Tallinna Tehnikaülikooli biorobootikaprofessor Maarja Kruusmaa mõtiskleb, millised on mõnede tähelepanuväärsete robotitüüpide suhted inimesega - tänapäeval ja lähitulevikus.

Tolmuimeja. Ausalt öelda on tolmuimejarobotid jumala mõttetud. Meil biorobootika keskuses on neid kolm tükki, aga ma leian, et lihtsam on ikkagi käsitsi see põrand puhtaks pesta. Ma ei ole mingi tehnoloogiafriik. Ma ei hakka tehnoloogiat kasutama lihtsalt sellepärast, et mul on mingi äge vidin. Ma hakkan tehnoloogiat kasutama, kui leian, et see tõesti hoiab minu aega kokku. Ja tolmuimeja­robot küll mu aega kokku ei hoia.
Tal on mingi juhuslik algoritm, ­millega ta ringi sõidab, aga alati leiad, et kuskilt on tal jäänud midagi puhastamata. Suurt pinda ta ühekorraga ära ei puhasta, enne saavad tal patareid tühjaks. Kallimad tolmuimejarobotid, mis õpivad kaardi selgeks ja orienteeruvad majakate järgi, on juba palju asjalikumad.

Toakoristaja. Robotexil võistlesid tänavu õpilaste ja üliõpilaste tehtud toakoristusrobotid, mis pidid põrandalt sokke ja purke korjama. Sellist robotit, mis korjab toas asju ja viib ühte kohta kokku, oleks minul küll õudselt vaja. Seda oleks vaja igal inimesel, kellel on lapsed. Kogu aeg on ju põrand mingit jama täis. Lähen õhtul WCsse, komistan mingite Lego klotside otsa. Jube hea, kui keegi need asjad kõik eest ära korjaks.
Aga see on palju raskem ülesanne, sest asjad on eri suurusega ja eri kujuga, neid tuleb erinevat moodi haarata. Lisaks on põrandal mõned asjad, mida ei peagi haarama. Ei usu, et see vahetegemise ülesanne nii pea lahendatakse.

Giid. Üks arengusuund, milles mõned firmad juba kommertstooteid pakuvad, on robotgiidid. Kui korraldad konverentsi, võid palgata roboti külalistele teed juhatama. Robot tuleb uksele vastu, käib ringi ja näitab, kuhu minna. Osal neist on juba ka hääletuvastus, teistele tuleb oma soovid teada anda puuteekraani kaudu.
Robotgiidid on viimase 20 aasta teadustöö otsene tulemus, sest mobiilses robootikas on väga tõsiselt tegeldud robotite orienteeruma õpetamisega. Et nad teaksid, kus nad on, kuhu lähevad ja kuidas sinna saada. Algoritmid on läinud paremaks, meetodid täpsemaks ja kindlamaks. Nüüd võibki lasta roboti enne konverentsi korraks ruumi lahti, ta kaardistab selle enda jaoks ära ja oskab siis selles keskkonnas ülesandeid täita. Kui see pole muidugi mingi väga loll ruum, kus kõik kohad paistavad ühtmoodi.
Robotgiid on juba järgmine põlvkond võrreldes näiteks aknapesijatega, mis ei pea mingit matsu jagama. Aga nad on muidugi väga kallid. Ega sa ei ostagi seda endale, vaid laenad konverentsi ajaks - kaheks päevaks, nädalaks.

Juhita auto. Juhita autod ei hakka enne levima, kui nende jaoks on olemas infra­struktuur. Peavad olema sobilikud maanteed, mille ääres on majakad. Pigem ootabki juhita autode levik infrastruktuuri arendamise kui autode arendamise taga.
Ajaloost teame, et kui tulid esimesed autod, siis hakkasid teed arenema, mitte niivõrd autod ei arenenud edasi. Suuri asfalteeritud maanteid ei oleks olnud mõtet välja arendada, kui autosid ei oleks olnud. Ümbrus peab tehnoloogiaga kohanema. Kui tehnoloogia on hea, siis peab infrastruktuur talle vastu tulema, et teda saaks maksimaalselt ära kasutada. Nii ka arukate autode puhul. Kui nad tõesti sõidavad ilma juhita, siis see eeldab, et linn ehitab teed ümber. See on ka peamine põhjus, miks neid autosid veel ei ole: vajalik investeering on liiga suur.

Identiteedirobot. Kui majanduslangus läbi saab, siis hakkavad inimesed igasuguseid vidinaid lihtsalt nalja pärast ostma. Lihtsalt selleks, et olla isikupärasem. Mitte ei telli telefoni uut helinat, vaid ostavad uue roboti. Praegused 15aastased väljendavad ennast mobiiltelefoniga, mille helin ja taustapildid peavad omaniku kohta midagi ütlema. Telefon ei ole lihtsalt helistamiseks vajalik seade.
Kui tehnika muutub odavamaks, siis saab sama oluliseks see, milline programm on sinu robotis või mis värvi silmad tal on. Umbes sama oluliseks nagu playlist, mida sa oma iPodis kuulad.
Meelelahutusrobot võib olla nagu koer, kes jookseb sul kaasas. Võib-olla suhtleb ta sinu sõbra robotiga. See on teatud sotsiaal­se läbikäimise viis. Võib mõelda, et see on täiesti mõttetu vidin, aga tegelikult ta seda ei ole, sest ta rahuldab inimese absoluutselt põhilist vajadust, vajadust teiste inimestega suhelda. Kui ta sellele kaasa aitab, siis lööb ta kindlasti läbi. Võidab see tehnoloogia, mis aitab inimesel kuhugi gruppi kuuluda. Skype ja MSN on nii edukad just sellepärast, et nad aitavad teiste inimestega sidet pidada. Kui robotimüüja suudab oma kaupa sel viisil positsioneerida, siis ta on kindel võitja.