on Euroopa Liit. Ja siis edasi kogu maailm. Hetkel uurime, kas oleks mõistlikum liikuda edasi ida või lääne poole.”

Kolme Põrsakese kaasasutajad räägivad Robinist

Maarja Liiv: väga karismaatiline ja lummav isiksus

„Käisime koos Hugo Treffneri Gümnaasiumis loodusklassis. Nalja sai kogu aeg. Robin oli suur nalja- ja naistemees. 11. klassi alguses, kui oli aeg valida uurimistöö teema ning kuulsime, et saab teha hoopis firmat, oli asi sekunditega selge. Ükskord kui matemaatika õpetaja meid jälle korrale kutsus, ütles ta meile, et me oleme nagu kolm põrsakest - niimoodi sündis meie firma nimi. Imetlusväärne oli see, et Treffneris me suutsime ka hästi õppida kõige nalja kõrvalt. Veel naljakam ja uskumatum oli näha, kuidas Robin suutis ilma suure ettevalmistuseta esineda tahvli ees nii, et terve publik kuulas ja imestas, kuidas ta küll nii hästi improviseerida oskab. Ta on väga karismaatiline ja lummav isiksus, kellel on alati nii palju energiat ja ideid. Tundides ta luges ettevõtlusraamatuid. Kui tuli mingi kontrolltöö või kirjanduse suuline eksam, lasi ta tüdrukutel sisu jutustada, jättis kuuldu meelde, esines nagu teaks kõike ja sai hindeks viie. Ta lummas nii ka õpetajaid, sest kuidas saab olla kuri, kui vastas on nii rõõmus ja humoorikas inimene?

Robin ei pruukinud kunagi alkoholi. Ta oli pidudel kohal ja seltskonnahing, aga ka spordipoiss, kelle jaoks oli keha väga tahtis. Sihikindlus, sarm, esinemisoskus ja õpivalmidus äri tegemiseks on märksõnad, mis Robinit iseloomustavad. Kui ta midagi ette võtab, siis on ta valmis lõpuni pingutama, et eesmärki saavutada. Robin oli meie finantsguru firma algusest.”

Taavet Kutsar: julge unistaja

„Käisime Hugo Treffneri gümnaasiumis paralleelklassides. Lähedalt saime sõpradeks koos õpilasfirmas Kolm Põrsakest. Sellest ajast võib Robinit iseloomustada kolme iseloomujoonega: esiteks oli väga selgesti eristatav, mis teda huvitas ja mis mitte. Kui ta huvipakkuvates valdkondades oli väga fokusseeritud, siis teistes paistis kuidagi niisama läbi ajavat.

Teiseks oli ta julge unistaja ja ei löönud liiga ambitsioonikatena või lausa ebarealistlikena näivate eesmärkide ees risti ette. Näiteks probleem „meil ei ole piisavalt vahendeid” oli tema jaoks pigem „kuidas saada piisavalt vahendeid”. Kuigi enamasti ei läinud eesmärkide täitmine alati nii ladusalt, kui unistatud, oli see mentaliteet minu hinnangul ikkagi hea vedur edasi liikumiseks.

Kolmandaks, Robin oli hea jutumees. Seejuures mitte ainult tühja jutu mees, vaid ikka sisuga ka. Avalikult esineda ta ei kartnud ja oli selles pigem nagu kala vees. Eks me kõik olime natuke edevad. Meil oli tol ajal õpilasfirmas ja hilisemas osaühingus üks peamisi juhtmõtteid, et meie tegevuse peaeesmärk ei ole mitte raha teenida, vaid oma tegevusega ühiskonda positiivses suunas muuta. Ehkki me terminit sotsiaalne ettevõtlus siis veel ei tundnud. Tundub, et see idee on teda ka tema uue tegevusega saatmas.”

Aksel Part: õpetas kõigile Wembley staadionil Malta tantsu

„Käisime oma õpilasfirmaga Euroopa õpilasfirmade võistlusel. Viimasel õhtul oli selle raames korraldatud meelelahutus- ja tutvumisprogramm Wembley staadioni ruumides. Kõik võistlevad õpilasfirmad, juhendajad ja kohtunikud olid kohal. Aeti väga ontlikku juttu ja üritati üldse väga esinduslikud olla. Võistlus polnud veel lõppenud ja võitja oli välja kuulutamata. Kerge pinge ja ebamugavustunne oli õhus. Eriti selgelt oli seda tunda, kui mingil hetkel astus ruumi keskel lavale üsna viisakas cover-bänd ja hakkas tol hetkel populaarseid lugusid esitama. Rahvas seisis endiselt viisakalt ruumi äärtes ja tantsida ei julgetud. Robin aga oli äsja mingil põhjusel Maltal käinud ja seal muu hulgas mingid kohalikud tantsuliigutused selgeks õppinud. Niisiis, kui bänd mängima hakkas, tiris ta pärast paari esimest lugu meie õpilasfirma lava ette ja hakkas meile neid liigutusi õpetama. Peagi liitusid meiega järgmised julged ja lõpuks õpetas Robin oma Malta tantsu bändi kõrval laval seistes kõigile (mitte-enam-kuigi-ontlikele) õpilasfirmadele ja nii mõnelegi juhendajale. Pidu kestis edasi veel tükk aega pärast seda, kui kohtunikud ja juhendajad magama läksid.”